TASKU-kohased lahendused kohalikule omavalitsusele

Põuetasku, põlletasku, bussitasku, kohupiimatasku, rahatasku – ja nüüd veel üks kasulik TASK-U.

TASK-U on Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskuse teadlaste välja töötatud teaduspõhine mudel, mille eesmärk on aidata kohaliku omavalitsuse (KOV) tasemel võimestada ja toetada noori, kes on sotsiaalselt eemalejäetud. Mudel valmis Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Harno toel “Noorte sotsiaalse tõrjutuse” uuringuprojekti raames. Mudeli koostamisel olid aluseks statistilised analüüsid ja süvaintervjuud spetsialistide ning noortega. Siinne lühiülevaade toetub uuringu käigus koostatud analüüsidele, millega saab lähemalt tutvuda projekti aruannetes.

Mudeli peamisi aspekte kajastab selle nimetus TASK-U, sest fookuses on noorte tööalased arenguvõimalused; agentsus; ja sotsiaalne kuuluvus. Viimane neist, sotsiaalne kuuluvus, omakorda hõlmab nii sotsiaalse, poliitilise kui kultuurilise osaluse mõõdet. Mudeli nimetuse viimane täht „U“ on slängipärane lühend inglisekeelsest „youth“ ning tähistab noori, aga see sobib tähistama ka üht mudeli peamist märksõna – usaldust. Inglisekeelses versioonis võib mudeli nimetusena samuti kasutada TASK-U, mis tähistaks asjaolu, et tegemist on ülesandega (TASK), mida täidetakse noorte toetamiseks (U). Mudeli komponentide tähistuse ligikaudseks tõlkeks inglise keelde sobib aga trust, agency, social participation, knowledge & skills for employability, youth – nii kajastub inglisekeelseski nimetuses usaldus, agentsus, sotsiaalne osalus, teadmised ja oskused tööks, ning fookus noortele.

TASK-U mudeli kolm põhijoont: töö, agentsus, sotsiaalne osalus

Uuringu kavandamisel oli eesmärgiks töötada välja lahendusi sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks. Lähtekohaks oli sotsiaalse tõrjutuse dünaamiline käsitlus, mille kohaselt ei ole sotsiaalne eemalejäämine indiviidi omadus, vaid keskkonnategurite mõjul esineda võiv olukord, mida on võimalik kohase sekkumise toel ennetada või tasakaalustada. Selle mudeli kohaselt tuleb iga noore puhul pöörata tähelepanu samaaegselt kolmele aspektile:

tähenduslik osalemine erinevates sotsiaalsetes tegevustes;
tööalase konkurentsivõime ja panustamisvalmiduse kujunemine;
noore enesekindluse, kodanikutunde ja sotsiaalse agentsuse e tegutsemispotentsiaali toetamine.

Kuuluvustunne ja tähenduslikud seosed on inimese üks põhivajadusi. Igaühe jaoks on oluline suhete loomine ja hoidmine, sotsiaalne tunnustus ja maine. Sotsiaalne osalus hõlmab ka poliitilist osalust, st enese teostamist täieõigusliku kodanikuna, ning kultuurilist osalust, sealhulgas nii loomingust osa saamist kui ise loomist. Seepärast tuleb noore toetamiseks luua osalusvõimalusi ning jälgida, et ta oleks kaasatud mõtestatud tegevustesse koos teistega. Teine oluline inimlik vajadus on autonoomia – võimalus ise otsustada ning valikuid teha. Noor võib tunda, et tal puudub kontroll oma elu üle, ning kaotada eneseusu. Iga omavalitsus peab looma ulatusliku täiskasvanute tugivõrgustiku, kes püüdleb usalduslike suhete loomise poole oma kogukonna noorega, et aidata noortel leida oma tugevused. Noor peab omandama teatud tööalase kompetentsuse – võime tajuda end piisavalt targa ning tugevana, et saavutada enda seatud eesmärke, tulla majanduslikult toime ning panustada end ümbritsevasse sootsiumi. Kohalikud omavalitsused peaksid looma võimalusi tööalaste oskuste arendamiseks, omandamiseks ja täiendamiseks ning tööalaseks eneseteostuseks – seda ka vabatahtliku või kogukondliku töö raamistikkus.

