Eesti on tuntud oma pühendumuse poolest haridusele ja tehnoloogilisele innovatsioonile, mille suurepäraseks näiteks on 2012. aastal ellu kutsutud ProgeTiigri programm. Tänaseks juba üle kümne aasta kestnud programmi eesmärk on arendada Eesti õppijate digipädevust ja tehnoloogilist kirjaoskust alates lasteaiast gümnaasiumi lõpuni välja. Programmi tegevuste kaudu toetatakse meie õpilaste kujunemist tehnoloogia tarbijatest selle arendajateks ja loojateks.
ProgeTiigri programmi senine rahastusperiood ja tegevused saavad selle aasta lõpus läbi ning algamas on uus. Uus periood on planeerimisel ning toob kaasa mitmeid muudatusi. Sestap on igati asjakohane heita pilk tagasi ja vaadata, mida möödunud aastate jooksul on tehtud ja millele võiks IT-oskusi arendades ka edaspidi tähelepanu pöörata. Tagasivaate meie blogisse kirjutasid haridus- ja noorteameti ProgeTiigri programmijuht Kirke Kasari ja Levellab OÜ analüütik Delis Lauringson.
Digipädevuse ja IT-oskuste arendamine
Ühiskonna ja tööturu ootused üldharidussüsteemile on üha enam orienteeritud õpilaste digipädevuse ja IT-oskuste arendamisele. On ka teada, et mida suurem on õppijate kokkupuude IT-valdkonnaga juba varasest noorusest, seda tõenäolisem on nende valik tulevikus IT-aladele suunduda. Ka Eesti haridusvaldkonna arengukavas „Tark ja Tegus Eesti 2035“ rõhutatakse tehnoloogiaga seotud oskuste arendamise vajalikkust kõigis vanuse gruppides. Ikka selleks, et õppijatele oleks tagatud haridussüsteemist väljudes võrdsed võimalused ja konkurentsivõime tööturul.
ProgeTiigri näol on tegemist ainukese riiklikult toetatud programmiga Eestis, mis tegeleb süsteemselt kõrgema taseme digipädevuse tõstmisega. See kätkeb endas IT-oskuste süvendatud arendamist, et tagada õppijatele piisav teadlikkus jätkamaks õpinguid IKT valdkonnas või omandamaks teadmised IKT rakendamise võimalustest erinevates valdkondades edasiõppimisel. “Meie eesmärk ei ole kõik õpilased programmeerijateks õpetada, vaid anda neile teadmised ja oskused, et edaspidi elus ja tööturul edukalt hakkama saada, sest teadupärast on kõrgemaid digioskusi vaja juba kõikidel elualadel,” kinnitab Kasari.
Kümne tegutsemisaasta jooksul on programmi toel loodud hulgaliselt tasuta kättesaadavaid õppematerjale õpetajatele, sealhulgas terviklikud informaatika valikkursused kõigile kooliastmetele. Lisaks on korraldatud nii õppematerjalide kui ka seadmete kasutuselevõtu toetamiseks koolitusi õpetajatele ja IKT-haridust populariseerivaid õpilasüritusi lastele ning noortele. Programmi vahendite abil on kaasrahastanud koolidele ja lasteaedadele vajalike seadmete ostu, et toetada IKT-oskuste õpetamist. Samuti on toetatud õpetajate ja juhendajate omavaheliste võrgustike loomist, kus nad saavad jagada kogemusi ja levitada parimaid praktikaid. Programmi tegevusi on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ kaudu.
„Kui programm 2012. aastal alustas, siis ilmselt ei osanud keegi arvata, et see nii populaarseks osutub. Esimestel aastatel oli huvi pigem tagasihoidlik ja programmis osales vaid mõni üksik kool. 2023. aasta lõpuks on aga programmi ühest või teisest tegevusest osa saanud enamik meie lasteaedu ja koole. Suur huvi erinevate tegevuste vastu ei tähenda kahjuks seda, et kõikides meie haridusasutustes õpilastele süsteemselt IT-õpet pakutakse. Seni kuni informaatika on vaid valikaine, on keeruline seda ka saavutada,“ lisab Kasari.
Mis programmiperioodil tehtud sai
- Uuenenud informaatika riiklikud valikainekavad I kooliastmest kuni gümnaasiumini. Loodud ainekavale vastavad terviklikud digitaalsed õppematerjalid igale kooliastmele.
- 500+ tunni- või tegevuskava progetiiger.ee kogumikus (sh terviklik kogumik alusharidusele).
