Haridus- ja Noorteamet viis koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga juba kümnendat aastat läbi riiklikud rahulolu- ja koolikeskkonna küsitlused nii üldharidus- kui ka kutsekoolides. Küsitluste eesmärk on koguda süsteemset tagasisidet õppijate heaolu ning koolikeskkonna kvaliteedi kohta.
Kuidas toetada NEET-staatuses noorte enesejuhitud õppimise oskuste arengut väljaspool formaalharidust?
Üldhariduskoolides toimusid küsitlused 9. veebruarist kuni 15. märtsini, kus osales kokku 408 kooli. Arvamust said avaldada 4., 8. ja 11. klasside õpilased ning mitte-statsionaarses õppes õppijad.
Lõplikud vastajate arvud ja osalusmäärad:
- 77% 4. klassidest ehk 11 174 õpilast
- 73% 8. klassidest ehk 11 384 õpilast
- 75% 11. klassidest ehk 7251 õpilast
- 27% mittestatsionaarses õppes õppijatest ehk 1625 õpilast
Tulemused näitasid, et sarnaselt varasematele aastatele on õpilased üldiselt koolikeskkonnaga rahul, seejuures kõrgeid hinnanguid anti oma kodusele keskkonnale, samuti tajuvad õpilased õpetajate toetust ja hoolivust, kooli füüsiline õpikeskkond on toetav ning suhted kaasõppijatega on head.
Kutsekoolide küsitlused
Kutsekoolides viidi küsitlused läbi 16. veebruarist kuni 29. märtsini, kus osales kokku 28 kooli. Küsitluses olid oodatud osalema kõik kutseharidust omandavad õppijad.
Kutsekoolide küsitlusele vastas kokku 24% sihtrühma õppijatest, mis on 5858 õppijat.
Tulemused kinnitasid, et kutseõppijate hinnangud oma õpikeskkonnale on jätkuvalt positiivsed. Kõige kõrgemalt hinnati usku iseenda võimekusse, suhteid kaasõppijatega ning kooli mainet.
TI küsimuste tulemused
Sel aastal lisati küsitlustesse koostöös TI-hüppe meeskonnaga tehisintellekti teemal küsimused, kus uuriti nii tehisintellekti kasutamise sagedust, tajutud kasulikkust kui ka koolipoolset juhendatust. Üldhariduses kasutavad enim tehisintellekti õppimiseks 11. klassi õpilased, kellest 33% lausa igapäevaselt. Kõige sagedamini pöörduvad õpilased tehisintellekti poole teemade selgitamiseks ning kontrolltöödeks või testideks õppimiseks. Kutsehariduses kasutavad peaaegu pooled õppijatest tehisintellekti õppimise toetamiseks vähemalt mõnel korral nädalas. Kõige sagedamini kasutatakse seda keerukamate teemade mõistmiseks ning enam kui pooled vastanutest leidsid, et tehisintellekt on nende õppimist toetanud.
Tagasiside kasutamine
Rahuloluküsitluste kaudu saadud tagasiside annab nii üldhariduse kui ka kutsehariduse õpilastele võimaluse kaasa rääkida koolikeskkonna arendamises ning juhtida tähelepanu parendusvajadustele. Kogutud tulemused aitavad haridusasutustel hinnata õppe- ja kasvatustöö kvaliteeti, teha teadlikke otsuseid ning kavandada tegevusi õpikeskkonna ja õppijate heaolu toetamiseks.
Kõik küsitlustes osalenud haridusasutused, eeldusel et igast sihtrühmast oli vähemalt viis vastajat, said 2026. aasta tagasiside Haridussilma keskkonna kaudu. Koolidel on võimalik võrrelda oma tulemusi nii varasemate aastate kui ka riigi keskmiste näitajatega.
Rahuloluküsitlused on oluline tööriist haridussüsteemi arendamisel, võimaldades jälgida õppijate ja õpetajate heaolu ning toetada kvaliteetse hariduse pakkumist.
Täname kõiki koole ja õppijaid, kes küsitluses osalesid! Teie panus aitab kujundada paremat koolikeskkonda kõigile.
Lisainfot küsitluste kohta leiab Haridus- ja Noorteameti inforuumist ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.
Autor Brigita Põld on Harno analüütik-projektijuht, kelle valdkonnaks on koolides läbiviidavad riiklikud rahuloluküsitlused.