Artikli autor: Liisbet Eero, Haridus- ja Noorteameti inglise keele peaspetsialist
Täna, 4. märtsil, toimus inglise keele 9. klassi e-katseeksami kirjalik osa 317 koolis üle terve Eesti. Katsetusel osales kokku 5268 9. klassi õpilast. Tegemist on siiani kõige suurema e-katseeksamiga.
Tee e-eksamiteni
Inglise keele e-eksamite arendus on olnud pikaajaline ning süsteemne protsess, mis sai alguse 2017. aasta lõpus valminud e-eksami kontseptsioonist. E-eksamite arenduses on tehtud koostööd oma ala ekspertide, õpetajate ning õppejõududega Tartu Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist. Tänane e-katseeksam oli kolmas suur inglise keele e-eksami katsetus, mis hõlmas kõiki nelja osaoskust: kuulamine, lugemine, kirjutamine ja rääkimine.
Tänase katsetuse eeltöö
Selleks, et katsetus oleks võimalikult edukas kõigile pooltele, algas eeltöö varakult. Eelmise aasta 28. novembril saatsime kirja kõikidesse Eesti põhikoolidesse kutsega katsetustel osaleda. Sellele järgnes tihe suhtlus kohalike omavalitsuste, koolide ja õpetajate tasandil. Infot on jagatud nii e-katseeksamite infolehe kui ka erinevate virtuaalsete infotundide kaudu (igas üle 300 osaleja).
Koolid on aktiivselt ette valmistanud arvutiparke, eksamiruume ja õpilasi. Veebruaris oli kahe nädala jooksul võimalik läbi teha näidistest, mis oli oma mahult ja tasemelt e-katseeksamiga võrdne. Näidistesti sooritas osaliselt või täielikult 4151 õpilast ja õpetajat.
E-eksami ülesehitus
Inglise keele e-eksami ülesandetüübid ei erine märgatavalt pabereksami ülesandetüüpidest, sest mitmed traditsioonilised võõrkeeleoskust testivad ülesanded töötavad hästi nii paberil kui ka digitaalselt. Põhikooli e-lõpueksamis leidub jätkuvalt avatud lüngaga, valikvastustega, sõnamoodustuse, sobitamise, seotud teksti loomise ning suulise eneseväljenduse ülesandeid.
E-eksam koosneb kahest sisulisest osast:
- 105 minuti pikkune kirjalik osa, mis koosneb kuulamis-, lugemis- ja kirjutamisülesannetest.
- 20 minuti pikkune suuline osa, mis koosneb erinevatest rääkimisülesannetest.
Sisulistele osadele eelneb ka lühike 10 minutiline sissejuhatav osa, kus õpilane tutvub eksamireeglitega ning kontrollib üle, kas tema tehnilised vahendid töötavad korrektselt, et ta saaks edukalt eksamit sooritada.
Erinevused pabereksamist
Siiski, e-eksam erineb pabereksamist paaril viisil. E-eksamil on õpilastel kuulamisosas rohkem autonoomiat. Praegu algab eksam kuulamisosaga, kus eksamikomisjon paneb kõigile ruumis viibivatele eksamindandidele kõlarites mängima helifaili, mis sisaldab kõiki kuulamisülesandeid järjest ettemääratud kiirusel. E-eksamil aga saab eksaminand endale sobival hetkel helifaili mängima panna ja seda ise kõrvaklappidest kuulata. Õpilane saab valida, millal ta hakkab ülesande helifaili kuulama ning kui pikk on kahe kuulamiskorra vaheline paus. Jätkuvalt ei saa õpilane faili poole pealt pausile panna ega seda lubatust rohkem (üks või kaks korda) kuulata. Katsetustel osalenud õpilased tõid tagasisides välja, et kõrvaklappidega kuulates on helikvaliteet parem ning väga kasutajasõbralik on võimalus ise valida, kas kuulata ülesannet kohe kaks korda järjest või kasutada teist kuulamiskorda alles eksami lõpus kõiki ülesandeid üle kontrollides.
Pika arendusprotsessi tulemusena on e-eksamil uudne suuline osa, mille eesmärk on tagada objektiivne, täpne ning võrdsetel tingimustel toimuv hindamine. Uue suulise osa puhul saab õpilane tööjuhendid EISist nii kirjalikus vormis kui ka helifailidena. Õpilane salvestab oma vastused otse EISi, kust hindajad saavad hiljem tema vastuseid ülesande kaupa eraldi hinnata.
