Autor: Birgit Villum, Haridus- ja Noorteameti laagrite peaekspert
Augustikuu laagrikülastus viis mind Häädemeeste valda Jõulumäe Tervisespordikeskusesse, mis asub looduskaunis kohas ning kus on palju erinevaid sportimisvõimalusi. Laagri juhataja Signe Kirt jalutas mulle parklasse vastu ning saime hakata üle vaatama, kus nad toimetavad ning mida uut Jõulumäele loodud on.
Kui kaua sa oled laagreid korraldanud ja kuidas selleni jõudsid?
Tantsustuudio kaudu umbes seitse aastat tagasi. Algul tegime lühemaid ja linnalaagreid, aga oli näha, et lastele on vaja tegelikult pakkuda suvel pikemaid laagreid. Noorte poolt oli huvi olemas ja nii see alguse saigi.
Mis on laagri korraldamise juures kõige raskem?
Kõige raskem on koostada hea programm, see vajab süvenemist ja läbimõtlemist. Aastatega muidugi saab analüüsida, mis toimib ja mis mitte ning mida peaks muutma ja paremaks tegema. Kindlasti on keeruline ka sobiva laagripaiga leidmine. Jõulumäe on hea kompleks, kus laagrit korraldada. Personal on super! Alati tullakse võimalusel meile vastu. Toidud on praegu väga head. Kui mõned aastad tagasi oli sellega probleeme, siis nüüd on teine toitlustaja ja kõik toiduga taas väga hästi. Probleemkoht on kindlasti kvalifitseeritud inimeste leidmine, et kõigil oleksid vajalikud oskused ja tunnistused olemas. Laste leidmine ei ole meie jaoks eriline probleem, peamiselt tulevad laagrisse tantsustuudio lapsed ning nende tuttavad ja sõbrad.
Kuidas valid personali oma laagrisse?
Meil on alati toredad treenerid, kes tahavad lastega töötada ja tegeleda. Kasvatajad on alati meie oma treenerid ning võõraid me ei ole võtnud. Kuna nad on kõik lastele tuttavad, siis on oluliselt lihtsam ka laagris kontakti luua. Sisuliselt paneme laagri aja paika ning seejärel, kes treeneritest saab, see tuleb.
Mida laager muudab ühe noore inimese elus?
Ise olen palju panustanud sellesse, et noored õpiksid laagris koostööd ja eluoskuseid. Lapsed teevad laagri jooksul loovtööd. Selleks ei saa lapsed laagris ise omale gruppi valida, sel aastal tegi seda näiteks arvutiprogramm ning lapsed peavad õppima erinevate inimtüüpidega hakkama saama. Eks muidugi on ka väikene nutt asja juures, kui ei saa rühma, kus sõbrannad on, kuid sellest saame üldiselt kiiresti üle ning nii toimubki iseseisvumine. Laagris arendavad lapsed suhtlemisoskust ning füüsilist aktiivsust muidugi ka, ent see on tantsustuudio laste jaoks juba pigem elulaad. Kui muidu on lapsed toidu suhtes üsna valivad ja tahaksid ainult krõpsu süüa, siis laagris söövad nad üldiselt hästi. Puhvetis saavad nad käia peale lõunasööki kahe tunni jooksul. Ma näen, et laste seas esineb ülekaalu ikkagi palju, sh ka meie oma tantsustuudio laste seas. Püüame laagriga pakkuda mitmekülgset programmi ja ka treeningut, et soodustada laste viibimist õues ning aktiivset eluviisi.
Kuidas lapsevanemad on ajas muutunud?
Meil on nutivaba laager ja lapsed saavad kasutada telefone üks kord päevas enne lõunasööki, et vanematele helistada. Seega pigem ei ole meil vanematega probleeme. Väikeste laste vanemad uurivad vahel, et kuidas olukord on, eriti kui on olnud koduigatsuse teemad, aga muidu üldiselt on läbisaamine vanematega väga hea. Me saadame enne laagrit vanemale põhjaliku infokirja, kus on olulised detailid kirjas ning enne laagrit veel vanemad helistasid üle, et täpsustada üht-teist. Laagri ajal olen saanud vaid mõned SMS-id vanematelt, et olukorda uurida, aga tihedat suhtlust ei ole.
Mis on teie laagri traditsioonid?
Meil on traditsiooniks nii-öelda loovtöö või grupitöö, kus lapsed mõtlevad välja mingi tantsu ning lõpus on kontsert, kus nad oma töid esitlevad.
Laagri korraldamist toetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi määruse „Noorte püsi- ja projektlaagrite toetuse andmise tingimused ja kord“ alusel.