Inseneeria ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas on Eestis jätkuvalt suur spetsialistide puudus ning samal ajal moodustavad naised Eestis vaid ligikaudu 28% IKT spetsialistidest. Selleks, et naisi rohkem tehnoloogia sektorisse kaasata, on Eestis käivitatud erinevaid programme ja algatusi, mille kaudu toetatakse naiste ja tüdrukute arengut selles valdkonnas. Naiste väiksemat osakaalu tehnoloogiasektoris mõjutavad mitmed tegurid, kuid uuringute järgi on keskseks põhjuseks soostereotüübid ja eelarvamused.
7. aprillil toimus Kultuurikatlas esmakordselt 7. – 9. klasside tüdrukutele suunatud IKT ja inseneeria konverents SPARK – SÜTTI. PROOVI. ARUTLE. RAKENDA. KOGE. Konverents tõi kokku 295 tüdrukut 57-st põhikoolist ja 13-st maakonnast alates Leisist kuni Mustveeni.
SPARKi idee ja vajadus on selgelt seotud tööturu ja hariduse väljakutsetega. SPARKi eesmärk oligi pakkuda tüdrukutele inspireerivat päeva koos turvalise keskkonnaga katsetamiseks, arutamiseks ja julgustamiseks.
Hommikune tagasihoidlikkus asendus julgusega
Kultuurikatlas oli tunda elevust juba hommikul. Tüdrukud saabusid uudishimulikult, kuid ettevaatlikult — päeva lõpuks oli näha enesekindlust, julgeid küsimusi ja soovi veel proovida ja katsetada.
Kultuurikatel võimaldas oma avarate ja mitmetasandilise ruumilahendusega mahutada kokku ligi 400 konverentsi osalejat, pakkudes samal ajal ruumi nii kuulamiseks, katsetamiseks kui ka liikumiseks. Demoalal arutleti aktiivselt õppimisvõimalustest ja kiireks käed-külge elamuse saamiseks võeti järjekorda. IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia partnerid demonstreerisid tehnoloogia uusimaid ja põnevamaid lahendusi alates robolahingust kuni silla ehitamiseni. Plaate keerutas DJ Killu Kolsar, muusika andis kogu päevale mõnusa rütmi ja hoidis meeleolu kõrgel. Õhkkond oli toetav ja avastamisrõõmu täis.
Päeva esimeses pooles kõlasid laval innustavaid lood, mis avasid tehnoloogia ja inseneeria mitmekülgsust ning murdsid stereotüüpe. Päevajuht Kristel Leif rääkis oma teekonnast Solaride tegevjuhina ja sellest, kuidas inseneeria ei tähenda ainult tehnilisi oskusi vaid ka meeskonnatööd. Tema sõnum noortele oli selge – tehnoloogilised lahendused sünnivad just siis, kui keegi julgeb proovida ning tehnoloogias peitub võlu midagi päriselt muuta.
Cathy-Liis Põlluveer, Aasta Insener 2025 ja esimene naine selle tiitliga, jagas, mida tähendab insenerina töötamine päriselus. Tema karjääriteekond on muljetavaldav ja ühiskonda mõjutav. Ta rõhutas, et insener ei pea sobituma kindlasse stereotüüpi ning noored arvestaksid sellega, et mõtted ja huvid võivad muutuma. Tema lugu näitas, kuidas insener loob maailma meie ümber.
GoWorkaBiti asutaja Kei Olbrei tutvustas noortele vibe coding’u mõistet — lähenemist programmeerimisele, kus fookus on ideede kiirel katsetamisel, loovusel ja koostööl. Oluline on alustada, proovida ja ehitada midagi, mis päriselt huvi pakub. See lähenemine kõnetas noori, sest muutis programmeerimise mänguliseks.
Muusik ja sisulooja säm tõi lavale vahetu suhtluse publikuga. Ta rääkis oma karjääriteekonnast, suhetest ema ja õega, julgusest katsetada ja ka ebaõnnestuda. säm tõi välja, et ka muusika loomine on tihedalt seotud tehnoloogiaga — alates helitöötlusest kuni digitaalsete tööriistadeni. See näitas noortele, et tehnoloogia ei ole eraldiseisev maailm, vaid kooslus väga paljudest valdkondadest.
Programmeerimisest kuni ehitamiseni
SPARKi keskmes olid praktilised töötoad. Pärast kosutavat street food stiilis lõunat jagunesid tüdrukud kolmes sessioonis toimuvatesse praktilistesse töötubadesse. Tüdrukud said proovida programmeerimist, 3D skaneerimist, ehitamist ja inseneerialahendusi, keemia- ja füüsikakatseid, digitehnoloogia ja robootika tegevusi, küberteadlikkuse ja turvalisuse teemalisi arutelusid. AHHAA teadusetendus oli tüdrukuid lavale kaasav ja pakkus nii tulesähvatusi kui ka tossu. Osalejad said ise lihtsaid lahendusi valmis ehitada ja kaasa võtta. Muidugi kõlas ka “ma ei oska” või “ma pole varem teinud”, kuid mõne minuti möödudes olid tüdrukud ninapidi avastusi täis tehnoloogiamaailmas. Just sellised hetked muudavad arusaama, et IT ja inseneeria võivad olla igaühe jaoks, on vaja anda võimalus ja hinnangutevaba keskkond, kus turvaliselt eksida, õppida ja avastada.
Päeva jooksul kõlama jäänud mõtted ja tagasiside: “väga äge oli”, “oleks võinud kauem kesta”, “minu huvi muutus”, “olen julgem”, “ma ei teadnud, et see on nii põnev”. Need reaktsioonid näitasid, et päev muutis hoiakuid. Mõne jaoks lihtsalt esimene hetk, mil tekkis tunne, et “see on ka minu jaoks”.
Mis tuleb pärast SPARKI?
SPARKi eesmärk ei olnud ühekordne sündmus, vaid pikaajalisem mõju. Ka SPARKi idee kujunes arutelust „Kes ütles, et tehnoloogiasektoris töötamine pole naistele?“. Tüdrukute huvi tehnoloogia vastu kasvab siis, kui neil on järjepidevad võimalused katsetada, õppida ja kohtuda eeskujude ning mentoritega. SPARKi kogemus näitas selgelt, et selliste sündmuste ja tegevuste järele on vajadus. SPARKil süttinud säde on alles algus – sellest kasvab järgmisel aastal välja uus ja veelgi mõjusam tüdrukutele suunatud tehnoloogiaalgatus.
Haridus- ja Noorteamet tänab kõiki konverentsi koostööpartnereid:
Agentuur Kolm Õuna, Kultuurikatel, GoTravel, TalTech, Tartu Ülikool, Ida Virumaa Kutsehariduskeskus, Tartu Rakenduslik Kolledž, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Tartu Kunstikool, AHHAA, Tallinna Polütehnikum, Kuressaare Ehituskool, Tallinna Ehituskool, Raplamaa Rakenduslik Kolledž, Eesti Pagar, Marmiton, Lantmännen Unibake Estonia AS.
Autor Siret Dreyersdorff töötab Harnos IT Akadeemia arendusjuhina, kus ta tegeleb tehnoloogiahariduse strateegilise arendamisega.
Fotod: Pilleriin Kivisikk
SPARK konverents viidi läbi Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi programmi „IT Akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses“ (2021-2027.4.04.24-0004) kaasrahastusel.