Uudsel vormil on mitu eelist. Esiteks on suuline osa lahti võetud üksikülesanneteks, millel on eraldi hindamisjuhendid vastavalt konkreetse ülesande väljundile, raskusele ning mahule. Teiseks saavad kõik eksamit tegevad õpilased ühesuguse sisendi, mis ei sõltu läbiviija kogemusest, koostööst õpilasega ega millestki muust subjektiivsest.
Hindamisest
Põhikooli e-lõpueksami puhul toimub kaheosaline hindamine: osa eksamist on automaatselt hinnatav ja osa eksamist hindab inimene. Kuulamis- ja lugemisülesanded hinnatakse EISis automaatselt hindamisvõtme abil. Automaatne hindamine välistab inimlikud eksimused, nt vale vastuse õigeks lugemine või valesti kokku loetud punktisumma. Tänu sellele saab põhikooli lõpueksami puhul õpetaja rohkem süveneda kirjutamis- ja rääkimisülesannete vastustele, mille hindamisel on tema erialateadmisi ja -kogemusi päriselt vaja.
Hindamine toimub EISi keskkonnas. Alguses võib uus keskkond tunduda võõras, aga katsetustel osalenud õpetajate ja hindajate sõnul on see mugav ja pikas perspektiivis säästab ka aega. Kirjutamisülesannete puhul ei pea hindaja halva käekirja puhul silmi rikkuma ega piiripealse pikkusega vastuste puhul sõnu kokku lugema hakkama – trükitud kirja on tunduvalt lihtsam lugeda ja EIS loeb ise õpilase kirjutatud sõnade arvu kokku.
Suulise osa puhul on igal ülesandel oma hindamisjuhend, mis on disainitud vastavalt ülesande eesmärgile ning võimalikele vastustele. Hindaja saab kuulata õpilase vastust vajadusel mitu korda, et anda võimalikult täpne ning objektiivne hinnang just selle ülesande piirides. Juhul, kui õpilasel läheb üks ülesanne väga hästi, aga teine halvasti, siis ei pea hindaja pead murdma, kuidas hinnata õpilase sooritust terviklikult, vaid ta hindabki objektiivselt mõlemat vastust eraldi nii, et üks sooritus ei mõjuta teist.
Hindaja saab hindamisperioodi jooksul valida vastuste hindamiseks sobiva aja, koha ja tempo, samuti saab EISi keskkonnas hindamisjuhilt nõu küsida, kui tekib olukordi, kus õpilase vastus ei mahu hindamisjuhendi piiridesse.
Kuidas läks?
E-katseeksami suuline osa kestab veel 7. märtsini, pärast mida saame teha järeldusi ja üldistusi katsetuse edukuse kohta. Esialgne mulje on positiivne. Koolid, kus tehti veebruaris läbi näidistest, said katsetusega hästi hakkama. Koolid, kus näidistesti ei tehtud ning kus oli probleeme, saavad nüüd veidi kindlamalt e-eksamite poole sammuda, sest suured ohukohad on läbitud.
Kummardus osalenud koolide ees
E-katseeksamil osalemine on suur töö koolide ja õpetajate jaoks. Ei ole lihtne osaleda mitmetel infotundidel, korrastada arvutiparki ja internetivõrku, üles seada arvutiklasse, seadistada arvuteid uute kriteeriumide kohaselt, õpilasi ette valmistada, katsetust läbi viia ning pärast ka õpilaste sooritusi hinnata. Kõike seda ja rohkemgi tehakse tavatöö kõrval perioodi alguses. Koolidel on olnud erinevaid lähenemisi: osa koole korraldas katsetust koolitundidega paralleelselt, teised tegid ülejäänud õpilastele iseseisva õppe päeva ning kasutasid e-katseeksami läbiviimiseks kogu koolimaja. Haridus- ja Noorteamet teeb sügava kummarduse kõikide e-katseeksamil osalenud koolide ees ja tunnustab koolide suurt tööd.
Kuidas edasi?
Kuni 7. märtsini sooritavad õpilased inglise keele e-katseeksami suulist osa. Sellele järgneb hindamisperiood, mis lõpeb 19. märtsil. 21. märtsil avalikustame õpilaste tulemused neile ja koolidele.
Ees ootavad veel ka eesti keel teise keelena 9. klassi e-katseeksam 12-14. märtsil, eesti keele e-katseeksam 9. aprillil ja ka esimest korda matemaatika e-katseeksam 7-10. mail. Kindlasti soovitame koolidel ka nendel katseeksamitel osaleda. See on suur aja- ja töömahukas ettevõtmine koolide jaoks, aga see on väga väärtuslik kogemus, mis valmistab ette 2025. aasta kevadel toimuvateks esimesteks e-eksamiteks.