- Haridusasutusi on toetatud ligi 3 miljoni euroga IKT õppeks vajalike seadmete ostul.
- Alates 2015. aastast 362 koolitust ja veebiseminari, ca 7000 osalejaga.
- Ligi 50 tuhat osalejat ProgeTiigri õpilasüritusel, mis on toimunud alates 2018. aastast.
ProgeTiigri programmi tegevuste tulemuslikkuse hindamine
2023. aasta esimeses pooles viis uuringufirma Levellab OÜ läbi uuringu, mille fookuses olid ProgeTiigri programmi tegevused aastatel 2018-2021. Uuringu käigus hinnati seniste eesmärkide saavutamist, programmi tulemuslikkust ja jätkusuutlikust seoses tehnoloogiahariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse tõstmisega. Uurimistulemuste saavutamiseks viidi läbi küsitlus, millele vastas 374 haridustöötajat 169-st haridusasutusest. Programmiga seotud ekspertide, koostööpartnerite ja programmis osalejatega viidi läbi 16 personaal- ja kaks fookusgrupi intervjuud. Lisaks analüüsiti riiklike õppekavade sisu alus-, põhi-, gümnaasiumi- ja kutsehariduses ning kümne Eesti haridusasutuse ainekavasid.
Uuringu peamised järeldused kinnitasid, et kõik ProgeTiigri programmi tegevused on olnud asjakohased ja toetanud programmi seatud eesmärkide saavutamist, eriti seoses seadmete soetamise toetamise ja õppematerjalide arendamisega. Samuti tasub rõhutada, et ka programmi raames korraldatud koolitustel ja õpilasüritustel ning võrgustikutegevuste toetamisel on olnud oluline roll eesmärkide saavutamisel. Lisaks ilmnes, et ProgeTiigri panus tehnoloogiahariduse edendamisse on olnud märkimisväärne.
Asjakohasuse hindamisel oli oluline ka personaalintervjuudes korduvalt väljendatud seisukoht, et ProgeTiigri programmiga saavutatud tulemused on püsivad. Enamiku intervjueeritavate arvates tagab ProgeTiigriga saavutatud tulemuste püsivuse pidev panustamine, kaasamine ja protsessi ümbermõtestamine.
“ProgeTiigriga saavutatud tulemused on püsivad, sest kui ProgeTiiger alustas, olid vaid mõned üksikud koolid, kes süsteemsemalt tegelesid tehnoloogiaharidusega. Oli ka koole, kes tõstsid õpetajate digipädevust, kuid selleks, et õpilased võtaksid tehnoloogia ise kasutusele, on ainus variant olnud ProgeTiiger.“ (Haridus- ja Noorteameti esindaja)
Olgugi, et programmi tegevused on jõudnud väga paljudesse Eesti lasteaedadesse ja koolidesse, siis teadlikkus ja kaasatus haridusasutuste sees on sageli madal, seega on oluline suurendada haridustehnoloogide ja haridusjuhtide rolli programmi rakendamisel. Programmi mõju on olnud kõige märgatavam lasteaedades, kus IKT-alase õppe peamiseks väljundiks on teadmiste ja hoiakute kujunemine, mis toetavad hiljem digipädevuse ja tehnoloogilise kirjaoskuse arengut koolis. Eelkõige keskendutakse lasteaias probleemilahenduse- ja samm-sammulise (e algoritmilise) mõtlemisoskuse toetamisele. Seda tehakse läbi arutelude ja mänguliste õppe- ning kasvatustegevuste, kasutades hariduslikke roboteid, aga väga levinud on ka tegevused, mis ei eelda digitehnoloogia olemasolu vaid õpetaja enda digipädevust.
“Lasteaedade puhul on ProgeTiiger aidanud palju saavutada – just viimasel kolmel aastal on toimunud väga suur edasiminek. Digivahendeid kasutatakse aktiivselt ja ollakse ka motiveeritud neid kasutama.” (Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja)
Uuringu järeldustele põhinevate ettepanekute kohaselt on oluline ProgeTiigri programmi edasise edu tagamiseks pakkuda haridusasutustele rohkem nõustamist, tehnilist tuge ja praktilisi õppematerjale, mis aitaksid programmil paremini integreeruda igapäevasesse õppetöösse. Uuringu käigus ilmnes, et mitmed haridusasutused ja õpetajad ei ole ProgeTiigri programmis osalenud, kuna neil puudub tugi tehniliste küsimuste korral. Peamiste teguritena, mis takistavad digioskuste õpetamist, märgiti õpetajate töökoormust, mistõttu napib aega digioskuste õppesse lõimimise kavandamisel kui ka kitsamalt ProgeTiigri tegevustega tegelemiseks.
