Liigu sisu juurde
Menu
Haridus- ja Noorteameti blogi
  • Esileht
  • Haridus
    • Haridus
    • Ettevõtlus- ja karjääriõpe
    • Stipendiumid
    • Õpetajaamet
  • Noored
    • Noorteseire
  • Rajaleidja
  • IT ja inseneeria
    • Diginurk
    • Digiõppematerjalid
Haridus- ja Noorteameti blogi
5. märts 20256. märts 2025

Kuidas aidata lapsel eksamiteks valmistuda? 

Eksamiperiood võib olla lapsele ja kogu perele keeruline aeg. Laps tunneb survet ja vanem tahaks aidata, kuid sageli tekib küsimus – kui palju sekkuda, et toetusest ei saaks lisapinge? 

Mõõdukas eksamipinge on loomulik ja võib isegi kasulik olla, aidates keskendumist parandada ja motivatsiooni tõsta. Probleem tekib siis, kui ärevus muutub nii suureks, et see hakkab õppimist ja sooritust segama. Seetõttu on oluline aidata lapsel leida tasakaal süsteemse ettevalmistuse, puhkamise ja enesekindluse vahel. 

Millal ja kuidas alustada? 

Sageli arvavad õpilased, et hakkavad eksamiteks õppima 9. klassis, kuid tegelikult on lõpueksamid mitme aasta teadmiste kokkuvõte ja ühe aastaga kogu info omandamine on keeruline. Seevastu aitab järjepidev õppimine eksamiperioodil stressi vähendada. 

Näiteks ühiskonnaõpetuse aine ja eksam toimuvad küll 9. klassis, kuid varasem lai silmaring tuleb õpitu seostamisel abiks. Samuti ei tohiks arvata, et ainetes, kus eksamit ei sooritata, võib vähem pingutada – kõik õppeained toetavad üksteist. Matemaatikal ja füüsikal on tugev seos, keeleoskus mõjutab igasuguste eksamitekstide mõistmist ning analüüsioskus on oluline igas aines. 

Eksamiks valmistumisega tuleks alustada kohe, kuid kui see pole olnud võimalik, siis vähemalt nii vara kui võimalik – parem hilja kui üldse mitte. Viimase minuti õppimismaratonid enamasti edu ei too. Olulisem on järjepidev teadmiste kinnistamine ja harjumus oma aega mõistlikult planeerida. 

Kuidas saab vanem last toetada? 

Vanemad saavad olla toeks mitmel moel, kuid oluline on meeles pidada, et lapse eest ei saa õppida. Eesmärk on luua toetav keskkond, mis aitab tal ise vastutust võtta ja enesekindlust kasvatada. 

  • Suuna last õppima järjepidevalt, mitte viimase hetke paanikas. Kui õppimisest saab harjumus, on eksamiks valmistumine oluliselt lihtsam. 
  • Tutvuge eksami ülesehitusega. Harno kodulehel (harno.ee) on üleval eksamite eristuskirjad ja varasemate aastate eksamitööd koos vastustega. Laps võiks proovida neid lahendada ilma abimaterjalideta ja ajapiiranguga, et harjuda eksami tempoga. 
  • Julgusta last õpetajatega suhtlema. Kui mõni teema vajab rohkem harjutamist, tasub küsida nõu ja osaleda konsultatsioonides. Kui laps teab, kuhu pöörduda, ei jää ta keeruliste küsimustega üksi. 
  • Selgitage eksami praktilist korraldust. Rääkige läbi, kui kaua eksam kestab, milliseid kirjutusvahendeid võib kasutada ning kas kalkulaator, põhiseadus või keemiliste elementide tabel on lubatud. Kui eksam sisaldab suulist osa, võib seda kodus läbi mängida. Kirjandi puhul on oluline, et laps teaks – tekst peab olema vähemalt 200 sõna pikk. 
  • Ära lase lapsel viimase hetkeni õppida – uni on eksamiks valmistumisel pea sama tähtis kui õppimine. Lõputu kordamine viimasel õhtul ei aita enam teadmisi kinnistada, küll aga võib see vähendada keskendumisvõimet ja jätta lapse väsinuks. 

Kuidas vähendada eksamiärevust? 

Eksamipäev võib tuua kaasa suure ärevuse ka neile, kes on hoolikalt valmistunud. Seetõttu on oluline normaliseerida eksamiolukord ja kinnitada lapsele, et see ei ole elu ja surma küsimus. 

  • Enesekindlust aitab suurendada teadmine, et eksam on võimalus oma teadmisi kinnistada. Kui laps tunneb, et ta on eksamiks hästi valmistunud, on ärevus väiksem. 
  • Eksamitöös võib olla keerulisi ülesandeid, kuid oluline on lahendada esmalt need, mis tulevad kergelt. See annab enesekindluse ja aitab eksamiperioodil rahulikuna püsida. 
  • Eksamipäeva rutiini läbi rääkimine vähendab ärevust. Kui laps teab täpselt, millal eksam algab, kaua see kestab ja mida võib eksamile kaasa võtta, on tal lihtsam rahulikuks jääda. 
  • Toeta positiivset mõtteviisi. Lapsele võib meenutada, et eksam ei määra tema väärtust ega tulevikku – see on üks osa õppeprotsessist. 

