Noortekeskused on oluline osa Eesti noorsootööst, pakkudes noortele turvalist keskkonda vaba aja veetmiseks, uute oskuste õppimiseks ja sotsiaalsete sidemete loomiseks. Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (Eesti ANK) koostöös Balti Uuringute Instituudiga on teinud ülevaate Eesti noortekeskuste üsnagi kirjust hetkeolukorrast 2023-2024 aastal. Millised on Eesti noortekeskused ja nende töötajad?
Küsitluse teostamise hetkel oli Eestis ligikaudu 300 noortekeskust, millest uuringu küsitluses osales 246 ja millest vaadeldi 2441. Tulemuste valideerimiseks ja täpsustamiseks viidi läbi ka kolm rühmaintervjuud vaatlusmeeskondade esindajatega.
Esimene avatud noortekeskus loodi 1998. aastal Narvas ja kõige uuemad küsitlusele vastanud noortekeskused loodi 2023. aastal. Enim on kuueaastaseid noortekeskuseid. Uuringu kohaselt kuulub kolmveerand keskustest mitme noortekeskusega üksusesse. Omandivormilt on 91% Eesti noortekeskustest kohaliku omavalitsusega seotud ning 9% toimetab MTÜ-na.
81% noortekeskustest on avatud üle 20 töötunni nädalas. Paljudel keskustel pole piisavalt eelarvet, töötajaid või kohaliku omavalitsuse toetust pikemateks avamisaegadeks.
Kes noortekeskustes toimetavad?
Noortekeskused teenindavad peamiselt piirkonna 7–26-aastaseid noori pakkudes mitmekesiseid tegevusi, ulatudes avatud noorsootööst kuni temaatiliste ringide, töömalevate ja üritusteni. Logiraamatu andmetel külastab enam kui kolmveerandit keskuseid kuni 202 noort päevas (joonis 1). Mida rohkem on külastajaid, seda enam on töötajaid. Kuna noortekeskuste miinimumstandardi kohaselt võiks ühe noorsootöötaja kohta olla kõige rohkem 15–24 noort, siis võib noorte ja töötajate arvu suhe olla justkui paigas. Samas on 57% noortekeskustest palgal ainult üks noorsootöötaja, mistõttu on neis noortekeskustes palju keerulisem võimaldada töötajate enesetäiendamist, tegevuste mitmekesisust ning õue- ja sisetegevuste kombineerimist. 83% noortekeskustest on aasta jooksul mõnel pikemal perioodil suletud, näiteks puhkusteks, kuid ka 72% keskustest sulgeb ukse, et töötaja saaks koolitusel osaleda. Sama lugu on ka töötaja haigestumise jms korral – noored võivad seetõttu kaotada harjumuse noortekeskuses käia. Võib tekkida ka oht, et mõni noor ei soovi või julgegi noortekeskusesse tulla kuna talle ei jagu seal piisavalt noorsootöötaja tähelepanu või võib noorsootöötaja suure koormuse tõttu märkamata jääda nii mõnigi abivajaja. See kõik võib olla väiksema külastatavuse põhjuseks.
Noortekeskuste meeskonnad koosnevad enamjaolt ühest ning väiksemal määral kahest noorsootöötajast, keda toetavad tihtipeale vabatahtlikud. 73% töötajatest töötab täiskoormusega ja pea kõigil on tööleping ning nende keskmine mediaanpalk on 1300 eurot täistööajale teisendatuna (tabel 1 ja joonis 2). Töötajatele võimaldatakse ka täiendavaid hüvesid, nt ühisüritusi, sõidukompensatsiooni, sülearvutit, kusjuures suurem osa hüvedest ei ole palga suurusega seotud.