Usaldus TASK-U mudelis

Uuringus selgus, et üks probleeme noore sotsiaalse tõrjutusriski ennetamisel on vertikaalse ja horisontaalse institutsionaalse usalduse puudumine. Vertikaalset, riigi ja kohaliku tasandi vahel puuduvat usaldust iseloomustab eelarvevahendite eraldamise asemel kitsamate mõõdikutega projektipõhiste tegevuste planeerimine ning isikuandmete kaitse prioritiseerimine isiku heaolu tagamise ees. Horisontaalset, poolte vahelist usaldusprobleemi kohaliku kogukonna sees ilmestab koostöö vähesus või selle toetamiseks vajaliku ressursi nappus, nt tööaja planeerimisel. Mitmed ilmnenud probleemidest eeldavad ka kogukonna tööandjate panust, kuid ükski neist ei ole lihtsalt lahendatav ühe tööandja või iga konkreetse tööandja tasandil. Üheks võimaluseks on tööandjate kaasamine kohaliku tasandi võrgustikku ning kokkulepete sõlmimine sotsiaalse vastutuse osas, kuid ka tööandjate toetamine. Tuleks selgemalt sõnastada, kuidas saaks varasem, teadlikum ja sisulisem kokkupuude tööeluga ja töötamise mõtestamisega nt koolis, mitteformaalõppes, huvialategevustes olla nii toeks tööandjatele kui ka toetada noore agentsuse kujunemist. Erinevates keskkondades õpitu teadvustamine ning selle üle reflekteerimine on üks viis kogemuste, teadmiste ja oskuste omandamiseks ning toetab sellisena noore ettevalmistust teadlikuks tööturule sisenemiseks.

Ka võib noorel olla institutsioonide suhtes usalduskriis, ta ei oska või ei julge abi küsida või leiab madala enesehinnangu tõttu, et on oma hädades ise süüdi ning seetõttu pole tal abiks õigustki. Sel juhul peab noore aitamiseks keegi teda märkama – õpetaja, treener, sotsiaaltöötaja, noorsootöötaja või töötukassa juhtumikorraldaja. Seega peaks kõik noortega ametialaselt kokku puutuvad spetsialistid väärtustama usaldusliku suhte loomist noorega, oskama noort kuulata ja tema muresid märgata, olema enesekindlad, et suudavad noort toetada, ning neil peab olema selleks ette nähtud piisavalt tööaega, sest seda väärtustavad ka nende tööandjad. Pole ometigi realistlik, et kõik noortega kokku puutuvad inimesed suudaksid pakkuda igale noorele sobilikku abi ja toetust. Lahenduseks on siin usaldusisikute võrgustik – igal noorel võib tekkida usalduslik suhe erineva kohaliku tasandi spetsialistiga: mõnel treeneriga, teisel õpetajaga, kolmandal noorsootöötajaga jne. Noore usalduse pälvinud isik peaks toimima nii-öelda sideisikuna, kelle kaudu tekib noorel ligipääs kasulikele ja kogukonnas juba leiduvatele institutsionaalsetele kontaktidele, mille leidmiseks ja ära kasutamiseks tal endal ressursse ei ole.

Võrgustiku võtmeroll TASK-U mudelis

TASK-U mudeli aluseks ongi usaldussuhte loomise võimalus noore ja kohaliku tasandi institutsionaalsete võimaluste võrgustiku vahel, mis eeldab, et tõrjutusriskis noore jaoks kujuneb selline nn võtmeisik, kes on tema jaoks võrgustiku võimaluste avajaks. See aga tähendab, et usaldusisiku ülesanded – sh esmase vaimse toe ja vaimse tervise kriisiabi pakkumise põhimõtted – peaksid olema teada kõigile esmatasandi spetsialistidele, kes noorega kokku puutuvad. Samas peaks kõigil usaldusisikutel olema ülevaade kogukonna tasandi võrgustiku võimalustest antud ajahetkel (sh ajutised projektid ja programmid), või hea ligipääs sellisele ülevaatele. Pakutava mudeli eripäraks on idee nn mitmekiiruseliselt lõimuvast võrgustikust, mille tuumaks on valdkonna eest kohalikul tasandil vastutama seatud ametiisikud, kellega erinevate väljakutsete lõikes ja erinevates koosseisudes haakuvad kogukonnas tegutsevate muude institutsioonide esindajad – avalikõiguslikke riiklikke institutsioone (nt kaitsevägi, riigigümnaasium või piirkonnas tegutsev kõrgkool), eraõiguslikke institutsioone (nt erasektori tööandjad, erahuvikoolid või usuasutused) ning vabakonda (nt kogukonnaselts, ettevõtjate ühendus või muu vabaühendus) esindavad inimesed.

Seni on suureks probleemiks noorte eemalejäämist ennetaval aktiivsel kaasamisel tehtavate jõupingutuste tulemuslikkuse hindamisel rõhuasetus ainult noore lülitumisele tööle või erialastele õpingutele. Nii jääb tähelepanuta, kas noore kokkupuuted õpingute ja tööeluga on jõustavad, kas need on tähenduslikud sisulises ja sotsiaalses mõttes ning kas need võimaldavad edasist arengut ja elukestva õppimise orientatsiooni kujunemist. Oluline on silmas pidada, et just sotsiaalne osalemine ning tähenduslike kogemuste kujunemine, näiteks huvitegevuse kaudu, võimaldab laiemas plaanis agentsuse toetamist, sellal kui vähese arenguvõimalusega ja palgavaesusse suunavad töökogemused pigem soodustavad sotsiaalse eemalejäämise ja heitumise riske.

