„Kui riigi eelarvet on vaja tasakaalustada, nähakse just noorsootööd ja huviharidust esimeste kärpekohtadena. Kahju on lugeda, kui kergekäeliselt kärbitakse noorte arvelt. Ei peeta vajalikuks noortele tähelepanu pöörata ja eeldatakse, et noored astuvad omavalitsuse uksest sisse, kui neil midagi öelda on,“ mõtiskleb Harno noortevaldkonna digihüppe projektijuht Roger Tibar seoses noorte kaasamiseks plaanitava veebilehe ümber tekkinud kriitikaga.
Kodanike kaasatus otsustesse on üks tegevustest, mis suurendab elanike usaldust riigi vastu ning tekitab kaasatavale võimaluse kujundada sellist elukeskkonda, milles tal on hea elada. Noorte kodanikuosalusele keskenduvad uuringud ja muu teaduskirjandus ütleb, et mida varasemas eas puutuvad noored kokku positiivse kaasamiskogemusega, seda suurem on tõenäosus, et täiskasvanueas soovib noor samuti kaasa rääkida ühiskonnaelu puudutavates küsimustes, käia valimas ning olla aktiivne ühiskonna liige, sh jääda seotuks oma kodukoha ja -riigiga.
Võttes arvesse, et Eestis on selle aasta 1. jaanuari seisuga üle 288 000 noore, on väga oluline pöörata noortele tähelepanu, luues neile täiendavaid võimalusi otsustusprotsessides kaasa rääkimiseks. Ühiskondlikke otsuseid tuleb teha noortega koos, mitte noorte eest.
Ajakirjanduses on liigselt tähelepanu pööratud e-osalusplatvormi maksumusele, mõistmata, et tegemist on sihtotstarbelise toetusmeetmega just nimelt noorsootöö teenuse nutikamaks pakkumiseks, sh noorte osaluse edendamiseks Eestis.
Raha projekti jaoks tuleb Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetusmeetmest. Lisaks e-osalusplatvormile luuakse projekti teiste tegevuste kaudu tugisüsteem, mille abil aidatakse kaasa noorte aktiivseteks kodanikeks kujundamisele: arendatakse noorsootöötajate digipädevusi, sh e-osalusmeetodite kasutamiseks, töötatakse välja õppematerjale, mille abil saavad noortega töötavad spetsialistid selgitada, kuidas tänapäevased digitaalsed lahendused lihtsustavad meie elu, ka ühiskondlikes protsessides osalemist.
Oleme noortevaldkonnas harjunud võitlema valdkonna olulisuse eest. Kui riigi eelarvet on vaja tasakaalustada, nähakse just noorsootööd ja huviharidust esimeste kärpekohtadena. Kahju on lugeda, kui kergekäeliselt kärbitakse noorte arvelt. Ei peeta vajalikuks noortele tähelepanu pöörata ja eeldatakse, et noored astuvad omavalitsuse uksest sisse, kui neil midagi öelda on.
Aga noortele on vaja tähelepanu pöörata, sest nad moodustavad Eesti elanikkonnast ca 21 protsenti. Neist üksikud noored tahavad astuda ametiasutuste ustest sisse oma arvamuse avaldamiseks. Tänapäeva noored ei huvitu traditsioonilistest kaasamise ja osaluse meetoditest. Ilma neid kaasamata, osalust soodustamata, ei teki ka seost oma riigiga, mille arengule noored tahavad kaasa aidata.
Saan aru avalikkuse kõrgendatud huvist olukorras, kus riigiamet on tegemas suuremahulist investeeringut uue lahenduse loomisel. Vastumeelsus ja teatav skeptilisus käib kaasas iga suure arendusega. Võrreldes Soome praktikaga, kus on riigi eestvedamisel loodud keskkond nimega Digiraati noorte osaluse ja kaasatuse soodustamiseks, võiksime end diginomaadina esitleva riigina olla julgemad katsetajad, olla avatud uutele lahendustele ning seada kurss, olemaks kõige mitmekülgsem noorte arvamuse kaasaja Euroopas. Meie planeeritav lahendus astub samme sinna suunas.
Artikkel ilmus esmakordselt Õhtulehes 27. juulil.