Välisülikoolis magistri- või doktorikraadi omandamiseks Kristjan Jaagu stipendiumiprogrammist toetust saanud noored kogunesid augustis iga-aastasel kohtumisüritusel Tallinna Muusika- ja Balletikoolis, et õnnitleda värskeid koolilõpetajaid ning jagada oma õpikogemusi.
2022/2023. õppeaastal kaitsesid oma kraadi edukalt 13 stipendiaati. Kohtumisüritusel õnnitleti kolme lõpetajat: Piret Zimmer, kes omandas magistrikraadi University College Cork audioloogia erialal; Liisu Miller, kes omandas magistrikraadi Technical University of Denmark mehaanilise inseneeria erialal ja Piret Talur, kes omandas magistrikraadi Aalborg University ühisõppekaval Advanced development in Social work erialal.
Stipendiaate tervitama tulnud Haridus- ja Noorteameti rahvusvahelistumise osakonna juhataja Heli Aru-Chabilan, kes oli 20 aastat tagasi riikliku stipendiumiskeemi loomise juures, sõnas, et toona, 20 aastat tagasi, oli rahvusvahelistumine ülioluline ja positiivne nähtus. „Üldjoontes võib öelda, et meil on kõrghariduse rahvusvahelistumise tasandil läinud hästi – meie üliõpilaskonnast 11% on välistudengid ning meie endi tudengitel on võimalik välismaale õppima minna nii lühemaks kui pikemaks perioodiks.“
Samuti lisas ta, et pärast õpingute lõppu on oluline ka tagasi tulla. „Tuleb tunnistada, et pärast pikemalt Eestist eemal viibimist, ei ole tagasitulek teps mitte kerge ning tuleb olla valmis, et koduse keskkonnaga kohanemine võib olla keeruline protsess,“ tõdes Heli Aru-Chabilan.
Stipendiumite ja toetuste büroo vanemspetsialist Marilyn Fridolin tõi välja, et 20 aasta jooksul on toetatud 225 kraadiõppe stipendiaadi, kellest 167 on teadaolevalt õpingud lõpetanud. 60% lõpetanutest töötab akadeemilistel ametikohtadel Eesti ülikoolides ja 13% on rakendust leidnud erasektoris. Läbi aegade on kõige populaarsem sihtriik olnud Suurbritannia, ülikoolidest on aga kõige enam mindud õppima Helsingi Ülikooli.
Kohtumise ametliku osana toimus ka stipendiaatide vestlusring Eestisse naasmise ja tööle asumise teemal, kus osalesid Piret Talur (Aalborgi ülikool erialaks Advanced development in Social work), Raul Rinken (Imperial College London erialaks Chemical enginering research) ja professor Lehte Roots (Euroopa Ülikool-Instituut õigusteaduste eriala). Koos tõdeti, et pereinimese jaoks tuleb välismaale õppima mineku otsus keeruliselt, eriti olukorras, kus pere jääb Eestisse. Teise kõige olulisema teemana toodi välja, et juba õpingute ajal on oluline hoida erialaseid sidemeid Eestis.
Vestlusringi mõtteid pikemalt
Piret Talur tõi välja, et muuhulgas on õpingute ajal oluline hoida oma suhteid lähedastega ning planeerida selleks juba ette oma elukorraldust õpinguaastatel – näiteks panna kalendrisse vastastikused külaskäigud. Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumiga seotud Eestis töötamise kohustusega arvestas Piret juba algusest peale ning tegutses ka selle nimel, et erialaseid sidemeid hoida, osaledes veebiseminaridel ning -töögruppides.
Raul Rinken Raul esindab puidukeemia valdkonda, mis tõusis aktuaalseks 2017. aastal, mil Tartusse hakati puidutööstustehast planeerima. Selle baasilt vormus ka Rauli edasine doktorantuuri plaan, et selle nö tulevikuteemaga edasi tegeleda. Nüüd aga oma ambitsioonidele otsa vaadates tõdes Raul, et doktorantuurist jääb väheseks ning valdkonnaga kõrgel tasemel tegelemiseks tuleb läbida ka järeldoktorantuur. Selle läbimise järel loodab Raul Eesti puidukeemia maailmatasemele viia. Lisaks tööstusele on puidukeemia valdkonnal ka akadeemiline väljund. Raul tunnistab, et erialaspetsiifiliste ainete õpetamine pakub talle kindlasti huvi.
Professor Lehte Roots on teine näide stipendiaadist, kelle õpinguid kannustas selge vajadus ja siht Eestis töötamiseks. Enne doktorantuuri oli Lehtel juba Sisekaitseakadeemias töötamise kogemus, kuid pelgalt magistrikraad piirab akadeemilist karjääri. Huvipakkuval teemal oli aga Eestis pea võimatu juhendajat leida. Lehte eesmärk oli õppida õigusteadust ja valida teaduslik suund, sooviga tuua uudsemaid õppemeetodeid Eestisse. Kuigi doktorantuuritee on keeruline ja kindlasti tuleb ette ka raskeid hetki, siis julgustab Lehte proovima ja alustatut ikkagi lõpule viima. Olles juba aastaid erinevates Eesti ülikoolides töötanud, soovitab professor Roots juba õpingute ajal ülikoolidega kontakti hoida, oma uurimisteemat tutvustada ja uurida, kas valdkonna vastu on huvi.
Eesti riik on toetanud välisülikoolis doktoriõpinguid alates 2002/2003. õppeaastast
Algselt kandis tegevus nimetust „Doktorantide riiklik koolitustellimus välismaal” ja nagu nimigi ütleb, toetati doktorikraadi omandamist välisülikoolis eesmärgiga, et stipendiaat naaseb hiljem tööle Eesti ülikooli. Alates 2017. aastast on muuhulgas toetatud välisülikoolis magistritaseme õpingute läbimist juhul, kui Eestis ei ole võimalik eriala õppida.
2003. aastal loodi Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Sihtasutuse Archimedes koostöös Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm, mille alla liikus ka aasta varem loodud doktorantide riikliku koolitustellimuse programm. Kristjan Jaagu programmi eesmärgiks oli toetada Eesti kõrgkoolide magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste õpinguid välisülikoolides ning magistri- ja doktoriõppe üliõpilaste ning õppejõudude õppe- ja teadustööga seotud lühiajalisi välislähetusi. Seda kõike selleks, et parandada Eesti kõrgkoolide magistri- ja doktoriõppe kvaliteeti ning suurendada lõpetajate konkurentsivõimet üha muutuvas ja rahvusvahelisemas ühiskonnas.
Ürituse pildigaleriid näed Haridus- ja Noorteameti pildipangast.