Autor: Jaana Kotke
Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse magistrant
Artiklis „Mis toetab ja takistab noorte uussisserändajate poliitilist osalust?” kirjutavad Airi-Alina Allaste ja Raili Nugin noortest, kes on Eestis viibinud üks kuni viis aastat ning kellel ei ole tulevikuplaane või pole sündinud kindlat otsust, kas jääda Eestisse edasi elama või lahkuda. Rände teema on erinevate maailmas aset leidvate kriiside valguses muutunud järjest aktuaalsemaks.
Eesti on väike, kuid kiiresti arenev riik, mis võib oma innovatsiooni ja heal tasemel haridusega silma paista ja atraktiivne tunduda. Uussisserändajateks nimetame inimesi, kes on saabunud riiki vähemalt viimase viie aasta jooksul, kes ei ole siin sündinud ning kellele on Eestis viibimiseks väljastatud esmane elamisluba. Põhjuseid miks uussisserändajad jõuavad Eestisse on erinevaid. Tõuketeguriks võib olla julgeolek, aga ka majanduslik, keskkondlik või sotsiaalne olukord oma koduriigis. Tänapäeval võivad inimesed olla seotud mitme erineva riigi, kultuuri ja rahvusega. Uussisserändajad ei ole alati siia tulnud, et jääda. Samas, jääjaid ja ka tagasi tulijaid on. Oluline on ühiskonnaelu korraldamisel arvesse võtta, et Eestis elab hulgaliselt inimesi, kelle taust, keel ja kultuur erineb Eestis kodanike omast. Viimastel aastakümnenditel on välistudengite osakaal kasvanud ning iga viies välistudeng jääb Eestisse ka peale õpingute lõppu. Artiklist selgub, et 2022/2023 õppeaastal õpib magistriõppes Eestis kokku 2043 välistudengit ning Eestis õpib tudengeid kogunisti 124 erinevast riigist.
Õppija tahab ka seda ühiskonda paremini tundma õppida, kuhu ta on tulnud
Airi-Alina Allaste ja Raili Nugin uurisid uusisserändajate valmisolekut poliitiliseks osaluseks ning selle võimalusi Eestis. Intervjueeriti kokku 14 noort. Valimisse kuulusid 16-29aastased noored, kes olid äsja kooli lõpetanud või õppisid veel käesoleval hetkel: seitse olid naissoost ja seitse meessoost isikut. Uuringus osalenud noored olid hea sotsiaalse ja haridusliku taustaga (üli)õpilased ja neil ei olnud veel kindlat nägemust, kas jääda Eestisse paikseks või mitte. Teemad, mida analüüsiti olid järgmised: seisukohtade kujunemine nii Eesti riigi kui ka ühiskonna suhtes, digitaalne osalus, meeleavaldustest osavõtmine ning vestlused poliitilistel teemadel.
Poliitilisest osalusest räägitakse uuringus kui organisatsioonilisest kuuluvusest, hääletamisaktiivsusest, tarbijakäitumisest, vestlustest poliitilistel teemadel, aktivistide korraldatud üritustel osa võtmisest, ühiskondlike teemade mõjutamisest erinevates fännklubides ja arvamuse avaldamisest sotsiaalmeedias. Tänapäeva noored tajuvad, et mõistlikum on ohjad enda kätte haarata, kui usaldada poliitikuid ja üleüldiselt poliitilist süsteemi. Selline mõtteviis erineb suuresti eelnevatest põlvkondade omast. Varasemalt oleks kohusetundlik kodanik osalenud organisatsioonide töös, pidanud oma huvide esindajaks mõnda parteid ja hankinud infot peavoolumeediast. Täna me üha enam ei usalda peavoolumeediat ega poliitikuid ning soovime kaasa lüüa pigem kogukondlikes võrgustikes. Lisaks sellele väljendame oma huvisid lähtuvalt individuaalsest motivatsioonist.
Sisserändajate poliitilise osalusega on pahatihti nii, et see teema jõuab poliitikute silmapiirile alles siis, kui on nendega seotud mõni aktuaalne probleem või rahutus. Kui noor inimene tõesti soovib ühiskondlikel teemadel sõna võtta ja arutelusid pidada, alles siis saame rääkida osalusest ühiskonnas. Lisaks sellele on lisaväärtus kui noor inimene usaldab riiki, kus ta viibib ning selle riigi institutsioone ja ta tunneb end riigi poolt vastuvõetuna.
