Liigu sisu juurde
Menu
Haridus- ja Noorteameti blogi
  • Esileht
  • Haridus
    • Haridus
    • Ettevõtlus- ja karjääriõpe
    • Stipendiumid
    • Õpetajaamet
  • Noored
    • Noorteseire
  • Rajaleidja
  • IT ja inseneeria
    • Diginurk
    • Digiõppematerjalid
Haridus- ja Noorteameti blogi
5. veebr. 20255. veebr. 2025

Kutsekool vs kõrgkool: Milline tee viib tehnoloogiakarjäärini?

Tehnoloogia areng kujundab tööturgu kiiremini kui kunagi varem. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt eeldab piisavate lahenduste ja võimekuse kasvatamist, mis omakorda loob suure nõudluse kvalifitseeritud spetsialistide järele. Maailma Majandusfooreumi ehk World Economic Forumi (WEF) Future of Jobs Report 2025 kohaselt mõjutavad tehnoloogia areng, rohepööre ja demograafilised muutused töökohti nii kasvu kui ka languse suunas. Kuidas toetada noort, kes seisab üldharidusõpingute lõpus valiku ees, kas omandada praktiline kutseharidus või süveneda kõrgkoolis teoreetilisematesse teadmistesse ja teaduse arengusse?

Kuidas suunata noort haridusvalikute tegemisel?

Haridusvaliku tegemisel tasub alustada noore huvide ja õppimisstiili kaardistamisest. Mõned küsimused, mis aitavad otsust teha:

  • Kas noor eelistab praktilist või pigem teoreetilist õpet?
  • Kas ta tunneb ennast kindlamalt reaalainetes või eelistab käelist tegevust ja loomingulist lähenemist?
  • Kas tema eesmärk on kiiresti tööturule siseneda või soovib ta süveneda teadustöösse ja interdistsiplinaarsetesse projektidesse?

Üks võimalus otsustamist toetada on karjäärinõustamine. Eesti Töötukassa karjäärikeskustes saab noor koos nõustajaga analüüsida oma tugevusi ning saada ülevaate tööturu vajadustest ja haridusvõimalustest. Tasuta karjäärinõustamisele saab aja broneerida minukarjaar.ee veebilehel.

Tehnoloogia areng ja töökohtade tulevik

WEF-i raporti andmetel on just tehnoloogiaga seotud ametid ühed kiireimini kasvavad töövaldkonnad. 2030. aastaks on enim nõutud tehnoloogiaga seotud ametid:

  • Tehisintellekti ja masinõppe spetsialistid
  • Tarkvara- ja rakenduste arendajad
  • Küberturbe spetsialistid
  • Andmeteadlased ja analüütikud
  • Autonoomsete ja elektrisõidukite spetsialistid
  • Rohetehnoloogiate insenerid ja taastuvenergia eksperdid

Samal ajal on suurimad kaduvad ametikohad seotud rutiinse ja automatiseeritava tööga, näiteks:

  • Andmesisestajad ja raamatupidamise assistendid
  • Piletimüüjad ja kassapidajad
  • Telemarketingi töötajad ja administratiivsekretärid
  • Pangatellerid ja sularahakäitlejad

Seega tasub noort toetada ja suunata valima erialasid, kus praktilised tehnilised oskused kombineeruvad analüütilise mõtlemise ja loomingulisusega.

World Economic Forumi (WEF) Future of Jobs Report 2025. Põnevat statistikat Eesti kohta leiab ka OSKA uuringute lehelt.

Kutseharidus: praktiline õppimine ja kiire tööturule sisenemine

Kutseharidus pakub praktilist õpet ning tihedat koostööd ettevõtetega, mis võimaldab noortel varakult erialaseid oskusi omandada. Kutsekeskharidus sobib eriti hästi neile, kes soovivad õppida läbi praktilise kogemuse ja näha kiiresti oma töö tulemusi.

Alates 2026. aastast muutub kutsekeskharidus Eestis nelja-aastaseks, mis võimaldab süvendada üldainete õpet ja annab lõpetajatele paremad eeldused ka kõrgkooli õppima asumiseks. Paljud kutsekoolid on tehnoloogiavaldkonnas eesrindlikud, pakkudes programme mehhatroonikas, robootikas ja küberturbes, mis on tööturul väga nõutud oskused. Kutseharidus on eriti väärtuslik tehnoloogia- ja insenerivaldkonnas, kus tööandjad hindavad praktiliste oskustega spetsialiste. Mehhatroonikud, tarkvaraarendajad ja tehnilised spetsialistid leiavad tihti juba õpingute ajal töövõimalusi, mis aitavad neil erialaselt areneda ning sissetulekut teenida.

Kõrgharidus: süvitsi minek ja laiemad karjääriperspektiivid

Kõrgkool pakub võimalust süveneda valitud erialasse ning arendada analüütilist ja interdistsiplinaarset mõtlemist. Bakalaureuse- ja magistriõpe annavad põhjaliku ettevalmistuse keerukamateks tehnoloogilisteks väljakutseteks, võimaldades spetsialiseeruda erinevatele valdkondadele, alates tarkvaraarendusest kuni robootika ja tehisintellektini.

