Noorte omaalgatus on noorte mõtetest alguse saanud ideede arendamine ja elluviimine noorte endi poolt. Tegemist on algatustega, kus noor enda initsiatiivil ning talle loodud tugisüsteemi toel viib ellu positiivseid muutuseid omandades seeläbi väärtusliku ja mitmekülgse õpikogemuse. Tähtis on mõista, et sellistele ootustele vastavad oskused ei juurdu noortes üleöö ning eriti oluline on toetatud omaalgatuste võimaldamine just nendele noortele, kes varasemalt pole initsiatiivi üles…
Kust saab noore mure alguse?
Noorteseire 2019/2020 aastaraamatu artiklis “Noorte vaimne tervis” kirjutavad loo autorid Merike Sisask ja Karin Streimann, et ligikaudu 10–20% noortest kogeb vaimse tervise muresid. Pikemas perspektiivis mõjutab see lisaks neile endile ka lähedasi, sõpru, kogukonda ning lõpuks kogu ühiskonda laiemalt. Viimase aasta pandeemiaga seonduv olukord maailmas ja ka Eestis on noorte vaimsele heaolule omakorda mõju avaldanud….
Noorte parim teekaaslane, kes suudab nende eest seista
Sel aastal lähevad noored alates 16 eluaastast Eestis taas kohalike omavalitsuste valimistel hääletama. Valimiseana ei ole 16 maailmas kuigi levinud, kuid Eestis suudeti arutelude tulemusena 2015. aastal selle otsuseni jõuda ning anda noortele võimalus kaasa rääkida nende elu puudutavates teemades. Ometigi tahaks õhku visata küsimused, kuivõrd täiskasvanud tahavad noori kaasata ning kes seisavad noortega koos?…
Kui iseseisev peaks olema 1. klassi minev laps?
Vahel ootame lastelt natuke rohkem, kui eakohane on. Üsna sageli arvame, et kui laps lõpetab lasteaia ja läheb sügisel kooli, peaks ta olema valmis iseseisvalt hakkama saama. Tegelikult see nii pole. Ükski laps ei saa pärast lasteaia lõpupidu üleöö suureks, kirjutab Eva Ots, Rajaleidja Rapla keskuse psühholoog. Seitsmene on ikka veel väike laps, kes vajab…
Kas sina suhtled oma lapsega piisavalt?
Oma vanematega vestlemisel on lapse arengus väga oluline roll. Lisaks kuulamis- ja rääkimisoskusele kujuneb ema-isaga suheldes välja lapse arusaam ümbritsevast maailmast, enesehinnang ja turvatunne. Seepärast tasub igal lapsevanemal võtta hetk ja mõelda läbi: kas, kui palju ja millest ma oma lapsega räägin? Eriti oluline on lapsega rääkimine väikelapseeas, mil pannakse alus kõne arengule, sõnavarale ja…
Millest koosneb noortekeskne lähenemine?
Noortekesksusele on rahvusvahelises noorsootöö- ja terviseedendamise alases kirjanduses palju tähelepanu pööratud, ent noortekesksust ei ole Eesti noortevaldkonnas seni üheselt defineeritud. Noortekeskse käsitlusviisi teaduspõhine selgitamine on aga eelduseks noortekeskse lähenemise arendamiseks. Selles blogipostituses tutvustame rahvusvahelise teaduskirjanduse põhjal noortekeskse lähenemise põhikomponente. Noorte õiguste järgimine See tähendab, et igale noorele on garanteeritud võõrandamatud õigused, mida tuleb järgida ka…
Digitaalse õppevara arendamiseks ja kasutuselevõtuks saab toetust taotleda
Taas on õppevara valdkonnas kuulutatud välja taotlusvoorud „Digitaalne õppevara – nutikas õppimine” ja „Õppevara ühiskasutus (Klass+)”! Seega on uute taotlejate innustamiseks ja inspiratsiooniallika pakkumiseks igati paslik meenutada eelnevaid projekte, mis on valminud samade meetmete raames. Kättesaadavaks tehtud õppevara leiate E-koolikotist. Nutikas õppimine toob meieni esmajärjekorras õppevara, mis lähtub elukestva õppimise põhimõtetest, muutuvast õpikäsitusest ja õpilaste digipädevuse arendamisest. 99math on siinkohal koguni kahe projektiga loonud uuenduslikku ja haaravat matemaatika õppevara põhikoolile….
Mida teha, kui laps kurdab igavuse üle?
Lapsel peab võimaldama igavleda, kuna just siis hakkavad tööle lapse loovus ja fantaasia. Ükski laps ei suuda lõputult niisama lihtsalt olla, vaid neile on loomuomane hakata endale tegevusi otsima. Rajaleidja annab nõu, mida teha, kui laps kurdab tihtilugu igavuse üle. Kui vanem ei kujunda kogu lapse päeva, kasvab lapse julgus, enesekindlus ning vastutus läbi tegevuste,…
Varjatud lüngad ühiskonnas: miks kaovad mõned hakkajad noored?
Kristiina ja Sergei[i] on aktiivsed Eesti noored, kes valutavad südant abivajajate pärast, löövad käed külge kogukondlikus tegevuses ning tahavad muuta ühiskonda. Nende kirjeldus on justkui väljavõte noorsootöö õpikust ja vaat et ideaalilähedane, sest just selliseid noori vajame Eesti ühiskonna ehitamisel. Ometi on mõlema puhul trobikond pisikesi agasid, mis pahatihti jäävad noorte osalusvõimaluste arendamisel tähelepanuta. Aeg kaob…
Parimad eTwinningu projektid õpetasid noori keskkonda hoidma ja kaaslasi märkama
Autor: Madli Leikop 16. juunil tähistati Maarjamäe lossipargis pidulikult rahvusvahelise õpetajate koostöövõrgustiku eTwinningu õppeaasta lõppu ning traditsiooniliselt kuulutati välja parimad eTwinningu projektid. eTwinningu programmijuht Laura Vetik ning Haridus- ja Noorteameti koolituskeskuse juhataja Elo Allemann tõdesid päeva sisse juhatades, et keeruline aasta ning põimõpe ei jätnud mõju avaldamata ka eTwinningule: projekte tehti lõppenud õppeaastal vähem kui…