Haridus- ja Noorteamet viib koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga 2026. aastani ellu Roheoskuste programmi, mille raames integreeritakse roheoskused õppekavadesse ning koolitatakse välja üle 3000 inimese. Kaasatud on erialaliidud, tööandjad, õppeasutused ja valdkonna spetsialistid.
Tegevusi rahastab sajaprotsendiliselt Euroopa Liit, toetuse suuruseks on 15 miljonit eurot. Toetus on eraldatud spetsiifiliselt Roheoskuste programmi elluviimiseks ja ei ole ümbertõstetav muudesse tegevustesse.
Roheoskused on määratletud kui oskused, mis aitavad energia- ja ressursitõhusust parandades vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning hõlmavad ringmajanduse põhimõtete laialdasemat juurutamist. Teisisõnu oskused, mis aitavad mistahes erialast tööd teha keskkonnasäästlikumalt.
Muude prioriteetide hulgas on Euroopa Komisjon seadnud keskkonnasäästlikkust toetava õppe lähiaastate prioriteediks.
Eesti haridusvaldkonna üheks strateegiliseks eesmärgiks on õpivõimaluste vastavusse viimine ühiskonna ja tööturu vajadustega. “Üleminek keskkonnasäästlikule majandamisele nõuab roheoskusi kõigil elualadel ning seetõttu on vajalikud keskkonnateadlikud- ja oskuslikud spetsialistid, kes aitavad tagada ettevõtete tegevuse jätkusuutlikkust,” märgib Haridus- ja Noorteameti Roheoskuste programmi juht Anna Traksmaa.
Valmistatakse ette tulevikuoskustega spetsialiste
Melsum OÜ tegevjuht ja EVEA Rohepöörde töögrupi liikme Meljo Musto sõnul korraldas EVEA möödunud aastal rohepöörde koolitusvajaduse turu-uuringu, millest selgus, et paljud ettevõtjad on huvitatud rohelahenduste pakkumisest, oleks vaid enam valdkondlikku teavet. Musto sõnul on oluline, et roheoskused oleksid töötajatel mitmekülgsed, et need vastaksid erinevate tarbijagruppide vajadustele ja eelistustele. „Selline lähenemine aitab kaasa säästva majanduse arengule, mis toetab ühiskonna teadlikkuse parandamist ja tarbijakäitumise muutmist rohkem kui ainult riiklikud toetused,” märgib ta.
Eelkõige on roheoskused vajalikud juhile endale, et ta saaks mõista ja tegeleda strateegiliselt rohetoote juurutamise ning rohelise kuvandi loomisega. “Oskus anda oma teadmisi edasi teistele ettevõtte juhtimistasanditele on oluline, sest tooteid luuaksegi koos spetsialistidega,” lisab ta, tuues näitena välja koolitajad, konsultandid või rohedisainerid, kelle abil luuakse uusi kauakestvaid tooteid või mõeldakse välja ärimudeleid, millega pikendatakse toodete kestlikkust turul või vähendatakse süsiniku jalajälge.
Samuti toob rohepööre kaasa vajaduse uuendusliku tehnoloogia järele, luues töökohti tehnilistel erialadel nagu insenerid, mehhatroonikud, tehnikud ja elektrikud. Spetsialistide teadmised ja oskused peavad tulevikus hõlmama muuhulgas ka erialaseid roheoskuseid.
Roheoskused on tulevikuoskused
Tallinna Tehnikaülikooli kestliku arengu ja rohepöörde nõunik Helen Sooväli-Sepping tõdeb, et roheoskused on ettevõtete rohemuutuse vundament. “See Eesti ettevõtluse edendamise haridusmeede on ellu kutsutud selleks, et tulevastele ja ka praegustele ettevõtjatele pakkuda uusi teadmisi, mis aitavad muuta ettevõtteid konkurentsivõimelisemaks. Võime eeldada, et juba viie aasta pärast on keeruline olla ettevõtja, kui puudub arusaam kestlikust tootest või teenusest,” nendib Sooväli-Sepping.
Uute tehnoloogiate ja lähenemisviiside kasutuselevõtuks on vaja ette valmistada laiemate rohemajandust puudutavate teadmiste ja oskustega spetsialiste. Seetõttu integreeritakse programmi raames roheoskused kõrg- ja kutsehariduse tasemeõppe ja täienduskoolituste õppekavadesse. Õppekavade ja -sisu ajakohastamine aitab tagada süsteemse lähenemise ning jõuda seeläbi võimalikult paljude spetsialistideni. Uuendatud õppesisu abil koolitatakse roheoskuste osas välja vähemalt 2830 spetsialisti ning samuti koolitatakse kutse- ja kõrghariduse õpetajaid-õppejõudusid ning täiskasvanute koolitajaid roheoskuste alase õppe läbiviimiseks.
Koostööd tehakse enam kui 70 organisatsiooniga
Programmijuht Anna Traksmaa rõhutab, et olulisel kohal on koostöö kõrgkoolide, kutseõppeasutuste ning kutse- ja erialaliitudega, et koondada nii tööandjate, valdkondlike ekspertide kui õppeasutuste teadmised ja kogemused ning jõuda lahendusteni, mis on realistlikud ja kooskõlas osapoolte vajadustega. Ekspertide abil on moodustatud valdkondlikud töörühmad, mis tegelevad vajalike roheoskuste väljaselgitamise ja kaardistamisega ning olemasolevate õppekavade ülevaatamise ja täiendamisega.
Kaasatud spetsialistide abil luuakse uued õppemoodulid ja õppeained, mida on ühtlasi võimalik kasutada täienduskoolituste läbiviimisel. Lisaks toimub õppetööd toetavate õppematerjalide ettevalmistamine ning uute moodulite ja õppeainete piloteerimine täienduskoolitustena. Paralleelselt toimub koostöös Kutsekojaga kutsestandardite ajakohastamine ja roheoskuste integreerimine kutsestandarditesse ning oskusprofiilidesse. Lisaks Haridus- ja Noorteametile ning haridus- ja teadusministeeriumile on programmi kaasatud 76 organisatsiooni, millest 27 on õppeasutused ning 49 erialaliidud.
Käesoleval aastal on Roheoskuste programmi fookuses valdkondlike ja horisontaalsete roheoskuste defineerimine, õppekavade arendus ning roheoskustega seonduv teavitus.
Roheoskuste programmi koordineerib Haridus- ja Noorteamet ning seda rahastatakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu reformi “Ettevõte rohepööre” investeeringu “Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks” vahenditest. Toetus on eraldatud spetsiifiliselt Roheoskuste programmi elluviimiseks ja ei ole ümbertõstetav muudesse tegevustesse.
Artikkel ilmus esmalt Rohegeeniuse portaalis .