Artikli autor: Martti Martinson, Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte- ja andepoliitika osakonna nõunik
Eesti on koduks ligi 275 000 noorele, kelle isiksuse mitmekülgseks arenguks tingimuste loomise eest väljaspool koolitundides toimuvat kannavad hoolt ligi 8000 noortevaldkonna töötajat ehk noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse spetsialisti. Taasiseseisvumise järgsel kolmel aastakümnel on noortevaldkond kujunenud mitmekesiseks, professionaalsete eesvedajate ning kõrge rahuloluga valdkonnaks – viimase üleriigilise rahulolu-uuringu andmetel oli 2020. aastal noorte rahulolu noorsootöös ja huvihariduses pakutavaga lausa 90%.
Lisaks noorte kõrgele rahulolule on veel mitmeid aspekte, mille poolest oleme eeskujuks ka teistele riikidele, olgu selleks siis meie 2019. aastal OECD poolse rahvusvahelise tunnustuse pälvinud noori võimestav lähenemine Eesti noortepoliitikas, eeltooduga põhjuslikus seoses olev noorte kõrge usaldus riigi vastu ja arvukad võimalused otsustusprotsessides osaleda või meie unikaalne üleriigiline huvikoolide võrgustik.
Samas on meil ka mitmeid väljakutseid ja ohtusid, millega tuleb järjepidevalt tegeleda. Üheks selliseks väljakutseks on valdkonna, riigi ja omavalitsuste jaoks töötajate töötingimuste ja järelkasvu küsimus, aga ka teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi piirkondlik ebavõrdsus. Ilma nendele väljakutsetele lahendusi leidmata ei ole võimalik tagada valdkonna jätkusuutlikkust ja tulevikukindlust.
Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte- ja andepoliitika osakonna nõunik Martti Martinson avab artiklis valdkonna hetkeseisu, heidab pilgu tulevikku ja eesseisvale noortevaldkonna suursündmusele „Noorum 2023“.
Edasi arenemiseks on vaja muutusi
Noortevaldkond on pidevas muutumises, sest ühiskond ja ühes sellega noorte ootused ja vajadused muutuvad kiiresti. Lisaks kaasajastamisel olevale noorsootöötaja kutsestandardile, on Eestis sel aastal käivitumas Euroopa Sotsiaalfondi poolt rahastatud tegevused, mille keskmes on mitteõppivate ja -töötavate ehk NEET-staatuses olevate noorte toetamine mobiilse noorsootöö ehk MoNo kaudu. MoNo eesmärgiks on kontakti loomine noortega nende kogunemiskohtades sihiga suunata noored tegevustesse, mis loovad võimalusi enesearenguks. Samuti antakse uus hoog noortevaldkonna teenuste kvaliteedi hindamisele ja juhtimisele, valdkonna kujundamisele senisest enam andmepõhiseks ning mitteformaalse ja formaalõppe lõimimisele.
Ehkki meie noortepoliitika aluspõhimõtted ja valdkonna õigusraamistik on püsinud pikalt suuremate muudatusteta, on valdkonna kahes seaduses – noorsootöö seaduses ja huvikooli seaduses – mitmeid ajakohastamist vajavaid sätteid. Kõige kaalukamaks neist võib pidada noortevaldkonna arengukavas seatud eesmärki kehtestada noorsootöö ja huvihariduse töötajatele kohustuslikud kvalifikatsiooninõuded, mis aitab oluliselt kaasa valdkonna professionaliseerumisele. Usun, et mais valmiv noortevaldkonna töötingimuste uuring annab ka valdkonna töötajate töötingimuste parandamise meetmete kavandamise jaoks vajaliku sisendi.
Muudatuste ajendid
Sageli tuleb impulss muutusteks valdkonna seest – ministeeriumi strateegilised partnerid noortevaldkonnas on väga aktiivsed kaasarääkijad. Näiteks on viimastel aastatel nii noorsootöötajate kui huvihariduse esindusühingud avalikkuse, poliitikute ja ministeeriumi tähelepanu juhtinud töötingimuste parandamise aga ka noortele pakutavate tegevuste kvaliteedi mõõtmise ja tõstmise ning järelevalve vajadusele.
Muudatuste tegemise vajalikkusest annavad märku ka erinevad andmed, sh uuringud ja analüüsid, mida HTM eelkõige noorteseire tegevussuuna raames tellib ning mis on noortevaldkonna teadmuse aluseks. Kindlasti peaks andmekorje ja seire olema süsteemsem ning minu üks suur unistus on, et ühel päeval on meil kogu riigi ulatuses olemas teadmine selle kohta kui palju ning millise profiiliga noored millistes noortevaldkonna tegevustes osalevad. Vaid nii saame teha andmepõhise poliitikakujundamise osas tiigrihüppe.
Edutegur on kaasamine eri etappides ja vormides
Muudatuste elluviimisel on võtmetähtsusega kaasamine, mis eeldab planeerimist, läbimõtlemist ning sobivate meetodite valikut. Meil on väga palju partnereid, ent nende tegevusampluaad on samas ka väga mitmekesised, sageli panustatakse katusorganisatsioonide töösse vabatahtlikkuse alusel või oma põhitöö kõrvalt. Seega on oluline meie partnereid kaasamisega mitte üle koormata ja näiteks tehnilisemat laadi või väikese mõjuga dokumentide koostamise osas ei ole kaasamisprotsess alati otstarbekas ega ka vajalik.
Just mitmekesiste kaasamisvormide ja -meetodite olemasolu on see, mida peaks kaasamise puhul silmas pidama. Ei piisa ainult ühest formaadist, näiteks komisjoni või nõukogu loomisest. Seda eriti noorte puhul, kelle eelistused kaasa rääkimise ja arvamuse avaldamise võimaluste osas on erinevate uuringute andmetel üha kaugenemas nn traditsioonilistest kaasamise vormidest.
Ka uuringute tellimine poliitikamuudatuste ellu viimiseks võib olla üks viis kaasamiseks, mida oleme sageli kasutanud. Kõige värskemad näited on noortevaldkonna tulevikustsenaariumide uuring ning töös olev noortevaldkonna töötingimuste uuring, milles osales üle 1200 valdkonnaga seotud inimese.
„Noorum 2023“ – noortevaldkonna muutuvad mustrid
See, et noortevaldkonna töötajad ja noored aktiivselt valdkonna tuleviku kujundamisel kaasa räägivad, on lausa möödapääsmatu. Traditsioonidel on suur väärtus ja kord nelja või viie aasta tagant noortevaldkonna eesvedajate kokku tulemise ajalugu ulatub aastasse 1999. Foorumid on alati olnud valdkonna strateegilise planeerimise formaadiks, kust oleme saanud väärtuslikku sisendit oluliste protsesside jaoks.
Eelmisel, 2018. aasta „Noorumil“ oli selleks noortevaldkonna arengukava 2021–2035 koostamine, seekord on fookuses valdkonna õigusruumi korrastamine, aga ka muudatuste juhtimine laiemalt. Vähemoluline ei ole ka võimalus kohtuda uute inimestega ning teada saada kuidas suhestuvad Eesti noortevaldkonna ees seisvad väljakutsed Euroopa kontekstiga.
VII noortevaldkonna foorum „Noorum 2023“ toimub 17.–18. mail Mektorys. Rohkem infot leiab https://harno.ee/noorum.
