Liigu sisu juurde
Menu
Haridus- ja Noorteameti blogi
  • Esileht
  • Haridus
    • Haridus
    • Ettevõtlus- ja karjääriõpe
    • Stipendiumid
    • Õpetajaamet
  • Noored
    • Noorteseire
  • Rajaleidja
  • IT ja inseneeria
    • Diginurk
    • Digiõppematerjalid
Haridus- ja Noorteameti blogi
25. juuni 202125. juuni 2021

Varjatud lüngad ühiskonnas: miks kaovad mõned hakkajad noored?

Kristiina ja Sergei[i] on aktiivsed Eesti noored, kes valutavad südant abivajajate pärast, löövad käed külge kogukondlikus tegevuses ning tahavad muuta ühiskonda. Nende kirjeldus on justkui väljavõte noorsootöö õpikust ja vaat et ideaalilähedane, sest just selliseid noori vajame Eesti ühiskonna ehitamisel. Ometi on mõlema puhul trobikond pisikesi agasid, mis pahatihti jäävad noorte osalusvõimaluste arendamisel tähelepanuta. 

Aeg kaob käest!

Kristiina elas väikeses maakohas linna lähedal. Kuni põhikooli lõpuni võttis ta aktiivselt osa kogukondlikest tegemistest, osales laagrite ja laatade korraldamisel, muretses külaelu edendamise pärast ning aitas teha kohalikku valimiskampaaniat. Põhikooli lõpetades polnud tal kahtlustki, et soovib edasi õppida, ning valik langes linnagümnaasiumi kasuks.

Sujuvaks kooliskäimiseks otsis ta linna elamise, kuna igapäevane sõitmine olnuks liiga kurnav. Omaette elamine pole aga majanduslikult kerge ja nii tuli tal gümnaasiumiõpingute kõrvalt tööle asuda. Sageli nappis aega pelgalt nädalavahetusel kojusõidukski, rääkimata kogukonnaellu panustamisest. Linna tegemistes Kristiina aga kaasa rääkida ei soovinud, sest kodukoha asjad olid hingelähedasemad. 

Mujal on huvitavam

Sergei on Vene kodanik, kes elas Ida-Virumaal. Ka tema osales aktiivselt erinevates ühendustes, klubides ja mobiilsusega seonduvates projektides ning huvitus välispoliitikast. Erinevalt paljudest eakaaslastest uskus ta, et valima tuleb minna, ning mõlgutas mõtteid tulevikus poliitikaga tegeleda.

Olles aga Vene kodanik ja elades venekeelses meediaruumis, polnud Sergeil paraku ambitsioone Eesti ühiskonnas kaasa rääkida. Pigem tundis ta, et siin teda kuulda ei võeta. Juba gümnaasiumis õppides oli ta veendunud, et soovib minna õppima Peterburi, ning oma edasist elu nägi ta Venemaal. Tal õnnestuski pääseda Peterburi ülikooli ning selles linnas elades osales ta näiteks ühe pargi säilimise eest võitleval demonstratsioonil. Eesti keele õppimise vajadust ta ei tundnud ning sünnimaaga end siduda ei soovinud. 

Miks soovist ei piisa?

Noorsootöö ja -poliitika üks eesmärke on alati olnud noorte võimestamine ning nende aktiivsuse ja osaluse suurendamine. On loodud koolitusvõimalusi, osalus- ja mobiilsusprojekte, võimalusi osaleda „päris“ otsustajate töös (volikogude komisjonides) jne. Kõik see lähtub aga eeldusest, et hakkaja ja tahtmist täis noor leiab kiiresti väljundi Eesti ühiskonnas osalemiseks, piisab vaid temas see soov üles leida ning aktiveerida.