Kuigi kõrgkooliõpe sisaldab teoreetilisi aineid, on ka seal olulisel kohal praktika. Enamik tehnoloogiaõppeprogramme teeb koostööd ettevõtetega, et pakkuda tudengitele võimalusi reaalsete projektide kallal töötamiseks. Samuti avab doktorantuuriõpe uksed teadus- ja arendustegevusele nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Kõrgkooli eelduseks on tugev ettevalmistus reaalainetes ning varasem kokkupuude tehnoloogiavaldkonnaga võib anda sisseastumisel ja õppetöös eelise. Gümnaasiumid nagu näiteks Kadrina Keskkool, Lähte Ühisgümnaasium ja Tallinna Mustamäe Gümnaasium pakuvad õppes tehnoloogia suundi, mis võimaldavad noortel juba varakult oma huvi tehnoloogia vastu arendada.

Eriala valikul aitab tutvumine õppimisvõimalustega

Otsuse tegemisel on kasulik külastada kutse- ja kõrgkoolide avatud uste päevi, mis toimuvad tavaliselt veebruarist aprillini. Kohapeal on võimalik tutvuda õppekavade ja koolikeskkonnaga ning osaleda praktilistes töötubades, mis aitavad paremini mõista erialade eripärasid. Samuti võib koolide esindajaid kutsuda üldhariduskoolidesse erialasid tutvustama.

Mõlemad õppevormid – kutsekool ja kõrgkool – pakuvad noortele mitmekesiseid võimalusi tehnoloogiavaldkonnas karjääri tegemiseks. Otsuse tegemisel tasub ennekõike lähtuda noore huvidest, tugevustest ja pikemaajalistest eesmärkidest. Tehnoloogia valdkond areneb kiiresti ja pakub rohkelt võimalusi nii praktiliste oskuste arendamiseks kui ka sügavuti õppimiseks ja teadussaavutusteks antud valdkonnas..

Autor: Siret Dreyersdorff, IT Akadeemia kutsehariduse arendusjuht

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Sildid

digioskused digipädevus digitaalne õppevara digiõppematerjalid digiõppevara dora pluss programm e-koolikott EKKAV ettevõtlus- ja karjääriõpe eTwinning etwinningeesti haridus huviharidus Kristjan Jaagu stipendium käitumisprobleemid laagrid lapsed mitteformaalne õpe NEET-staatuses noored noored noore õpetlase stipendium noorsootöö noorsootöötaja noorte heaks noorte hääl noortekeskne lähenemine noortelaagrid noorte osalus noorteseire noortevaldkond ProgeTiigri programm rahvusvaheline Rajaleidja riskioludes noored stipendium stipendiumid Study in Estonia targalt internetis taskuhääling teeviit tõrjutus vaimne tervis õpetajad õppematerjalid õppimine välismaal

Arhiiv

  • september 2025
  • august 2025
  • juuli 2025
  • juuni 2025
  • mai 2025
  • aprill 2025
  • märts 2025
  • veebruar 2025
  • jaanuar 2025
  • detsember 2024
  • november 2024
  • oktoober 2024
  • september 2024
  • august 2024
  • juuli 2024
  • juuni 2024
  • mai 2024
  • aprill 2024
  • märts 2024
  • veebruar 2024
  • jaanuar 2024
  • detsember 2023
  • november 2023
  • oktoober 2023
  • september 2023
  • august 2023
  • juuli 2023
  • juuni 2023
  • mai 2023
  • aprill 2023
  • märts 2023
  • veebruar 2023
  • jaanuar 2023
  • detsember 2022
  • november 2022
  • oktoober 2022
  • september 2022
  • august 2022
  • juuli 2022
  • juuni 2022
  • mai 2022
  • aprill 2022
  • märts 2022
  • veebruar 2022
  • jaanuar 2022
  • detsember 2021
  • november 2021
  • oktoober 2021
  • september 2021
  • august 2021
  • juuli 2021
  • juuni 2021
  • mai 2021
  • aprill 2021
  • märts 2021

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet
harno@harno.ee

Harno sotsiaalmeedias

  • Facebook
  • Twitter
  • Instagram
  • Youtube

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet

harno@harno.ee

Haridus- ja Noorteamet (Harno) on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis tegeleb Eesti riigi haridus- ja noortepoliitika rakendamisega. Meie eesmärk on pakkuda Eesti inimestele kvaliteetseid, kaasaegseid ja kõigile võrdselt kättesaadavaid võimalusi õppimiseks ja enesearenguks. Soovime, et iga inimene saaks luua endale personaalse õpitee kogu elukaareks.

©2025 Haridus- ja Noorteameti blogi | Powered by WordPress and Superb Themes!