eTwinningul on mentorite võrgustik kogenud ja aktiivsetest õpetajatest, kes armastavad rahvusvahelist projektitööd. Mentorid korraldavad töötube ja eTwinningut tutvustavaid lühikoolitusi ning on toeks alustavatele õpetajatele rahvusvaheliste projektide algatamisel ja elluviimisel. Alates oktoobrist on võrgustikule toimunud igal kuul erinevad virtuaalsed kohtumised ehk eTwinningu Mentorite Õpiringid. Tänu ühe võrgustiku aktiivse liikme kutsele oli meil võimalik ka kontaktselt kokku saada, et eTwinningu teemadel mõtteid vahetada ja uusi praktilisi teadmisi ja oskusi omandada.
Kohtumine Saaremaa Gümnaasiumis
Ülestõusmispühade eel said Saaremaa pealinnas Kuressaares kokku erinevatest Eestimaa otstest pärit eTwinningu mentorid ja eksperdid. Meid võttis vastu eTwinningu imeline mentor ja Saaremaa Gümnaasiumi õpetaja Ülle Kreos. Esimesel päeval toimus Saaremaa Gümnaasiumi koolimajaga ja disainimudeliga tutvumine ning praktiline eTwinningu töötuba. Koolitrepil tervitas külalisi särasilmne koolidirektor Ivo Visak, kes tutvustas kooli ajalugu ja kaunist laemaali, mis kannab pealkirja „Elu ätsed“ ehk „Elu õied“ ja sellel on kujutatud Saaremaa taimestik. Saime teada, et koolis õpib 486 õpilast ja tegemist on riigigümnaasiumiga, mis avati 2021. aasta sügisel.
Õhkkond gümnaasiumis oli hubane, õppijasõbralik ja rahulik. Mööduvad sihikindlad ja õpihimulised noored tervitasid meid viisakalt ja naeratustega. Ka koolikell kõlas hinge paitavalt – helis on kasutatud linnuhääli. Koolipere on uhke oma koolimaja üle – eriti toodi esile näiteks muusikaklassi, mis on varustatud arvestatava hulga pillidega (kandled, ukuleled, kitarrid), et toetada laste huvi pillimängu vastu. Koolis on ka peaaegu 100-pealine koor, mille proovid toimuvad usinalt ja loodetakse saada laulupeole.
Eriline on gümnaasiumis näiteks saarluse tund, kus õpitakse muuhulgas näiteks rannarahva traditsioone, räimede puhastamist, kilu tegemist ja muud mandrirahvale ehk esiti eriskummalist. Õpetaja Marju Roberts tutvustas, miks ja kuidas Saaremaa Gümnaasiumis hariduse disainimise teekond ette võeti ning kuidas neil toimib mentorlussüsteem. Koolis puuduvad klassijuhatajad. Igal klassil on kaks mentorit, kellega saadakse regulaarselt kokku. Eesmärk on tegeleda õpilastega individuaalselt. Mentorid teevad omavahel koostööd. Tutvustati koosdisaini tulemusena loodud haridusmudelit.
Päeva lõpus oli töötuba, kus katsetasime koosloomet. Kõik said õppida tundma Google.maps rakenduses erinevate kihtide loomist ning ühises sünergias jagasime kogemusi ja lugusid, millistesse riikidesse on mentorid ja eksperdid tänu eTwinningule jõudnud.
Projektitööks ideede korjamine Meretehnoloogia kompetentsikeskuses (MARTE)
Järgmisel päeval virgusime varakult ja tutvusime TALTECH-i Kuressaare Kolledži ja Kuressaare kolledži meretehnoloogia kompetentsikeskusega (MARTE). Meretehnoloogia kompetentsikeskus (MARTE) on TalTechi meretehnoloogia ja hüdrodünaamika teadus- ja arendusüksus Kuressaares. Kompetentsikeskuses tehakse rakendusuuringuid, osaletakse tootearendusprojektides ning kogutakse meretööstuse erialateavet. Meretehnoloogia kompetentsikeskuse eesmärk on teadmust luues, kogudes ja edastades meretööstuse arengut toetada. Meile tutvustati laevaehitust, meretehnikat ja merelises keskkonnas kasutatavatest materjalidest tehtud prototüüpe. Aga ka hoone põnevat ajalugu: nimelt on tegu endise kohtumajaga ja seal asusid ka vangla, politseivalitsus ja riigikassa osakond. Kuressaare kolledžit teenib maja alates 2014. aastast, millele lisandus komp. keskuse osa 2015ndal aastal. Kolledž pakub kõrgharidusõpet kõigil kolmel tasandil, lisaks teadusarendus- ja ettevõtluskoostööd. Kolledži fookusvaldkonnaks on sinimajandus, mis sisuliselt hõlmab endas kõike, mis on merega seotud, nii otseselt kui kaudselt.
Projektõppe idee musternäidis – kuidas ehitatakse laevu?
Päev jätkus ekskursiooniga Roomassaares tegutsevasse ettevõttesse nimega Luksusjaht AS ja nagu nimigi reedab, siis saime oma silmaga näha, kuidas valmistatakse erineva suurusega meresõidukeid. Tuuri alguses seisime suures avaras angaaris, mille keskel seisis võhiku silmis lihtsalt üks kogukas valge klots, ent selgus, et sellest treitakse välja väikelaeva kere. Ekskursiooni vältel kõndisime läbi mitmete komplekside ja nägime erinevaid tööetappe, kuidas laevaehitus päriselus välja näeb. Meile tutvustati materjale, vahendeid ja protsesse. Nägime, kuidas sisuliselt käsitööna valmivad meresõidukid kummipaatidest mitme meetri kõrguste luksusjahtideni. Suurim meresõiduk on ettevõttel käsil arendusprojektina, mis on nii kõrge, et mahtusime selle alt suisa läbi kõndima.
Teine päev lõppes seal, kus esimene päev algas – külaskäiguga Saaremaa Gümnaasiumisse, kus tegime lõpuringi – jagasime saadud kogemusi, rääkisime eTwinningu plaanidest ja tegime meeleoluka ühispildi. Kogu Õpiringi kogemus oli külluslik ja rikastav. Iga osalenud õpetaja võttis endaga kaasa tükikese Saarerahva meelejõudu, inspiratsiooni ja toetava tunde, et eTwinningu võrgustiku liikmed seisavad üksteise kõrval ka turbulentsetel aegadel.
Mentorid ja eksperdid kinnitasid, et õpiring oli inspireeriv, meeleolukas ja andis energiat õpetajana kevadele vastu minna. Nägime oma silmaga, et kontaktkohtumine tekitas mentorite vahel suurema ühtsustunde ja lubame, et tulevikus viib eTwinning mentoreid ka teistesse Eesti koolidesse ja lasteaedadesse.
Suur tänu kõikidele osalejatele ja eriline tänu meie imelisele Üllele – tänu Sinu julgele pealehakkamisele, saigi meie Saaremaa Õpiringi unistus teoks! Vaata ka meeleolukat videokokkuvõtet meie eTwinningEestis Instagrami lehelt ja hakka meie jälgijaks, et olla ka tulevikus kursis eTwinningu maailma põnevate tegemistega.