2023. aastal viis Balti Uuringute Instituut läbi uuringu, et saada esmakordselt põhjalik arusaam noortevaldkonna töötajaskonna töötingimustest, enesearengu võimalustest ning piirangutest.
Selles blogipostituses antakse uuringu tulemustest lähtudes ülevaade noortevaldkonna töötajaskonnast, nende hariduslikust ja erialasest taustast, motivatsioonist ning töörahulolust. Seejuures rõhutatakse professionaalsete arenguvõimaluste positiivset mõju töötajate rahulolule ja töö kvaliteedile.
Kes on noortevaldkonna töötajad?
Noortevaldkonna töötajaskond on mitmekesine nii tausta kui ametite poolest. Eestis on registriandmete põhjal hinnanguliselt 12 300 osa- või täiskoormusega noortevaldkonna töötajat, kes igapäevatöös panustavad noorte arengusse. Noortevaldkonna töötajate seas on huvikooli õpetajaid 43%, treenereid 28%, huvitegevuse juhendajaid 15% ja noorsootöötajaid 14%.
Uuringu analüüsis kasutati lisaks registrist saadud andmetele 707 töötaja ja 201 tööandja vastuseid uuringurühma koostatud põhjalikule küsimustikule. Küsitletutest 37% moodustasid seejuures huvikoolide õpetajad, 34% noorsootöötajad, 9% treenerid ja samal hulgal huvitegevuse juhendajad. Lisaks olid küsitluses esindatud 7% ulatuses asutuse, noorteühingu või noorsootööühingu juhid ja 4%-ga KOV-i noortevaldkonna ametnikud. Seega on tegemist ääretult põhjaliku andmestikuga ja sellest lähtuva üliolulise valdkonna analüüsiga.
Tulemustest nähtub, et pea pool noortevaldkonna töötajaskonnast on valdkonnas tegutsenud üle kümne aasta. Pikaajaline pühendumus viitab sellele, et töötajad leiavad oma töös tähendust ja rahulolu, mis innustab neid valdkonnas jätkama. Registriandmetest (N = 12 309) selgub, et vastavalt 45% ja 44% huvitegevuse juhendajatest ja treeneritest tegutsevad Tallinnas. Pealinnas on aga vähem huvikooli õpetajaid (29%) ja noorsootöötajaid (23%).
Uuringust selgub, et noortevaldkonnas domineerivad naised (67%) (Joonis 1). Meessoost töötajate osakaal on suurim just treenerite hulgas (57%). Vanuseline jaotus (joonis 1) näitab, et noortevaldkonna töötajad on valdavalt 31–60-aastased. Pea pool tööandjatest on uuringus tehtud küsitluse alusel 46–60-aastased. Nooremad kui 30-aastased töötavad peamiselt noorsootöötajate (36%) ja treeneritena (30%). Üle 45-aastaseid on rohkem huvikooli õpetajate (54%) ja huvitegevuse juhendajate (56%) hulgas.
Joonis 1. Töötajate ja tööandjate profiil: sugu, vanus ja haridus (töötajad registriandmete alusel, N = 12 309)
Töötajate taust ja haridus
Kvaliteetse ning kättesaadava noorsootöö, huvitegevuse ja -hariduse eelduseks on piisava hulga professionaalsete noortevaldkonna töötajate olemasolu. Noortevaldkonnas hakkab silma kõrgelt haritud töötajate suur osakaal. Uuringust selgus, et magistrikraad või sellest kõrgem kraad on registriandmete järgi pea pooltel töötajatel, enim on see huvikooli õpetajatel (61%) ja huvitegevuse juhendajatel (58%), vähim noorsootöötajatel (27%).
Erialane kutse on ligikaudu pooltel töötajatel. Kõige sagedasemad kutsed töötajate seas on laagrikasvataja-juhataja (tase 6), noorsootöötaja (tase 6 või 4) ning õpetaja (tase 7). Et noortevaldkonna arengukavas on eesmärgiks seatud üleminek erialase kvalifikatsiooni kohustusele, on oluline, et protsess oleks toetatud ja ülemineku aeg piisavalt pikk.
