Autor: Birgit Villum, Haridus- ja Noorteameti laagrite peaekspert
Järjekordne laagrikülastus viis mind Võrumaale Varstu kooli juurde, kus korraldavad laagrit Spordiklubi Olümpiko treenerid Egert Ehari ja Andre Seppa. Vaatasime üle, kus ja kuidas nad toimetavad ning sain ka ise koos laagrilistega laagrisärki teha.
Kui kaua te olete laagreid ise korraldanud ja kuidas selleni jõudsite?
Kokku ilmselt umbes 5 aastat. Asi sai alguse linnalaagritest ja nüüd teeme juba ööbimisega laagreid vähemalt 3 aastat. Me kasvasime ise spordiklubist välja treeneriteks ning koolivaheajad ongi parim võimalus, kuidas panna lapsi liigutama ja arenema. Kui muidu oli meie suvelaager Käärikul, siis sel korral oleme Varstus. Olime väga üllatunud, kui head võimalused ühe koolimaja juures olla võivad – kõik vajalik on olemas alates spordiväljakutest lõpetades seiklusrajaga.
Kuidas laager teie hinnangul muudab ühe noore inimese elu?
Lapsed saavad kindlasti iseseisvamaks ja arenevad sotsiaalsed oskused. Me võtame laagris ka telefonid ära ning neid saavad nad päevas korra õhtul kasutada, kui vaja peaks olema, seega saavad nad praktiseerida nutivabadust. Muidu on palju n-ö hotellilaagreid, aga meil on seekord lapsed 12 kaupa ühes toas koos. Kohe on näha, et suheldakse omavahel ning leitakse ka ühiseid tegevusi rohkem. Paljud ei ole madratsite peal maganud varem ning ka see on omaette elamus – ja seni ainult positiivne elamus. Sportlikus plaanis annab laager julgust juurde. Sügisel paistab kohe välja, kes suvel käis laagris, on treeningutes oluliselt julgem.
Kirjeldage palun üht päeva teie laagris
Treenerite hommik algab tavaliselt sellega, et mõne laagrilise telefonil on äratus peale jäänud ja see heliseb täpselt tund enne seda, kui treeneritel äratus peaks olema. Seejärel on äratus, hommikujooks ja võimlemine ning räägime läbi ka päevakava. Peale söömist on veidike vaba aega, kus lapsed koristavad oma tube. Järgnevad treeningud, lõunasöök, vaikne tund, õhtused treeningud ning õhtusöök. Seejärel teeme erinevaid ühistegevusi – näiteks aardejaht, näomaalingud, isetegevuskavad jpm. Sõltuvalt päevast ja ilmast teeme ka teinekord päevasel ajal ühistegevusi, näiteks käisime Alaveski loomaaias ning igal aastal teeme traditsiooniliselt lastega koos laagrisärke. Kell 23 on laagris öörahu ja üldiselt on lapsed õhtuks nii väsinud, et magavad ilusti.
Kes teie laagrisse saab tulla?
Kõik saavad meie laagrisse tulla. Me jagame treenerite ja tasemete järgi lapsed kolme gruppi ning selle järgi tulevad ka tegevused või treeningud. Sportlastel on tugev trenn, see on nii-öelda ettevalmistus algavaks hooajaks. Teistel on pigem suvelaager, kus saab olla sõpradega koos ning kes tahab, saab ka puhata.
Mitmetel korraldajatel on lapsevanematega suhtlemine üks suur proovikivi. Kuidas teil sellega lood on?
Meil on pigem hästi ja uuritakse laagrivahetuse lõppedes, et millal saaks jälle lapse laagrisse saata. Eks vanemaid on muidugi igasuguseid, aga üldiselt meil paanitsejaid ei ole. Me kirjutame enne laagrit põhjalikud kirjad, kus on kogu vajalik info olemas, mistõttu vanemad teavad täpselt, kuidas laagris asjad käivad. Neile on antud treenerite telefoninumbrid, kui peaks tekkima vajadus lapse kohta küsida päevasel ajal. Lapsed ise teavad, et telefonid võetakse ära ning kasutada saab õhtul. Mõni on muidugi väga kaval ja üritab kaasa võtta kaks telefoni – ühe annab ära, teise jätab alles. Vanemate jaoks on loodud ka pildigalerii, mis pidevalt uueneb ja kust nad näevad, mis laagris toimub. Ka see annab neile kindlustunnet.
Miks lapsed peaksid just teie laagrisse tulema?
Me ei tahaks end kiita. Väga häid laagreid ning tegijaid on palju. Meie oleme suunatud judohuvilistele, aga meil osaleb sel korral ka lapsi, kes kunagi ei ole judoga tegelenud. Lisaks ei ole meil ainult oma spordiklubi õpilased, vaid kõik võivad tulla. Ka kohalikud Varstu lapsed on laagris ja nii ongi ägedam – lapsed saavad palju suhelda ning oma klubikaaslastest erinevate inimestega.
Laagri korraldamist toetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi määruse „Noorte püsi- ja projektlaagrite toetuse andmise tingimused ja kord“ alusel.