Kui noored seisavad silmitsi ärevuse, koolistressi või isiklike raskustega, siis kes neid esimesena aitab? Kuigi psühholoogid ja õpetajad mängivad olulist rolli, on noorsootöötajad tihti esimesed, kelle poole noored pöörduvad. Eestis, kus vaimse tervise spetsialistidele juurdepääs on piiratud, täidavad noorsootöötajad üha tähtsamat rolli.
Noorte vaimse tervise kriis
Noorte vaimse tervise probleemid on ülemaailmselt kasvav mure, ning Eesti pole selles osas erand. Uuringud on toonud esile depressiooni, kurbuse ja ärevuse sagenemise, eriti noorukite seas, kusjuures tüdrukud on ebaproportsionaalselt mõjutatud [1][2][3]. Need trendid kujutavad endast olulist riski noorte heaolule ja tulevikule. Vaatamata pingutustele parandada vaimse tervise teenuseid, on spetsialistide puudus jätnud paljud noored ilma õigeaegse ja piisava toetuseta[4].
Selles kontekstis on noorsootöötajad esile kerkinud kui olulised esmareageerijad vaimse tervise murede lahendamisel. Pakkudes esmast nõustamist ja olles sillaks spetsialiseeritud abi juurde, mängivad noorsootöötajad keskset rolli noorte toetamisel. Siiski on nende valmisolek ja süsteemsed väljakutsed, millega nad silmitsi seisavad, jäänud väheuuritud valdkonnaks.
Mis on esmase nõustamise sisu?
Esmane nõustamine hõlmab noorele probleemide tekkimisel algse toe pakkumist. Noorsootöötajad ei asenda psühholooge, kuid nende roll on noorte kuulamine, tunnete valideerimine ja murede lahendamisele kaasa aitamine. See tähendab tihti:
- Aktiivset kuulamist, et mõista noore perspektiivi.
- Juhendamist, et uurida võimalikke lahendusi.
- Spetsialistidele suunamist, et noor saaks vajalikku professionaalset abi.
See lähenemine vastab Eesti noorsootöötaja kutsestandarditele, mis rõhutavad esmase nõustamise pakkumist ja koostööd teiste spetsialistidega.
Noorsootöötajate arusaamad oma rollist
Noorsootöötajad täidavad vaimse tervise toetamises mitmeid olulisi funktsioone. Nende esmane ülesanne on märgata varajasi märke vaimse tervise probleemidest ja pakkuda noortele turvalist keskkonda, kus nad saavad oma muresid jagada. Uuringud näitavad, et noorsootöötajad näevad end usaldusväärsete täiskasvanutena, kes suudavad pakkuda empaatilist ja hinnanguvaba tuge. Paljud noored on vastumeelsed formaalsete vaimse tervise teenuste poole pöörduma, mistõttu noorsootöötajad täidavad olulist rolli nende esmaste hirmude ja kõhkluste ületamisel[5].
Noorsootöötajad mõistavad, et nende roll vaimse tervise nõustamises ei asenda professionaalset abi. Pigem näevad nad oma ülesannet sillana, mis aitab noori professionaalse abi poole suunata, pakkudes samas ajutist emotsionaalset tuge. Selline lähenemine on kooskõlas esmase nõustamise põhimõtetega, mis rõhutavad varajast sekkumist ja inimlikku lähenemist[6].
Kas noorsootöötajad on selleks vastutuseks valmis?
Noorsootöötajate valmisolek esmase nõustajana tegutseda on erinev. Paljud tunnevad end toetuse pakkumisel kindlalt, tuginedes oma kogemustele ja koolitustele. Kuid teised tunnevad, et neil puudub piisav ettevalmistus, eriti keeruliste probleemide, nagu trauma või vaimse tervise kriisid, käsitlemiseks.
Valmisolekut mõjutavad peamised tegurid:
- Kogemus: Pikema töökogemusega noorsootöötajad tunnevad end enesekindlamalt keerulisi vestlusi juhtides.
- Haridus ja koolitus: Nõustamistehnikate alane ametlik väljaõpe aitab töötajatel paremini tundlikke olukordi lahendada.
- Toetusvõrgustikud: Koostöö psühholoogide, sotsiaaltöötajate ja teiste spetsialistidega annab väärtuslikku juhendamist.
Vaatamata väljakutsetele rõhutavad noorsootöötajad oma pühendumust oskuste arendamisele. Noorsootöötajad tunnevad vajadust regulaarse koolituse järele, mis hõlmaks vaimse tervise esmaabi, aktiivse kuulamise ja kriisijuhtimise oskusi.
