Äsja interaktiivse juhtimislaua kujul avalikustatud riiklikud rahuloluküsitluste tulemused annavad põhjaliku ülevaate erinevate sihtrühmade rahulolust koolikeskkonnaga. Tulemused on avalikult kättesaadavad kõigile huvilistele.
Rahuloluküsitlused hõlmavad Eesti üldhariduskoole, kutsekoole ja lasteaedu. Küsitluses osalemine on vabatahtlik, andes õpilastele, õpetajatele ja lapsevanematele võimaluse panustada oma kooli- või lasteaiakeskkonna arendamisse. Kui õpetajaid ja lapsevanemaid küsitletakse üle kolme aasta, siis õpilased osalevad uuringus igal aastal, seega võivad kõiki sihtrühmi hõlmaval aastal küündida vastajate arvud kuni 100 000 vastajani. Uuringu tulemused annavad haridusasutustele objektiivset ja võrreldavat tagasisidet eri osapoolte rahulolu ning seda mõjutavate tegurite kohta, võrreldes oma tulemusi riigi keskmiste näitajatega.
Koolieluga rahulolu näeb nüüd Haridussilma portaalist
Lisaks haridusasutustele personaalse tagasiside andmisele on oluline jälgida rahulolu hinnanguid ja nende muutumist ajas ka laiemalt riigi tasandil. Selleks töötati välja interaktiivne juhtimislaud, millega saavad kõik huvilised tutvuda Haridussilma portaalis https://haridussilm.ee/ee/uuringud/uuringud/riiklikud_rahulolukysitlused.
Juhtimislaud koondab riigi tasandi rahuloluküsitluste tulemusi alates selle algusest, 2017. aastast. Rahuloluküsitluste tulemustest saab ülevaate kõigi haridustasemete kaupa, jälgides ka nende muutumist ajas. Lisaks üldistele riigi tasandi tulemustele on rahuloluhinnanguid võimalik kuvada taustatunnuste (nt soo, vastamise keele jm) lõikes, võrrelda omavahel tulemusi erinevate haridustasemete vahel ning saada aimu ka sellest, kuidas on küsitlustega hinnatud aspektid omavahel seotud. Põhjaliku ülevaate saab ka küsitluses osalejatest.
Kui huvilised näevad tulemusi riigi tasandil, siis uuringus osalenud koolidele on mugavalt kättesaadavaks tehtud ka nende õppeasutuse personaalsed tulemused.
Rahuloluhinnangud on langustrendis
Aastate võrdluses on riigi tasandi rahuloluküsitluste tulemustes näha pigem väikeseid muutusi. Suuri hüppelisi langusi või tõuse leidub vähe. Suurimad muutused on toimunud näiteks õpetajate hinnangutes õpetajaameti mainele, rahulolule haridusasutuse pidaja ja rahastusega ning rahulolule riikliku hariduskorraldusega, mille tase on märkimisväärselt langenud. Eriti selgelt tuleb see trend esile just üldhariduskooli õpetajate puhul, kelle töö- ja palgakorralduses on viimastel aastatel palju muutusi aset leidnud.
Kui vaadata pikaajalisi trende, on näha, et rahuloluhinnangud on pigem langustrendis. Eriti selgelt on seda näha 4. klassi õpilaste hinnangutes, kus viimase kaheksa aastaga on õpilaste rahulolu erinevate koolikeskkonna aspektidega aasta-aastalt langenud, samas kui küünilisuse ja kurnatuse tunde hinnangud on tõusuteel. Erandina saab välja tuua liikumisvõimalused, millega paistavad õpilased aasta-aastalt rohkem rahul olevat. Paremaid liikumisvõimalusi ja õpilaste füüsilise aktiivsuse toetamist peegeldavad ka üldhariduskoolide õpetajate ja lapsevanemate hinnangud.
Õppijate sihtrühmadest on kõige rahulolevamad kutsekoolide õppijad ja mittestatsionaarses õppes õppivad täiskasvanud õppijad. Kõige madalamad on rahuloluhinnangud üldhariduskoolide 8. klassi õpilaste hulgas, kus näiteks viimaste aastate keskmine hinnang kooliga rahulolule on langenud alla 3.0 (rahulolu skaala keskpunkt).
Nii üldhariduskoolide kui lasteaedade lapsevanemad on üldiselt rahulolevad, kõige madalam on rahulolu pakutava haridusega. Mõningast langust on näha hinnangutes laste suhetele õpetajate ja kaasõppijatega, seda just 2021. aasta lasteaia lapsevanemate puhul, mille üheks mõjutajaks võis olla viiruspuhanguga seonduv elukorralduse muutumine. Kõrgelt hindavad lapsevanemad oma suhteid klassijuhataja ja lasteaia õpetajatega.
Taustatunnuste lõikes tulemuste võrdlemisel joonistuvad välja mõned selged mustrid, kooliga rahulolu hindavad kõrgemalt õpilased, kes peavad oma pere rahalist toimetulekut samaväärseks eakaaslastega. Sama tendentsi võib märgata enamuse rahulolufaktorite puhul. Samuti paistavad erinevatele koolikeskkonnaga seotud aspektidele antavad hinnangud olevat seotud õpilase erivajadusega. Erivajadusega õppijad üle kõigi vanuseklasside on kooliga vähem rahul ning tunnevad kaasõppijatega vähem seotust.
Selleks korraks on lõppenud ka 2025. aasta rahuloluküsitlused
Esialgsete andmete põhjal võttis sel aastal küsitlustest osa 421 üldhariduskooli ja 30 kutsekooli. 4. klassidest vastas küsitlusele 77%, 8. klassidest 72%, 11. klassidest 75% ja täiskasvanud õppijatest 28% kogu Eesti vastava vanuseklassi õpilastest. Kutseõppijaid osales küsitluses 25%. Käesoleva aasta tulemused lisatakse Haridussilma keskkonda hiljemalt juuni keskpaigaks ja sellekohane informatsioon edastatakse ka kõikidele osalenud haridusasutustele.
Autorid: Merit Kangro, Haridus- ja Noorteameti analüüsi juht, Annika Kask, Haridus- ja Noorteameti juhtivanalüütik