Harno koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga tunnustas veebruaris “Noorte Heaks Tänu” galal noortevaldkonna parimaid 11 kategoorias. Aasta noorsootöötaja tunnustuse pälvis Maarja-Liisa Lepsalu, kes on Toila valla spordi- ja kultuurikeskuse noorsootööjuht ning Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse avatud noorsootöö ekspert. Haridus- ja Noorteamet tegi parimast parimaga intervjuu.
Silt: noored
Aasta tegija huvihariduses ja -tegevuses – Priit Strandberg
Harno koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga tunnustas veebruaris “Noorte Heaks Tänu” galal noortevaldkonna parimaid 11 kategoorias. Aasta tegija huvihariduses ja -tegevuses tunnustuse pälvis Priit Strandberg, kes on Jakobi Mäe Teatristuudio juhataja ja looja ning 11.-12. klasside rühma juhendaja. Haridus- ja Noorteamet tegi parimast parimaga intervjuu.
Noorte heaks süvalaiendatult ja tõenduspõhiselt
Noortesse investeerimine eeldab erinevate osapoolte koostööd, lõimumist ja integreeritud noortepoliitikat. Noortepoliitikas on ka kasutusele tulnud uus moodne termin süvalaiendamine (inglise keeles mainstreaming) ehk valdkonnaülene lähenemisviis. Noorte süvalaiendamine (inglise keeles youth mainstreaming) viitab noorte huvidega ja vajadustega arvestamisele ja noorte teemadele keskendumist erinevates poliitikavaldkondades.
Kutsekool vs kõrgkool: Milline tee viib tehnoloogiakarjäärini?
Tehnoloogia areng kujundab tööturgu kiiremini kui kunagi varem ning kutse- ja kõrgkoolide lõpetajad seisavad silmitsi muutuvate nõudmistega. Maailma Majandusfooreumi ehk World Economic Forumi (WEF) Future of Jobs Report 2025 kohaselt mõjutavad tehnoloogia areng, rohepööre ja demograafilised muutused töökohti nii kasvu kui ka languse suunas. Kuidas toetada noort, kes peab valima, kas omandada praktiline kutseharidus või süveneda kõrgkoolis teoreetilisematesse teadmistesse?
Miks peaks tegema noorsootööd veebis? Noorsootööst digikeskkondades
Üha enam – eriti COVID-19 ajal ja järgnevalt on hakatud kasutama digitehnoloogiat noorsootöös. Covid-19 pandeemia oli murranguline ajajärk digitaalse noorsootöö arengus, mil mõnedel noorsootöötajatel võis olla esmane kokkupuude digitaalsete võimalustega noorsootöös, teistel aga kui loogiline reaktsioon pandeemiapiirangutele, kus tegevused noortega lihtsalt kandusid virtuaalsesse keskkonda. Hiljuti tehtud uuringud123 näitavadki, et noorsootöötajate valmisolek digitaalseid lahendusi ja teenuseid noortele pakkuda, suurenes märkimisväärselt just koroona ajal.
Teeviit 2025. aasta teemakuud: praktiline tööriist noorsootöötajale
Haridus- ja Noorteameti hallatav üleriigiline noorteinfoportaal Teeviit koostas juba viiendat aastat järjest Teeviit teemakuud aastaplaani. Tänavune aastaplaan koondab varasemast rohkem temaatilisi juhend- ja tugimaterjale, formaate ja meetodeid ning on noortega töötavatele spetsialistidele kasulik tööriist, et pakkuda oma piirkonna või asutuse noortele usaldusväärset, kvaliteetset ja ajakohast informatsiooni.
Eesti laagrikorraldajad käisid Saksamaalt kogemusi ja inspiratsiooni ammutamas
Laagrikorraldajate võrgustik on Eestis üks kauaaegsemaid ja regulaarsemaid, kes iga-aastaselt koos käivad, et panustada laagrite arengusse. Selleks, et areng ei jääks ainult meie riigi piiresse, käiakse võimalusel ka välismaal õppereisidel, et õppida teiste riikide kogemustest.
Üldhariduskoolide ja noorsootöö koostöö takerdub sageli ebavõrdse partnerluse ja teadmatuse taha
Noorsootöö, huvihariduse ja üldhariduse partnerlust ei tajuta võrdväärsena ning üksteise tegemistest teatakse vähe. See pärsib ühiste eesmärkide saavutamist, selgub Tartu Ülikooli magistritööst.
Seksuaalne sisu ja ohud jõuavad noorteni internetis varakult
Internetis leviv laste seksuaalne väärkohtlemine on murettekitavas kasvutrendis nii Eestis kui ka kõikjal mujal aktiivse internetikasutusega riikides. Kantar Emor uuris Politsei- ja Piirivalveameti tellimusel seda teemat lähemalt Eesti 6–13-aastaste laste ja nende vanemate seas. Oluline roll sedalaadi väärkohtlemise ennetamisel on aga ka noortega töötavatel spetsialistidel.
Mida teha, kui laps tunneb ärevust ja närvilisust kooli ees?
Ärevus on muutunud paljudele õpilastele sagedaseks kaaslaseks, väljendudes tihti ebameeldiva tundena, mis võib segada igapäevaelu. Lastel ilmneb ärevus sageli närvilisuse, füüsiliste kaebuste või seletamatu ohu tundena. Täiskasvanutena suudame tavaliselt ärevust paremini mõista ja juhtida, kuid lastele võib see olla keerulisem kogemus, eriti kui nad ei oska oma tundeid selgelt väljendada. Siin on mõned soovitused, kuidas lapsevanem saaks ärevusega last toetada.