Augusti alguses korraldas Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkt koostöös Haridus- ja Noorteametiga (HARNO) Arvamusfestivalil arutelu teemal „Rändepööre: võimalus või identiteedikriis?“. Teema üle olid arutlema kutsutud Liis Valdsalu Boltist, Killu Paal Siseministeeriumist, Eero Loonurm Harnost, Ringo Ringvee Sisekaitseakadeemiast ja Berk Erdem kui Eestis elav välismaalasest rändespetsialist. Arutelu juhtis Eike Luik Euroopa rändevõrgustikust. Arutelu keskmes oli kolmandate riikide kodanike sisseränne Eestisse ja targa rände kujundamine viisil, mis tagab…
Projektõppe plussid: kogemusi eTwinning seminarilt Riias
Aprillis 2025 osales Tallinna Lasteaia õpetaja Sigrit Riias toimunud eTwinningu rahvusvahelisel kontaktseminaril „Succeeding in basic skills through project-based learning and eTwinning“. Kolmepäevane sündmus keskendus, kuidas arendada laste baasoskusi, alates tunnetus- ja õpioskustest kuni sotsiaalsete ja enesekohaste oskusteni – läbi mängulise ja praktilise projektõppe.
Kodanikuharidus algab lasteaiast: kogemused eTwinningu aastakonverentsilt Nice’is
Maikuus osales Tallinna Lepatriinu Lasteaia õpetaja Eneli Prantsusmaal, Nice’is toimunud eTwinningu aastakonverentsil “Strengthening citizenship education in eTwinning Schools”. Konverents tõi kokku õpetajaid üle kogu Euroopa, et ühiselt mõtestada, milline on kodanikuhariduse roll tänapäeval ja kuidas seda tugevdada eTwinningu abil.
Seksuaalharidus – väljakutse noorsootöös
2025. aasta kevadel viidi läbi küsitlus, milles uuriti noorsootöötajate hoiakuid ja hinnanguid enda teadmiste kohta seksuaalhariduse osas. Uuringu läbiviijaks oli Eesti Noorsootöötajate Kogu töörühm, mis loodi 2024. aasta lõpus eesmärgiga toetada noorsootöötajaid seksuaalhariduse edasiandmisel. Töörühma tegevuses osaleb väliseksperdina seksuoloog ja antropoloog Kristina Birk-Vellemaa. 134 noorsootöötaja vastused annavad hea ülevaate tegelikest vajadustest ja väljakutsetest, millega spetsialistid…
Riigi toel kvaliteetsete noortevaldkonna teenusteni
Kohalikul tasandil noortele pakutavad noortevaldkonna teenused (avatud noorsootöö, huviharidus- ja tegevus, noortelaagrid, noorteinfo ja osalusvõimalused) mõjutavad otseselt noorte heaolu, osalust ja arenguvõimalusi. Selleks et need teenused vastaksid noorte vajadustele ning oleksid järjepidevalt kõrgel tasemel, on vaja süsteemset lähenemist ja selget kvaliteediraamistikku.
Muudatused Harno Rajaleidja keskuse töös aitavad jõuda kiiremini abivajajateni
Viimase kümne aasta jooksul on Rajaleidja olnud oluline tugi tuhandetele Eesti lastele ja noortele ning partner lapsevanematele ja koolidele, pakkudes tugiteenuseid haridusliku erivajadusega laste toetamisel, sealhulgas sotsiaalpedagoogi, psühholoogi, eripedagoogi ja logopeedi abi. Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja keskusel on sel sügisel mitu uudist.
Kuidas õpetada last õppima ja õppimisest rõõmu tundma?
Kohe on käes kooliaeg! Iga vanem soovib, et tema lapse koolitee kulgeks rõõmsalt, rahulikult ja edukalt. Et see tõesti nii läheks, on lapsele kooliteel tähtis oma vanemate tugi ja abi. Oskus koolis õppida ei ole kaasasündinud, vaid areneb elu jooksul. Ühest küljest tähendab see, et pole olemas «halbu õppijaid», sest igaüks meist saab oma õppimisoskust arendada, oma aju parimal võimalikul viisil kasutama õppida. Teisalt tähendab see ka, et me ei saa eeldada, et laps oma õppimise korraldamisega kodus kohe alguses üksi hakkama saaks.
Rahvusvaheline koostöö ei ole luksus, vaid hädavajalik osa tänasest haridussüsteemist
Märtsikuus Helsingis toimunud eTwinningu seminar “Engage, inspire, empower: Citizenship education through eTwinning” tõi kokku põhikoolide õpetajad üle Euroopa, et mõtestada ühiselt kodanikuhariduse rolli ja võimalusi rahvusvahelises koostöös. Seminarist võttis osa ka Raasiku Kooli õpetaja Age. Kolmepäevane õpisündmus keskendus sellele, kuidas muuta kodanikuõpetus elavaks, praktiliseks ja noortele tähenduslikuks, kasutades eTwinningu platvormi vahendeid ja koostööprojekte.
Mobiilne noorsootöö õppimiskohustuse valguses
2024. aastal jõustunud õppimiskohustuse ea pikendamise reform näeb ette, et kõik noored peavad olema kuni 18. eluaastani seotud haridussüsteemiga. See tähendab, et noori tuleb veelgi rohkem toetada, kuid ka seda, et oluline on suurendada koostööd haridus-, noorte ja sotsiaalvaldkonna vahel. Noortevaldkond panustab õppimiskohustuse reformi elluviimisesse mitmeti, kuid keskendume siinkohal mobiilsele noorsootööle (mono), mis oma meetoditega on paindlik, noorest lähtuv, vabatahtlik ja toimub seal, kus on parasjagu noored.
Erasmus+ rekordid ja võimalused: Heli Aru-Chabilan Kuku raadios
Kuku raadio hommikusaates käis külas Harno haridusprogrammide juht Heli Aru-Chabilan, kes tutvustas Erasmus+ programmi värskeid arenguid ja rääkis lähemalt, miks on 2025. aasta Eesti jaoks õpirände mõttes eriti märgiline. Aru-Chabilan selgitas, et Erasmus+ on Euroopa Liidu poolt rahastatud suur haridusprogramm, mille eesmärk on anda võimalus inimestel õppida ja õpetada ka väljaspool oma koduriiki. „Me võimaldame…