Oma vanematega vestlemisel on lapse arengus väga oluline roll. Lisaks kuulamis- ja rääkimisoskusele kujuneb ema-isaga suheldes välja lapse arusaam ümbritsevast maailmast, enesehinnang ja turvatunne. Seepärast tasub igal lapsevanemal võtta hetk ja mõelda läbi: kas, kui palju ja millest ma oma lapsega räägin?
Eriti oluline on lapsega rääkimine väikelapseeas, mil pannakse alus kõne arengule, sõnavarale ja suhtlemisoskusele. Üheskoos lugedes või pildiraamatuid vaadates ning selle üle arutledes areneb lapse rääkimis- ja suhtlemisoskus, laieneb silmaring, avarduvad teadmised. Hiljem lisandub suhtlus eakaaslastega mängu käigus. Laps õpib, kuidas suhelda laste ja täiskasvanutega. Õppetöö käigus omandab laps lisaks teadmistele ka sotsiaalsed oskused, saavutades sellega kooliküpsuse.
Arengulises muutuses on nüüd ka lapse ja vanema omavahelised suhted: muutuvad vestlusteemad, võivad tekkida arusaamatused, möllata emotsioonid. Lapsevanema roll on areneda koos lapsega, olla kursis tema tegemistega, kuid mitte liigselt kontrollida. Anda lapsele hingamisruumi, samas säilitades omavahelist usalduslikku suhet. Kui seda järgida, siis jätkub usalduslik suhe suure tõenäosusega ka murdeeas.
Mida rohkem veedab vanem oma lapsega suheldes aega, seda enam saab laps positiivseid emotsioone, mis soodustab lapse eakohast arengut. Kurb on kuulda lapsevanemaid vastamas oma lapse küsimustele, et hetkel pole aega – räägime sellest hiljem. See tähendab, et kui lapsel oli ema või isa abi vaja, polnud lapsevanemal selleks aega. Laps pöördub vanema poole veel mõned korrad ja siis enam mitte, sest on saanud signaali, et ema või isa ei ole temaga suhtlemisest huvitatud.
Mõned lapsed tõmbuvad seepeale üha enam endasse ja suhtlevad edasi internetis (mis võib endaga kaasa tuua uusi ohte). Teised satuvad kampadesse, kus tarvitatakse meelemürke. Kuna suurem osa ööpäevast veedetakse nüüd hoopis oma uute sõpradega (sest nemad ju kuulavad ja nendega saab rääkida kõikidest probleemidest), tekivad koolist puudumised, halveneb õppeedukus ning suhted õpetajate ja lapsevanematega.
Kuidas saavad ema ja isa oma lapsega hea kontakti taastada? Jällegi on võlusõnaks rääkimine. Lapsevanem peab lapsele nii tegudes kui ka sõnades mõista andma, et ta hoolib ja armastab teda, toetab teda igas olukorras ja tunneb huvi tema tegemiste vastu.
Nõuanded edukaks suhtlemiseks lapsega
- Lapsega suheldes looge silmside. Väga oluline on, et suhtlemisel oleksid teie ja lapse silmad samal kõrgusel. Kui laps on väike, võtke ta sülle ning kuulake lapse mure või rõõm ära. Kui on laps on suurem, siis istuge kõrvuti või vastastikku ja alustage dialoogi.
- Mitte mingil juhul ei tohi te samal ajal tegelda kõrvaliste asjadega (piiluda televiisorist saadet või surfata telefonis), sest laps tajub koheselt, et te pole temaga vestlemisest huvitatud.
- Vesteldes jälgige lapse näoilmet, miimikat ja žeste. Tihti lapsed väidavad, et kõik on korras, aga kehakeel või näoilme räägivad muud. Sel juhul rääkige lapsega rahulikult, teda veendes ja julgustades oma murest rääkima. Kindlasti rõhutage, et armastate ja toetate teda igal juhul, et te olete tema jaoks alati olemas!
- Kindlasti tuleb olla kannatlik ja vaoshoitud ning laps lõpuni ära kuulata, vahepeal last julgustades või küsimusi esitades.
- Kallistage, paitage ja kiitke! Vahel tundub vanematele, et iga pisiasja eest ei peakski kiitma, aga tehke seda kindlasti, laps vajab tunnustust!
- Kui tekkinud probleemidega enam üksinda hakkama ei saa, siis tuleb pöörduda spetsialistide poole. Harno Rajaleidja keskustes nõustavad lapsevanemaid laste toetamise teemadel psühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog ja logopeed.
Mida rohkem vanem oma lapsega koos aega veedab (näiteks kodutöid tehes, üritusi külastades, üheskoos puhates) ja sealjuures ka suhtleb, seda turvalisemalt ja armastatuna laps end tunneb. Leidke aega oma lapsega rääkimiseks ja märkate peagi, et laps usaldab teile oma saladused, mured ja rõõmud!
Autor: Maire Merioja
Olen sellega 100 % nõus, nii on aga kahjuks see on ideaalis nii ja kui üks lapsevanem on täiesti apaatne ja on ainult tähtis sõjaväekord ja vaimne terrorism ja ei hoolita lapse tunnetest ja lapsel on vaja nii ema kui isa, siis kasvatamegi katkiseid lapsi kes püüvad ka tulevikus ellu jääda nii nagu väikese lapsena. See ei ole küll alati nii aga väga palju tänapäeva ühiskonnas. Vanemad ei oska täikasvanulik läbi saada ja lapsed kannatavad. Kurb väga kurb ja kunagi siis kui aega on, on liiga hilja.
Väga õpetlik. Kõik võiksime sellest väga palju õppida. Sest lapse silmad ja kehakeel räägib kõik. Ja iga ema tunneb oma last, kui ta on kohal ja kuulab.
Aitäh