Samas väljendavad noorsootöötajad muret oma suutlikkuse pärast tulla toime keeruliste vaimse tervise probleemidega, eriti juhtudel, mis nõuavad spetsialiseeritud sekkumist. See rõhutab pideva professionaalse arengu olulisust, mis varustab noorsootöötajaid teadmiste ja oskustega erinevate väljakutsete lahendamiseks.
Tehnikad esmaseks nõustamiseks
Noorsootöötajad kasutavad noorte toetamiseks mitmeid tehnikaid, mis sageli kattuvad tõenduspõhiste nõustamispraktikatega. Peamised meetodid on järgmised:
- Aktiivne kuulamine: See hõlmab noorte murede tähelepanelikku kuulamist ning empaatia ja mõistmisega reageerimist. Kasutatakse tehnikaid, nagu kokkuvõtete tegemine, parafraseerimine ja peegeldamine, et valideerida noorte kogemusi ja soodustada avatud suhtlemist.
- Motiveeriv intervjueerimine (MI): Motiveeriv intervjueerimine on koostööl põhinev lähenemine, mis aitab noortel sõnastada oma eesmärke ja motivatsioone muutuste saavutamiseks. Keskendudes indiviidi tugevustele ja püüdlustele, edendab MI enesekindlust ja algatusvõimet.
- Avatud küsimused: Need julgustavad noori oma mõtteid ja tundeid sügavuti uurima, aidates nende vajadustest terviklikumat arusaama saada.
- Võimestamine ja julgustamine: Noorsootöötajad aitavad noortel keskenduda oma tugevustele ja võimalustele, tuues esile nende võimekuse keeruliste olukordadega toime tulla.
Need tehnikad on eriti tõhusad usalduse loomisel ja toetava suhte edendamisel noorsootöötajate ja noorte vahel. Turvalise ja lugupidava keskkonna loomine aitab noortel tunda end kuulatuna ja väärtustatuna, mis on nõustamise tulemuslikkuse seisukohalt ülioluline.
Noorsootöötajate mõju
Noorsootöötajad on sageli esimene kontaktpunkt noortele, kes seisavad silmitsi raskustega. Nende võime kuulata, empaatiat väljendada ja suunata võib avaldada sügavat mõju, pakkudes hädavajalikku tuge just õigel ajal. Paljude noorte jaoks on vestlus noorsootöötajaga esimene samm tervenemise ja kasvu poole. Noorsootöötajate roll noorte elus on hindamatu. Lisaks sellele, et nad pakuvad kuulavat kõrva ja praktilisi lahendusi, aitavad nad noortel tunda, et nad pole oma probleemidega üksi. See emotsionaalne tugi on sageli otsustava tähtsusega, et vältida raskuste süvenemist ja aidata noortel taastada enesekindlus.
Noorsootöötajate mõju ulatub kaugemale individuaalsest abist. Nad loovad noortekeskustes ja kogukondades turvalise keskkonna, kus noored saavad ennast väljendada, leida uusi sõpru ja arendada sotsiaalseid oskusi. Noorsootöötajate roll esmase nõustajana on olulisem kui kunagi varem. Maailmas, kus vaimse tervise probleemid kasvavad ja ressursid on piiratud, pakuvad noorsootöötajad kriitilist tuge, et ükski noor ei jääks abita.
Autor: Cerda Männiste, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumi noorsootöö- ja projektijuht. Foto: Pexels
Artikkel põhineb Cerda Männiste magistritööl “Noorsootöötajate arusaam endast kui esmasest nõustajast” (Tallinna Ülikool, 2024).
Noorteseire blogi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.
[1] Cosma, A., Abdrakhmanova, S., Taut, D., Schrijvers, K., Catunda, C., & Schnohr, C. (2021). A focus on adolescent mental health and wellbeing in Europe, central Asia and Canada. Health Behaviour in School-aged Children international report from the, 2022.
[2] SA Eesti Koostöö Kogu. (2023). Eesti inimarengu aruanne 2023. Loetud aadressil https://inimareng.ee/et/eesti-inimarengu-aruanne-2023/
[3] Zolopa, C., Burack, J. A., O’Connor, R. M., Corran, C., Lai, J., Bomfim, E., … & Wendt, D. C. (2022). Changes in youth mental health, psychological wellbeing, and substance use during the COVID-19 pandemic: a rapid review. Adolescent Research Review, 7(2), 161-177.
[4] Sotsiaalministeerium. (2021). Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030. Loetud aadressil https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030
[5] Eesti Noorsootöötajate Kogu (2020). Noorteinfo käsiraamat.
[6] Eksamikeskus. (2010). Nõustamise alused. Abimaterjal õppenõustamiskeskustele. https://www.eatl.ee/wp/wp-content/uploads/Noustamise_alused.pdf