Sergei ja Kristiina lood näitavad, et sellest soovist alati ei piisa. On noori, kes on tahtmist ja hakkamist täis, ent nende aktiivsus takerdub neist sõltumatute asjaolude taha või leiab kanali Eestist väljaspool. Selliseid noori leidub palju kahe grupi seas, kes on seni osalusuuringute puhul pisut varju jäänud: maapiirkondade elanikud ning venekeelsesse kultuuriruumi kuulujad. Tihti jääb neil gruppidel puudu infost (eriti vene noortel) või napib neil võimalusi liikuda osalusvõimaluste juurde (eriti maanoortel). 

Projektis ’Noorte osaluse suurendamine’ mõtleme ka selliste noorte osalusvõimalustele Eesti ühiskonnas. Üks lahendus oleks digikeskkonnad, mis võimaldaks parandada info liikumist, osaleda distantsilt ning tuua kokku sarnaseid inimesi erinevatest keelekeskkondadest ja piirkondadest. Kuidas integreerida need sõnumid sinna, kus noored juba aega veedavad, ning mil moel teha info atraktiivseks? Võimatu see pole, aga oluline on kaardistada, keda ja miks me tahame osalema suunata.

Loe noorte osalusest regionaalses ja keeleruumi kontekstis täpsemalt siitLaadi alla

[i] Nimed on muudetud. Näited on noortest, kellega on perioodil 2015–2018 tehtud 3 intervjuud RAY võrgustiku uurimisprojekti Long-term effects of Erasmus+:Youth in Action on participation and citizenship raames.

Sildid

digioskused digipädevus digitaalne õppevara digiõppematerjalid digiõppevara dora pluss programm e-koolikott EKKAV ettevõtlus- ja karjääriõpe eTwinning etwinningeesti haridus huviharidus Kristjan Jaagu stipendium käitumisprobleemid laagrid lapsed mitteformaalne õpe NEET-staatuses noored noored noore õpetlase stipendium noorsootöö noorsootöötaja noorte heaks noorte hääl noortekeskne lähenemine noortelaagrid noorte osalus noorteseire noortevaldkond ProgeTiigri programm rahvusvaheline Rajaleidja riskioludes noored stipendium stipendiumid Study in Estonia targalt internetis taskuhääling teeviit tõrjutus vaimne tervis õpetajad õppematerjalid õppimine välismaal

Arhiiv

  • juuli 2025
  • juuni 2025
  • mai 2025
  • aprill 2025
  • märts 2025
  • veebruar 2025
  • jaanuar 2025
  • detsember 2024
  • november 2024
  • oktoober 2024
  • september 2024
  • august 2024
  • juuli 2024
  • juuni 2024
  • mai 2024
  • aprill 2024
  • märts 2024
  • veebruar 2024
  • jaanuar 2024
  • detsember 2023
  • november 2023
  • oktoober 2023
  • september 2023
  • august 2023
  • juuli 2023
  • juuni 2023
  • mai 2023
  • aprill 2023
  • märts 2023
  • veebruar 2023
  • jaanuar 2023
  • detsember 2022
  • november 2022
  • oktoober 2022
  • september 2022
  • august 2022
  • juuli 2022
  • juuni 2022
  • mai 2022
  • aprill 2022
  • märts 2022
  • veebruar 2022
  • jaanuar 2022
  • detsember 2021
  • november 2021
  • oktoober 2021
  • september 2021
  • august 2021
  • juuli 2021
  • juuni 2021
  • mai 2021
  • aprill 2021
  • märts 2021

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet
harno@harno.ee

Harno sotsiaalmeedias

  • Facebook
  • Twitter
  • Instagram
  • Youtube

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet

harno@harno.ee

Haridus- ja Noorteamet (Harno) on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis tegeleb Eesti riigi haridus- ja noortepoliitika rakendamisega. Meie eesmärk on pakkuda Eesti inimestele kvaliteetseid, kaasaegseid ja kõigile võrdselt kättesaadavaid võimalusi õppimiseks ja enesearenguks. Soovime, et iga inimene saaks luua endale personaalse õpitee kogu elukaareks.

©2025 Haridus- ja Noorteameti blogi | Powered by WordPress and Superb Themes!