Kui noortevaldkonna kvalifitseeritud töötajaid leidub piisavalt, on tööandjatel võimalik valida töökohale kõige sobivam inimene, väheneb tööjõupuudus ja töötajaskonna ülekoormus. Lisaks on töötajatel võimalik oma tööülesandeid kvaliteetsemalt ellu viia ja enesearendamisega tegeleda. Seega mõjutab erialase kvalifikatsiooni omandamine rahulolu, töömotivatsiooni ja valdkonnas püsimist. See omakorda toetab noorte füüsilise ja vaimse tervise tagamist ning mõjutab positiivselt noorsootöö ja huvihariduse kvaliteeti.
Töötajate motivatsioon ja rahulolu
Uuringust selgus, et noortevaldkonnas ollakse oma tööga rahul (94% on väga rahul või rahul). Töötajaid küsitledes selgus, et neid motiveerib valdkonnas kõige enam töötama soov arendada noori ja hoida neid aktiivsena (94% vastanutest arvas, et see on oluline või väga oluline) (joonis 2). Peaaegu sama oluliseks põhjuseks pidasid töötajad võimalust suhelda huvitavate inimestega (87%) ja noortega (85%). 85% töötajatest motiveerib missioonitunne ja vastutus, mida töö pakub.
Joonis 2. Töötajate hinnang viiepalliskaalal sellele, mis on neid motiveerinud noortevaldkonnas töötama (küsitletud töötajad, N = 707)
Töötingimused mõjutavad otseselt tööga rahulolu ja valdkonnas püsimist. Uuringust selgus, et valdav osa töötajatest (80%) on oma töökeskkonnaga rahul. Rahulolematust põhjustavad enim aga ruumipuudus ja ruumide seisukord.
Eesti keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal 1685 eurot. Uuringu jaoks kogutud andmed näitavad, et tol aastal teenis 70% täiskohaga töötajatest alla 1500 euro, 55% alla 1300 euro ja 30% alla 1000 euro (joonis 3). Seega hoolimata ameti olulisusest teenib enamik noortevaldkonna töötajaid alla Eesti keskmise palga. Kõige väiksem palk on huvitegevuse juhendajatel ja noorsootöötajatel.
Madal palk on noortevaldkonna töötajate peamiseks rahulolematuse põhjustajaks: 65% töötajatest pole oma palgaga rahul. Madal töötasu on ka peamiseks põhjuseks, miks 75% küsitletud töötajatest on viimase kahe aasta jooksul töökoha vahetust kaalunud. Töötajad usuvad, et palk peaks kajastama nende panust, vastutust ja olema võrreldav üldhariduskoolide õpetajate keskmise palgaga.
Joonis 3. Keskmine brutotöötasu noortevaldkonnas: töötajate, tööandjate ja tööandjate vastus enda töötajate palgataseme kohta (registriandmete alusel töötajad, N = 10 153)
Umbes poolte töötajate palk on seotud erialase kvalifikatsiooniga. Kõige sagedamini on palgatase seotud erialase kvalifikatsiooniga treeneritel (50%) ja huvikooli õpetajatel (38%). Intervjuudest valdkonna töötajatega selgus, et palga seos erialase kvalifikatsiooniga suurendab töötajate motivatsiooni omandada eriala või taotleda kutset. Seega on oluline, et töötasu seost kvalifikatsiooniga arvestataks üle Eesti rohkem ning töötajaskond ja avalikkus oleks sellest teadlikud.
Vaimse tervise toetamine
Vaimselt terve keskkonna loomine ja hoidmine on veel lapsekingades ning töötajate läbipõlemise oht on suur – kolmandik tööandjatest peab seda probleemiks. Uuringu raames tehtud intervjuud näitavad, et kõik tööandjad ega töötajad ei ole teadlikud, kuidas toetada vaimset tervist. Ka riigi pakutavad hüved, nagu sporditoetus, on valdkonnas alakasutatud. See viitab vajadusele suurendada teadlikkust ja pakkuda rohkem tuge vaimse tervise edendamiseks.
Teadusuuringud viitavad, et lisahüved võivad leevendada rahulolematust palgaga ja suurendada motivatsiooni. Kõige levinumad lisahüved on koolituskulude hüvitamine ja paindlik tööaeg. Kahjuks on paljud töökohaga kaasnevad hüved kättesaadavad ainult vähem kui viiendikule valdkonna töötajatest. 34% töökohavahetusele mõelnud töötajatest märkis üheks põhjuseks puuduvad lisahüved. Uuringus selgus, et töötajad sooviksid saada preemiat ja pikemat puhkust, mis aitaks tasakaalustada töökoormust ja suurendada motivatsiooni.