Uussisserändajad kiidavad Eesti digitaalseid e-riigi teenuseid ja lahendusi. Asjaajamised saab tehtud kiirelt ja mugavalt. Intervjueeritud noored nimetavad näiteks, et soovitud toimingud riigiga saavad Eestis kiirelt veebis tehtud, samal ajal, kui oma kodumaal on palju paberimajandust, aja raiskamist ning ärevust sellega seoses. Intervjueeritud noored arvavad, et see võib näidata ka väiksemat korruptsiooni taset ning seeläbi tundub riik usaldusväärsem.
Haridusest lugupidavale uussisserändajatele on iseenesest mõistetav, et kui inimene elab teises riigis, mis pole tema kodumaa, siis on oluline olla kursis enda päritolumaa kui ka praeguseks elukohaks oleva riigi poliitikaga. Uussisserändajad eestlastega väga palju poliitikast ei aruta, kuigi eestlastega suheldes saavad nad teada, kust paremini infot leida. Poliitilised arutelud peetakse pigem sama päritolumaa tuttavatega, kus arutataksegi rohkem oma kodumaa aktuaalseid teemasid. Uussisserändajatele tundub, et Eestis ei ole näha suurt poliitilist huvi ja poliitiliste teemade üle arutlemist.
Sotsiaalmeedia, info kättesaadavus ja üldised hoiakud
Täna veedavad noored suurema osa oma ajast sotsiaalmeedias. Peamine suhtlus, infovahetus ja eneseväljendus käib just seal. Sellepärast on ka hoolimata elukohariigist soodsad võimalused olla kursis erinevate globaalsete teemadega. Sotsiaalse õiglusega seotud liikumised ja kampaaniad, mis saavad alguse mujalt maailmast köidavad nii Eesti noorte kui ka sisserändajate tähelepanu. Eesti noori siiski veidi vähem ja mitte nii intensiivselt. Varjuküljeks on see, et kuigi noored on agarad sotsiaalmeedias teemaga seotud sisu jagama, siis jäävad nad tihti hätta argumenteerimisega ja puudu võib olla ka üldistest teadmistest teema kohta. Noorte valmisolek jagada sotsiaalmeedias näiteks ülemaailmsete kampaaniate infot, on seotud nende taustaga. Kui noore päritolumaal on tuline ajalugu rassismi teemadega ja diskrimineerimisega, siis nad tunnevad suuremat motivatsiooni ja õiglustunnet, et teemat jagada. Selle taga on soov tuua nähtavale ja teha kuuldavaks vaigistatud teemasid ja allasurutud vähemuste häält. Siiski ei jõua uussisserändajate vaatevälja Eestis aktuaalsed olulised teemad. Seda võib suuresti mõjutada eesti keele oskuse puudumine, kuid siinkohal mängivad suurt rolli kindlasti ka erinevad võrgustikud. Kui sotsiaalmeedias noored suhtlevad kohalikega vähem, siis ei ole digitaalne keskkond uussisserändajatele kasuks tööle hakanud ja info ei levi.
Uussisserändajate hinnangul tekitab neis veidi segadust ja umbusaldust asjaolu, et Eesti riigis kumab siiani pigem negatiivse alatooniga suhtumine sisserändajatesse. Uussisserändajate ja Eesti ühiskonna vahel sildade loomisele tuleks panna rohkem ressurssi, et nad oleksid Eesti noortega samas infoväljas. Välisriikidest Eestis õppivad või töötavad noored tunnevad selle järele suurt vajadust ja usuvad, et suudaksid ühiskonnas efektiivsemalt ja täisväärtuslikumalt osaleda ja võõras keskkonnas integreeruda.
Blogipostituse ja taskuhäälingu aluseks on Acta Politica Estica erinumbri 13 (2022) artikkel “Mis toetab ja takistab noorte uussisserändajate poliitilist osalust?”, autorid Airi-Alina Allaste, Raili Nugin.
Tegevused viidi läbi Tallinna Ülikooli „Noorte osaluse suurendamine“ projektis. Projekti toetajad ja partnerid on Haridus- ja Teadusministeerium, Haridus- ja Noorteamet ning Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ vahenditest.
Sel teemal on võimalik podcaste kuulata Noorte Heaks Spotify kanalilt.