Kui eksam ei lähe soovitult? 

Kui laps ei saa eksamil soovitud tulemust, võib ta vajada vanema tuge, et mitte lasta pettumusel võimust võtta. Eksam ei ole ainus viis edasiliikumiseks ega lõplik hinnang lapse võimetele. 

Kõige olulisem on keskenduda õpitule, mitte ainult tulemusele. Ka juhul, kui tulemus pole ideaalne, on õppeprotsessis saadud teadmised ja oskused väärtuslikud. Kui eksamitulemused ei vasta ootustele, võib koos arutada, kuidas järgmisel korral õppimist paremini planeerida või stressiga teadlikumalt toime tulla. 

Samuti tasub meeles pidada, et alati on olemas alternatiivid – näiteks korduseksam või muud võimalused edasi õppimiseks.

Kokkuvõte 

Eksamiärevus ja pinge on loomulikud, kuid teadlik ja süsteemne ettevalmistus aitab neid kontrolli all hoida. Vanema roll ei ole teha lapse eest tööd ära, vaid toetada teda – aidata tal luua õpiharjumusi, toetada enesekindlust ja normaliseerida eksamiolukorda. 

Eriti oluline on see, et eksamile ei tohi minna väsinuna. Viimase õhtu närviline kordamine ja magamata öö võivad teha rohkem kahju kui kasu. Puhkus on osa edukast sooritusest – hea uni aitab mälul töötada ja mõttetööd toetada. Kui eksamiteks valmistumine on süsteemne ja rahulik, on ka sooritus enesekindlam. 

Peamine on mõista, et eksam on üks osa õppeprotsessist, mitte lõplik hinnang lapse võimetele. 

Autorid: Alge Ilosaar, Harno hindamiskeskuse juht, endine õpetaja ja õppejuht

Kristin Binsol, Harno Rajaleidja teadmustiimi peaspetsialist.

Foto: Unsplash

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Sildid

digioskused digipädevus digitaalne õppevara digiõppematerjalid digiõppevara dora pluss programm e-koolikott EKKAV ettevõtlus- ja karjääriõpe eTwinning etwinningeesti haridus huviharidus Kristjan Jaagu stipendium käitumisprobleemid laagrid lapsed mitteformaalne õpe NEET-staatuses noored noored noore õpetlase stipendium noorsootöö noorsootöötaja noorte heaks noorte hääl noortekeskne lähenemine noortelaagrid noorte osalus noorteseire noortevaldkond ProgeTiigri programm rahvusvaheline Rajaleidja riskioludes noored stipendium stipendiumid Study in Estonia targalt internetis taskuhääling teeviit tõrjutus vaimne tervis õpetajad õppematerjalid õppimine välismaal

Arhiiv

  • juuli 2025
  • juuni 2025
  • mai 2025
  • aprill 2025
  • märts 2025
  • veebruar 2025
  • jaanuar 2025
  • detsember 2024
  • november 2024
  • oktoober 2024
  • september 2024
  • august 2024
  • juuli 2024
  • juuni 2024
  • mai 2024
  • aprill 2024
  • märts 2024
  • veebruar 2024
  • jaanuar 2024
  • detsember 2023
  • november 2023
  • oktoober 2023
  • september 2023
  • august 2023
  • juuli 2023
  • juuni 2023
  • mai 2023
  • aprill 2023
  • märts 2023
  • veebruar 2023
  • jaanuar 2023
  • detsember 2022
  • november 2022
  • oktoober 2022
  • september 2022
  • august 2022
  • juuli 2022
  • juuni 2022
  • mai 2022
  • aprill 2022
  • märts 2022
  • veebruar 2022
  • jaanuar 2022
  • detsember 2021
  • november 2021
  • oktoober 2021
  • september 2021
  • august 2021
  • juuli 2021
  • juuni 2021
  • mai 2021
  • aprill 2021
  • märts 2021

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet
harno@harno.ee

Harno sotsiaalmeedias

  • Facebook
  • Twitter
  • Instagram
  • Youtube

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet

harno@harno.ee

Haridus- ja Noorteamet (Harno) on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis tegeleb Eesti riigi haridus- ja noortepoliitika rakendamisega. Meie eesmärk on pakkuda Eesti inimestele kvaliteetseid, kaasaegseid ja kõigile võrdselt kättesaadavaid võimalusi õppimiseks ja enesearenguks. Soovime, et iga inimene saaks luua endale personaalse õpitee kogu elukaareks.

©2025 Haridus- ja Noorteameti blogi | Powered by WordPress and Superb Themes!