Milline võiks välja näha informaatikatund 10-15 aasta pärast? Milliseid oskusi vajavad õpilased ja mida peab teadma õpetaja? Nendele ja mõnele teistele küsimustele veel vastab põgusas intervjuus Tauno Palts, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi informaatika didaktika lektor ja Tartu Tamme Gümnaasiumi programmeerimise õpetaja. Ta ise kirjeldab end kui rahulikku inimest, kes üritab teha õpilastele Pythonit selgeks selliselt, et nad eelistaksin TikTokis scrollimise asemel programmeerimisega tegeleda.
Rubriik: Haridus
Brasiilia dialoog, Aafrika kogukond, Leideni pubiloengud – ja teisi maailmamõtestamise allikaid
Noore Õpetlase stipendium aitas mul maanduda Hollandis, Leideni ülikooli maailma ja võrdleva filosoofia õppekavas 2023. aasta sügisel. Tänu koolikaaslase kogemusele olin juba kohale jõudes küllaltki kindel selles, et õppekava vastab hästi minu huvidele ja on kõrgel tasemel.
Keemiast inspireeritud teekond: Xenia Voronovichi õpingud Hollandis Groningeni ülikoolis
Minu piiramatu soov on alati olnud saada kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistiks nii keemia- kui ka farmaatsiatööstuses. Lapsena olin pidevalt ümbritsevast maailmast lummatud. Mind huvitas, kuidas ja miks paljud protsessid toimuvad: näiteks, mis paneb ilutulestikud plahvatama, miks mõned ained lahustuvad vees kiiremini kui teised, millest ravimid koosnevad ja mida neile lisatakse, et haigustekitajaid pärssida.
14 aastat noore õpetlase stipendiaadina – kogukonnatunnetusest, panustamisest ja teatepulga üleandmisest
Kert Pütsepp on Noore Õpetlase stipendiumi (NÕS) vilistlane ja olnud programmi aktiivne toetaja ning arendaja juba üle kümnendi. 2004. aastal loodud stipendiumiprogramm on toetanud pea 300 noort teekonnal maailma tippülikoolidesse, nende seas ka Kerti, kes alustas õpinguid keemiainseneeria alal Cambridge’i ülikoolis. Tänavu täitub tal 14 aastat NÕSi stipendiaadina ja aktiivse toetajana. Selle puhul jagab ta mõtteid oma teekonnast, programmist, kogukonnast ja tähendusest, mida üks sihipärane stipendiumiprogramm võib noore inimese elus omada – ja kuidas sellele tagasi anda.
Avatud tehaste päev 2025 – oluline samm inseneeria avatumaks ja nähtavamaks muutmisel
15.–16. mail 2025 toimus Harno eestvedamisel Eestis esmakordselt Avatud tehaste päev – sündmus, mille eesmärk oli tuua noored, õpetajad, lapsevanemad ja laiem avalikkus lähemale tööstusele ning tutvustada inseneeria kui elukutse mitmekesist ja tulevikku suunatud sisu. Kahe päeva jooksul avasid oma uksed 13 Tartumaa tehast viiest erinevast valdkonnast. Kokku külastati tehaseid enam kui 1500 korral ning sündmuse vastu tunti elavat huvi.
Eesti keele eksamid liiguvad digiajastusse
Haridus- ja Noorteamet tegeleb aktiivselt riiklike eksamite arendamisega ning üks olulisemaid suundi on eesti keele tasemeeksamite viimine digitaalsele kujule. Selline muutus ei ole pelgalt tehniline uuendus, vaid oluline samm õppijasõbralikuma, paindlikuma ja ajakohasema hindamiskeskkonna suunas. Digieksami arendustöö osana katsetab Harno uue formaadi ülesandeid koos vabatahtlike testijatega, et hinnata, kuidas digivorm töötab päriselus, millised on selle…
Interaktiivne juhtimislaud annab ülevaate koolikeskkonnaga rahulolust Eestis
Äsja interaktiivse juhtimislaua kujul avalikustatud riiklikud rahuloluküsitluste tulemused annavad põhjaliku ülevaate erinevate sihtrühmade rahulolust koolikeskkonnaga. Tulemused on avalikult kättesaadavad kõigile huvilistele.
Õpetajad peale tunde? Ja nii juba viis aastat!
Viis aastat õpiampse – distantsõppest vaimse terviseni, muudatuste juhtimisest rahvusvahelise koostööni, tehisintellektist lõiminguni. Mida kõike me pole käsitlenud! Distantsilt targemaks veebiseminarid algasid täpselt siis, kui pandeemia algas – viis aastat tagasi, märtsis. Tegemist oli hädaolukorraga: koolid suleti ootamatult ja HITSA-l oli suurepärane haridustehnoloogide võrgustik, kes mobiliseerus mõne päevaga.
Märtsis stardib PISA 2025 – Eesti õpilased osalevad taas rahvusvahelises haridusuuringus
Ajavahemikul 31. märtsist kuni 9. maini toimub Eesti koolides PISA 2025 uuring, milles osaleb 206 kooli ja ligikaudu 7600 õpilast. PISA on maailma suurim haridusuuring, mis võimaldab saada põhjaliku ülevaate Eesti hariduse hetkeseisust ja arengusuundadest.
Leila Lehtmets: õpilased on endiselt väga loovad ja andekad!
Et saada aimu, mis motiveerib õpetajad ja õpilasi erinevatel konkursitel osalema ja kuidas nendel osalemine arendab nii õpilaste loovust kui ka digioskusi, küsisid teema kohta ProgeTiigrid Kirke Kasari ja Mariell Miilvee Kose Gümnaasiumi õpetajalt Leila Lehtmetsalt. Leila õpetab Kose Gümnaasiumi algklassides informaatikat ja on algklasside maja haridustehnoloog. Ta on karjääripööraja, kes töötas varem riigiametnikuna, kuid…