Loo autor: seminari päevajuht ja Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu aseesimees Kati Bakradze.
5.–6.august 2022 toimus Vanaõue Puhkekeskuses järjekordne Harno ja Eesti Õpetajate Ühenduste Koostöökoja ühiselt ellu kutsutud, kuid tänaseks päevaks pikaajalise traditsiooniga haridusühenduste suveseminar, kus osales 29 erineva aineühenduse esindajat.
Suveseminari esimese päeva fookuses oli muukeelse lapsega seotud väärtused ja õpetaja võimalused töös multikultuurses ja -keelses keskkonnas. Avapäeva formaati mahtusid nii töötoad, loengud, intervjuud kui ka „Südamelt ära” paneel. Päeva esimeses osas rääkis Anu Luure Tallinna Lilleküla Gümnaasiumist praktilistest kogemustest ja nõuannetest muukeelse lapse toetamisel, õpetamisel, juhendamisel ja vajaliku õppekava valimisel koolijuhi poolt vaadatuna. Märksõna “Me ei tõlgi” sai meelde tuletatud ja kindlasti ka kõigil osalejatel meelde jäetud.
Natalaja Mjalitšina (Lilleküla Gümnaasiumi Räägu tänava õppehoone juht) rõhutas väärtuspõhist kooli juhtimist ja pani südamele, et väärtused ei saa olla ainult kooli põhidokumentides, vaid need on ka arenguvestluste, õppeaasta teemades ja õppekavades. Hiljem liitus Nataljaga ka Vabaduse kooli direktor Olga Selištševa, kellega koos arutleti õpilaste leidmise, hoidmise, toetamise teemadel, kogukondade loomise, keeleõppe aspektide ja õppemahtude üle. Muretsema panevaks teemaks oli mõlemal koolil puuduvad õpetajad, kes seminari lõpuks ka aineühenduste esindajate kaudu osaliselt leiti.
Neljas erinevas töötoas, mida juhtisid eesti keel teise keele õpetamise ja metoodika eksperdid Anna Golubeva, Nonna Meltsas, Laura Kirss ja Külli Kuri avati mitmekeelse hariduse mudelite, keelearengu etappide, kultuuri roll õppimises ja õpetamises ja eesti keel teise keele õppekeelega kooli aspekte. Kuna osalejatel oli registreerimisel palutud kirjutada ka oma kogemuslugu töös muukeelse lapsega ja tuua välja murekohad, sai töötubades ja hiljem ka paneelis nendel küsimustele vastuseid otsitud.
Paneel “Südamelt ära” arutles muukeelse lapse murede ja rõõmude üle aineõpetaja, kutseõpetaja, koolidirektori ja lapsevanema seisukohtadest lähtuvalt.
Koolituse teisel päeval keskenduti tulevikulahendusele – lõimingule, mis jätab tahaplaanile aine ja keskendub inimesed õpetamisele ja tegevustele. Jüri Käosaar (Tabasalu Gümnaasiumi õppejuht) aitas sõnastada lõimingu eesmärke, kus õpilase jaoks tõuseb motivatsioon õppida, kus õpitu rikastab, seostab ideed ja teadmised ja vähendab juba teises aines õpitu dubleerimist. Uue õppeaasta eel on hea mõte lugeda riiklikke õppekavasid nii enda kui teistes ainetes, et näha, mis ootab Sinu õpilast ees sellele aastal.
Kahe päeva kokkuvõttes jõuame ringina tagasi hariduse alusväärtusteni, mis rõhutavad teineteise kultuuri ja tausta mõistmise vajalikkust, et aidata paremini õppida ja edeneda õnnelikuks ja õnnestunud õppijaks.
Seminar sai toeks Euroopa Sotsiaalfondi toel, Koolijuhtide ja õpetajate professionaalse arengu programmi raames.