“Ainekavad on mahukad ning eraldi digi jaoks aega pole, digi sidumine ainekavasse võtab tunni ettevalmistamise aega. Kui oleks valmis materjal koos infoga, mis kursusesse sobib, mis teemasid käsitleb, pädevusi arendab jne.” (Uuringus osalenud õpetaja)
Üks kõige olulisem uuringust tulenev ettepanek on, et IKT ja digioskuste õpetamist peab õpetama nii lõimitult teiste õppeainetega kui ka eraldi iseseisva õppeainena, eesmärgiga tagada digitaalsete baasteadmiste kindel omandamine. Lõimimine võimaldab õpilastel küll oskusi rakendada erinevates kontekstides ja olukordades, kuid siiski keskendub eraldi IKT õppeaine spetsiifilistele oskustele ning võimaldab saavutada sügavama arusaamise. Seetõttu on soovitatav pakkuda mõlemat lähenemisviisi ning edendada nende koostoimet.
“IKT oskuste õpetamine peab olema eraldiseisva õppeainena, ainult lõimimine ei tööta. Lõimimise tulemus on olnud see, et enamikes koolides ei õpetata näiteks programmeerimist.” (ProgeTiigri programmi koostööpartner)
Digipädevust ja tehnoloogilist kirjaoskust arendavad õppeained võiks jõuda riiklikesse õppekavadesse kohustusliku õppeainena. ProgeTiigri programm võiks regulaarselt uuendada õppematerjale ja koolitusi, et toetada IKT oskuste tõhusat lõimimist õppeainetesse ja samal ajal võimaldada IKT oskuste eraldi õpetamist. Õpetajatele on vajalik täiendav koolitus lõimimise süsteemi edukamaks rakendamiseks ning riiklikes õppekavades tuleks täpsustada meetodeid ja juhiseid IKT oskuste edukaks õpetamiseks ja integreerimiseks õppeainetesse.
ProgeTiigri programmi tegevustele esitatud ettepanekud hõlmavad teavitustegevuste suurendamist ja parendamist. Rohkem tuleks kaasata kohalikke omavalitsusi, et võimaldada neil tõhusamalt toetada haridusasutusi tehnoloogiahariduse edendamisel. Õpilasürituste kaudu oleks võimalik ka kaasata lastevanemaid, sest nende toetus on oluline lapse arengu toetamisel. Koostöövõimalusi tuleb otsida ka huvihariduse õpetajate kaasamiseks programmi tegevustesse, kuna praegu on nemad programmist välja jäänud. Huviharidus pakub õpilastele mitmekesiseid võimalusi digipädevuse arendamiseks ning üldiselt tehnoloogiahariduse edendamiseks.
Kaasata võiks rohkem ka humanitaarvaldkonna inimesi, sest nende osalus tehnoloogiavaldkonnas on oluline. Uuringu tulemustest selgus, et ProgeTiigri programmi tegevustesse on kaasatud peamiselt reaalainete õpetajad. Seega on humanitaarainete õpetajate suurem kaasatus oluline samm tehnoloogiahariduse edendamisel ning see aitab integreerida IKT oskusi laiemalt õppeainetesse. Eraldi tähelepanu tuleks pöörata ka uutele tehnoloogiatrendidele, näiteks tehisintellekti ja küberturvalisusele.
Kokkuvõtteks, tuginedes uuringu tulemustele, on selge, et ProgeTiigri programmi jätkumine ja edasine arendamine on olulised ka järgmise programmiperioodi jooksul. See on oluline, kuna digipädevus, tehnoloogiline kirjaoskus ja erinevate spetsiifiliste tehnoloogiliste oskuste omandamine on muutumas tulevikutöö oluliseks määrajaks.
Soovime tänada kõiki, kes on aastate jooksul programmi õnnestumisesse panustanud – koolitajaid, ülikoolide esindajaid, erialaliidu partnereid ja paljusid teisi. Eelkõige soovime aga tänada õpetajaid, kes on panustanud enda IT-oskuste arendamisse ja kes nüüd igapäevaselt õpilaste digipädevuse ning tehnoloogilise kirjaoskuse tõstmisega tegelevad.
Uuringu lõppraporti leiab haridus- ja noorteameti kodulehelt.
