Milline võiks välja näha informaatikatund 10-15 aasta pärast? Milliseid oskusi vajavad õpilased ja mida peab teadma õpetaja? Nendele ja mõnele teistele küsimustele veel vastab põgusas intervjuus Tauno Palts, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi informaatika didaktika lektor ja Tartu Tamme Gümnaasiumi programmeerimise õpetaja. Ta ise kirjeldab end kui rahulikku inimest, kes üritab teha õpilastele Pythonit selgeks selliselt, et nad eelistaksin TikTokis scrollimise asemel programmeerimisega tegeleda.
Silt: haridus
Projektõppe plussid: kogemusi eTwinning seminarilt Riias
Aprillis 2025 osales Tallinna Lasteaia õpetaja Sigrit Riias toimunud eTwinningu rahvusvahelisel kontaktseminaril „Succeeding in basic skills through project-based learning and eTwinning“. Kolmepäevane sündmus keskendus, kuidas arendada laste baasoskusi, alates tunnetus- ja õpioskustest kuni sotsiaalsete ja enesekohaste oskusteni – läbi mängulise ja praktilise projektõppe.
Kodanikuharidus algab lasteaiast: kogemused eTwinningu aastakonverentsilt Nice’is
Maikuus osales Tallinna Lepatriinu Lasteaia õpetaja Eneli Prantsusmaal, Nice’is toimunud eTwinningu aastakonverentsil “Strengthening citizenship education in eTwinning Schools”. Konverents tõi kokku õpetajaid üle kogu Euroopa, et ühiselt mõtestada, milline on kodanikuhariduse roll tänapäeval ja kuidas seda tugevdada eTwinningu abil.
Rahvusvaheline koostöö ei ole luksus, vaid hädavajalik osa tänasest haridussüsteemist
Märtsikuus Helsingis toimunud eTwinningu seminar “Engage, inspire, empower: Citizenship education through eTwinning” tõi kokku põhikoolide õpetajad üle Euroopa, et mõtestada ühiselt kodanikuhariduse rolli ja võimalusi rahvusvahelises koostöös. Seminarist võttis osa ka Raasiku Kooli õpetaja Age. Kolmepäevane õpisündmus keskendus sellele, kuidas muuta kodanikuõpetus elavaks, praktiliseks ja noortele tähenduslikuks, kasutades eTwinningu platvormi vahendeid ja koostööprojekte.
14 aastat noore õpetlase stipendiaadina – kogukonnatunnetusest, panustamisest ja teatepulga üleandmisest
Kert Pütsepp on Noore Õpetlase stipendiumi (NÕS) vilistlane ja olnud programmi aktiivne toetaja ning arendaja juba üle kümnendi. 2004. aastal loodud stipendiumiprogramm on toetanud pea 300 noort teekonnal maailma tippülikoolidesse, nende seas ka Kerti, kes alustas õpinguid keemiainseneeria alal Cambridge’i ülikoolis. Tänavu täitub tal 14 aastat NÕSi stipendiaadina ja aktiivse toetajana. Selle puhul jagab ta mõtteid oma teekonnast, programmist, kogukonnast ja tähendusest, mida üks sihipärane stipendiumiprogramm võib noore inimese elus omada – ja kuidas sellele tagasi anda.
Avatud tehaste päev 2025 – oluline samm inseneeria avatumaks ja nähtavamaks muutmisel
15.–16. mail 2025 toimus Harno eestvedamisel Eestis esmakordselt Avatud tehaste päev – sündmus, mille eesmärk oli tuua noored, õpetajad, lapsevanemad ja laiem avalikkus lähemale tööstusele ning tutvustada inseneeria kui elukutse mitmekesist ja tulevikku suunatud sisu. Kahe päeva jooksul avasid oma uksed 13 Tartumaa tehast viiest erinevast valdkonnast. Kokku külastati tehaseid enam kui 1500 korral ning sündmuse vastu tunti elavat huvi.
Eesti keele eksamid liiguvad digiajastusse
Haridus- ja Noorteamet tegeleb aktiivselt riiklike eksamite arendamisega ning üks olulisemaid suundi on eesti keele tasemeeksamite viimine digitaalsele kujule. Selline muutus ei ole pelgalt tehniline uuendus, vaid oluline samm õppijasõbralikuma, paindlikuma ja ajakohasema hindamiskeskkonna suunas. Digieksami arendustöö osana katsetab Harno uue formaadi ülesandeid koos vabatahtlike testijatega, et hinnata, kuidas digivorm töötab päriselus, millised on selle…
Õpetajad peale tunde? Ja nii juba viis aastat!
Viis aastat õpiampse – distantsõppest vaimse terviseni, muudatuste juhtimisest rahvusvahelise koostööni, tehisintellektist lõiminguni. Mida kõike me pole käsitlenud! Distantsilt targemaks veebiseminarid algasid täpselt siis, kui pandeemia algas – viis aastat tagasi, märtsis. Tegemist oli hädaolukorraga: koolid suleti ootamatult ja HITSA-l oli suurepärane haridustehnoloogide võrgustik, kes mobiliseerus mõne päevaga.
Kuidas aidata lapsel eksamiteks valmistuda?
Eksamiperiood võib olla lapsele ja kogu perele keeruline aeg. Laps tunneb survet ja vanem tahaks aidata, kuid sageli tekib küsimus – kui palju sekkuda, et toetusest ei saaks lisapinge?
Mõõdukas eksamipinge on loomulik ja võib isegi kasulik olla, aidates keskendumist parandada ja motivatsiooni tõsta. Probleem tekib siis, kui ärevus muutub nii suureks, et see hakkab õppimist ja sooritust segama. Seetõttu on oluline aidata lapsel leida tasakaal süsteemse ettevalmistuse, puhkamise ja enesekindluse vahel.
Eesti Aasta haridustehnoloog paljastab edu saladuse: eTwinning
Tänapäeva haridusmaailmas ei ole muutused ja uuendused enam valik, vaid paratamatus. Üks sellistest muutustest, mis on toonud õpetajatele ja õpilastele uusi horisonte, on eTwinning – Euroopa õpetajate virtuaalne kogukond, mis ühendab pedagooge üle maailma. Üle miljoni õpetaja on juba liitunud, kuid miks see oluline on ja kuidas mõjutab see meie koolisüsteemi?