| Noorsootöötajad | Juhtivtöötajad |
| 69% täiskoormusega, 51%-l keskmine koormus väiksem kui 0,8 97% töölepinguga, 90% tähtajatu töölepinguga Keskmine palk 1227 eurot, 49%-l väiksem kui 1249 eurot | 90% täiskoormusega 95% töölepinguga, 90% tähtajatu töölepinguga Keskmine palk 1500 eurot, 78%-l väiksem kui Eesti keskmine palk (1832 eurot) |
Noortekeskuste töötajad püsivad ühe tööandja juures pigem lühiajaliselt (joonis 3). Suur osa noorsootöötajatest lahkub ametist juba enne aasta täitumist. Juhtivtöötajate tööstaaž on enamasti kuni kaheksa aastat, noorsootöötajatel pigem kuni viis aastat. Ligi pooled noorsootöötajatest on töötanud organisatsioonis kuni kaks aastat, juhtivtöötajate seas on rohkem pikaaegselt organisatsioonis olijaid.
Noortekeskustes töötavad valdavalt spetsialistid, kellel on praktiline või ametialane ettevalmistus ning vähem on esindatud akadeemilise taustaga töötajaid (joonis 4). Kõrgemalt on haritud juhtivtöötajad. Samas on 76%-l töötajatest kehtiv või aegunud noorsootöötaja (osa)kutse või on see omandamisel ehk kutset nähakse väärtusliku enesetäiendamise või enesetõestamise võimalusena. Kehtiv kutse on 65% töötajatest, kusjuures juhtivtöötajatel on enim 6. taseme kutset, noorsootöötajatel 4. taseme (osa)kutset. Vahe põhi- ja kõrgharidusega töötajate palkade vahel jääb vahemikku 200 kuni 400 eurot ning kutsega ja kutseta töötajate palkade puhul ligikaudu 40 kuni 75 eurot.
Juhtimine ja töökorraldus nõuab kvaliteedihüpet
Noortekeskuse tegevus peab tuginema arengukavale ja riskianalüüsile, mis on koostatud koostöös teiste noortega töötavate asutuste ja noortega. Hästi läbi mõeldud arengukava annab tugeva põhja iga-aastase tegevuskava loomiseks. Uuringu kohaselt on arengukava aga vaid 16%-l keskustest, tegevuskava pea pooltel keskustel, riskianalüüs 37%-l keskustest. Samuti näitas uuring, et arengukava, tegevuskava ja riskianalüüsi olemasolu ei tähenda, et tegevused neist või noortevaldkonna arengukavast lähtuksid. Põhjustena tuli välja näiteks kohalike noorte vajadustest ja eripäradest lähtumist, töötajate mitte suhestumist arengukava eesmärkidega või ülekoormatust, eelarve väiksust ja ebakindlust tuleviku planeerimisel. Arvestades, et noortevaldkonna arengukavast lähtutakse peamiselt rahastustaotlustes, on siin suur potentsiaal noortekeskuste nügimisel riigi valdkondlike strateegiliste eesmärkide poole.
Ka näiteks vaid 63% keskustes toimuvad töötajatega arenguvestlused. Noorsootöötaja enesearengut takistavate teguritena toodi enim teisi kohustusi, aja leidmise keerukust ja vajadust noortekeskus pidevalt avatuna hoida. 69% keskustest märkis, et neil pole isegi motivatsiooni- ja tunnustamissüsteemi. Ka KOV-ide tasandil ja maakondlikult jääb noorsootöötajate tunnustamine pigem tagasihoidlikuks. 74% märkis töötasu suurimaks demotivaatoriks.
Noortekeskuste ressurssides esineb olulisi puudujääke
Paljudel noortekeskustel napib piisavalt rahalisi vahendeid, et pakkuda mitmekesiseid tegevusi ja ajakohastada oma ruume. Näiteks vaid 30% vastajatest nentis, et noortekeskuse ruumid, töötajate arv ja kompetentsid vastavad noorte vajadustele (joonis 5).