TASK-U sekkumismudeli ABC

TASK-U mudeli võib seega kokku võtta järgmiselt: mudeli sisuliseks võtmedimensiooniks on usaldussuhte kujunemine osapoolte vahel, fookusega eneseusalduse toetamisele institutsionaalsete osapoolte esindajate seas, et selle toel saaks kujuneda selline lähenemine, mis toetaks noore agentsust ja eneseusaldust; sotsiaalse osaluse positiivseid kogemusi; ning tööalaste teadmiste-oskuste kasvu ja selle kaudu tööpotentsiaali arendamist. TASKU mudeli rakendamisel saab käepäraseks aluseks võtta TASKU mudeli ABC, mis loetleb 10 olulist põhimõtet.

A. Kolm sotsiaalse osalemise mõõdet

Sotsiaalse tõrjutuse ennetamise ja tasakaalustamise võtmeks on sotsiaalse osaluse võimaluste loomine, millel on kolm erinevat, aga sama olulist dimensiooni: noore agentsuse toetamine ja tema võimestamine; tööalane konkurentsivõime ja selle areng; tähenduslik sotsiaalne osalus ja kodanikuühiskonnas osalemine.
Sotsiaalse tõrjutuse üheks alaliigiks on NEET-staatus, mille kaht aspekti, st eemalejäämist tööst ja arenguvõimalustest, tuleks käsitleda nii elukaare vaates tulevikku suunatult (nt satuvad ohtu noore tulevased töövõimalused ja karjääriväljavaated)kui elukvaliteedi vaates olevikus (nt noor jääb välja agentsust toetavatest ja kuuluvustunnet võimaldavatest tähenduslikest sotsiaalsetest tegevustest, tal on toimetulekuraskused).
Kõik sotsiaalse osalemise vormid (sh töötamine ning õppimine) peavad pakkuma tähenduslikku kogemust ning toetama usalduse kujunemist ning tagama noorele usu enda võimekusse oma elu juhtida.

B. Noorest lähtuv vaatenurk

Kõigil peab olema ligipääs (üle kogu elukaare, sh noore ja noore täiskasvanu etapis) õppimise võimalustele, nii tasemehariduse kui mitteformaalõppe ja enesearengu võtmes.
Võimalusi ning soovi edasiõppimiseks peab KOV tasandil silmas pidama nii tasemeõppe, koolituste jm arenguvõimaluste pakkumisel kui ka noore tööellu kaasamisel.
Noore sotsiaalse kaasamise ja osalemise võimaluste kujundamisel peab silmas pidama, et noorel kujuneks välja huviala ja oleks võimalus sellega tegeleda – kitsalt tööalase ja tööle saamisele suunatud õppimise ja enesetäiendamise kõrval on väärtuslik ka muu õpe.
Sotsiaalse kõrvalejäämise ennetamise ja leevendamise eelduseks on usalduslike suhete kujunemine noore ja temaga erialaselt kokku puutuva(te) spetsialisti(de) vahel, mis eeldab spetsialistide võimekust juba esmatasandil vastutustundlikult sekkuda.

C. Institutsionaalse võrgustiku koostöö toetamine

Selleks, et KOV tasandil oleks võimalik leida igale noorele sobilik lahendus, mille toel kogukonnas osaleda, sh samaaegselt nii töötamise, õppimise kui huvialadega tegelemise raames, peavad kogukonna liikmed tegema koostööd, et kaardistada kõik võimalused tähenduslikuks osalemiseks ning neid koostöiselt arendada ning ligipääsetavaks muuta.
Selleks, et leida sobilik lahendus, peaks looma vastastikkuse usalduse tingimused taseme- ja huvihariduse, tööandjate ja tööturuteenuste osutajate, KOV töötajate ning noorsootöötajate, aga ka teiste kogukonnas noori kaasata võivate tegutsejate – sh usuühendused, kaitsevägi, kolmanda sektori organisatsioonid, jne – esindajate vahel.
Selgelt sõnastatud eesmärk teravdab märkamist: selleks, et KOV tasandil oleks võimalik iga noore toetamisel eeltoodut silmas pidada, tuleb teenuse pakkumise tulemuslikkuse kriteeriumid seada ka usalduse, agentsuse ning tähendusliku identiteedi võtmes.

TASK-U mudeli piloteerimine toimub 2022. aastal. Mudeliga saad põhjalikumalt tutvuda siit.

Soovi korral tutvu ka projekti raames valminud teiste aruannetega:

TASK-U: Noorte mitmetasandilise sotsiaalse kaasatuse dünaamiline mudel ning sellega seotud raportid on valminud “Noorte sotsiaalne tõrjutus” raames, mille tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Haridus-ja Noorteameti elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” tegevuse 6.4 “Teadmiste suurendamine noortest ja noortele suunatud tegevuste mõjust” vahenditest.