Arenguvõimalused
Töötajate tööalane eneseareng, selle toetamine ning kvaliteetsete koolituste pakkumine on ülioluline. See on eriti tähtis nende töötajate puhul, kellel puudub kvalifikatsioon või kellel on eriala või kutse omandamisest möödas palju aega. Seetõttu on ääretult tähtis tööandjate valmisolek suunata töötajaid õppima, kutset omandama ning koolitustel osalema.
Küsitlusest ilmnes, et noortevaldkonna töötajad ise peavad oluliseks eneseanalüüsi oskuse arendamist, valdkonna põhimõtete ja eesmärkide sügavamat mõistmist ning osalemist välisprojektides. Lisaks selgus, et ehkki 84% töötajatest on enda hinnangul saanud piisavalt väljaõpet, koolitust või juhendamist, kipuvad tööandjad alahindama enesearenguga seotud tegurite ja karjäärivõimaluste tähtsust motivaatoritena. Ilmnes, et kuigi töötajate koolitustasud on enamasti kaetud, jäävad paljud koolitusega kaasnevad lisakulud (nt transport) töötajate endi tasuda. Seega on oluline, et töötajate arenguvõimalusi toetataks rohkem ka rahaliselt.
Noortevaldkonna töötajatest pooled kuuluvad mõnda erialaorganisatsiooni, kuid noorsootöötajate seas on see näitaja vaid veidi üle kolmandiku. Uuringust selgus, et osalemine pakub väärtuslikke enesearengu võimalusi ja tugevdab professionaalset võrgustikku. Seega on erialaorganisatsioonid suurepäraseks võimaluseks enesearenguks.
Joonis 4. Kuidas erialasesse organisatsiooni kuulumine toetab Teie tööalast arengut? (küsitletud töötajad, N = 344)
Kokkuvõtteks
Hoolimata madalast töötasust, on noortevaldkonna töötajaskond oma tööga rahul. Enim motiveerib töötajaid huvi valdkonna ja noorte arendamise vastu ning suhtlus noorte ja kolleegidega.
Uuringust selgus, et noortevaldkonna töötajate eneseareng ning selle pidev toetamine on ülioluline, et motiveerida töötajaid nende professionaalsel teekonnal. Erialane enesetäiendamine mitte ainult ei paranda töö kvaliteeti, vaid loob ka professionaalse kindlustunde ning suurendab motivatsiooni ja rahulolu tööga. Lisaks annab see võimaluse mõista paremini valdkonda, sellega seotud viimaseid arenguid ning olla osa suuremast võrgustikust. Suurepäraseks võimaluseks panustada enesearengusse täiendkoolituste, konverentside ja kogemuste vahetamise kaudu – isegi kui töökoha piiratud eelarve seda alati ei võimalda – on näiteks kuulumine erialaorganisatsiooni.
Lisaks annab erialase kutse või kvalifikatsiooni omandamine paremad töö- ja karjäärivõimalused ning võib tagada kõrgema töötasu. Viimast kinnitab asjaolu, et palkade sidumine kvalifikatsiooniga on noortevaldkonnas viimasel ajal üha enam päevakorda kerkinud ning paljud omavalitsused on juba selles otsustavaid samme astunud.
Autor: Sarah Kruusmaa, analüütik, Balti Uuringute Instituut
11.–17. novembril toimub traditsiooniline üle-eestiline noorsootöö nädal, mille fookuses on mitmekesisus, erinevuste aktsepteerimine ja mõistmine ning kultuuririkkuse väärtustamine. Seekordne, järjekorras juba 14. noorsootöö nädal kannab pealkirja “Erinevus rikastab” eesmärgiga esile tõsta noortele suunatud võimalusi ja nende kaudu noori võimestada. Selleks, et seda eesmärki täita on oluline omada aja- ja asjakohast informatsiooni noortevaldkonna töötajaskonna kohta toetades nende professionaliseerumist noorte asjatundlikumaks võimestamiseks. Nädala korraldaja on Haridus- ja Noorteamet.