Üle poole noortekeskustest märkis, et ruumid on paraja suurusega, kolmandik vajab suuremat ruumipinda. Väiksemad keskused ei suuda pakkuda piisavalt mitmekesiseid tegevusi ega sobivat keskkonda eri vanusegruppidele. 34% keskustest vajab ruumide remonti, 18% kapitaalremonti. Kehv ruumide seisukord, amortiseerunud sisustus ja vähene investeering mõjutavad uuringu kohaselt noorte kasutajakogemust.
66% keskustest omab ka õueala. Enim esineb muruväljakuid ja istumisalasid, kuid puudu on grillialadest, skateparkidest ja madalseiklusparkidest, mille olemasolu noored kõrgelt hindavad.
Kuigi noorte turvalisuse tagamiseks on enamikus keskustes olemas turvakaamerad ja kodukorrad, tunneb 12% keskustest, et töötajate turvalisus pole tagatud. Peamine probleem on üksinda töötamine, eriti õhtuti ja suure külastatavusega perioodidel.
Kui noortekeskustest pea poolte aasta eelarve ületab 100 000 eurot, siis 20%-l jääb see alla 10 000 euro aastas (joonis 6).
80% noortekeskuste puhul moodustab kohaliku omavalitsuse toetuse määr 81–100% nende eelarvest. 9% keskustel tuleb omavalitsustelt alla 20% eelarvest. Sõltuvalt küsimusest pole 15 – 36% noortekeskustest projektifondidest toetust saanud. Omatulu teenis 53% vastanutest, peamiselt ruumide rendist. Vähem kui poolte keskuste eelarve hõlmab malevate korraldamist, projektide otsekulusid ja noorte volikogude toetust. Samas võivad need kulud ka muul moel kaetud saada. Näiteks noorte omaalgatuste toetamiseks on kolmveerandil noortekeskustel või kohalikel omavalitsustel mingi omaalgatuse toetamise kord.
Noortekeskuste arengu eelduseks on leidlikud lahendused, koostöö ja piisavate ressursside tagamine
Noortekeskused on väga erinevad, sh omavalitsuste siseselt, mis teeb nende ühise arendamise väga keeruliseks. See võib ka olla üks töötajate suure liikuvuse põhjus: tööjõupuuduse olukorras on lihtne minna kõrvalasuvasse paremate tingimustega keskusesse tööle. Murettekitav on ka asjaolu, et keskmiseid keskuste andmeid vaadates võib mõnel tekkida uhke rinnale trummeldada soovimise tunne. Kui u 50 – 70% keskuste olukord on hea ja kompetentseid töötajaid on piisavalt, siis iga teine, kolmas või neljas keskus ja selle töötajad võivad vajada abi kvaliteetse noorsootöö tegemiseks, sh tehtava mõtestamiseks ja strateegiliste sihtide seadmiseks. Ja kui mõni tahab öelda, et noortekeskused saavad niigi palju eelarvet tingimuste parandamiseks ja vahendite kaasajastamiseks, siis vaatluste põhjal on küsitlusele vastanud kitsaskohtadele viidates pigem tagasihoidlikud olnud. Kõik, mida kasutatakse, see ka kulub. Unustada ei tohi ka asjaolu, et noortekeskused on seal töötavate inimeste töökeskkond – kolleegidega mõtete vahetamise, WC-s käimise ja puhkepausi võtmise võimalus ning vana kola laost natukenegi kaasaegsem töökeskkond kõlaks ju mõistliku miinimumi, mitte priiskamisena? Selle saavutamine väheste kulutustega eeldab aga leidlikke lahendusi, koostööd ja tahet.
Autor: Maarja Käger, Balti Uuringute Instituudi projektijuht ja analüütik
Foto: Pixabay
Artikli aluseks on 2024. aastal valminud aruanne: Jurkov, K., Kruusmaa, S., Tamm, H., & Käger, M. (2024). Eesti noortekeskuste ülevaade 2023. Balti Uuringute Instituut. https://www.ibs.ee/publikatsioonid/eesti-noortekeskuste-ulevaade-2023/
Noorteseire blogi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.