Artikli autor: Triin Kübar, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi teadusassistent
Tallinna Ülikoolis toimunud noorte osaluse suurendamise projekti seminar “Kuidas osalevad erinevad noored?” tutvustas uusimaid uuringuid ja sütitas arutelusid. Eesmärgiks oli tõmmata tähelepanu erinevate noorte osalusele ja selle toetamisele. Seminaril tõdeti, et noored võivad mõtestada ka demokraatilistes protsessides ja ühiskonnas osalemist kardinaalselt erinevalt. Fookuses olid eelkõige noorte uussisserändajate, venekeelsete noorte, sõjapõgenike aga ka riskinoorte osalus.
Sotsioloogia professor Airi-Alina Allaste andis projekti raames läbi viidud uurimusele toetudes ülevaate uussisserändajate osaluse kogemusest e-Eesti kontekstis. Intervjueeritud kiitsid asukohamaadega võrreldes väiksemat bürokraatiat, nii saab Eestis kiiresti avada pangakonto kui ka ligipääsu terviseteenustele. Eriti Aasiast ja Lähis Idast pärit sisserändajate hinnangul on digiriik ka läbipaistvam, sest nende päritoluriikides on ametnikel suurem võim ja seega ka korruptsioonioht. Kultuuride erinevus tuli välja ka online osalemisest rääkides – näiteks on Eestis võimalus digipetitsiooniga oma ettepanek valitsuseni viia, samas kui mujal riikides tooks intervjueeritute arvates tõhusamaid tulemusi pigem tänavatel protestimine. Uussisserändajate intervjuudest jäi kõlama mõte, et nad sooviksid senisest enam Eesti poliitikamaastikust teada saada ning kohalikega diskuteerida, kes aga pigem selliseid teemasid igapäeva vestlustes väldivad. Ka seminaril osalenud praktikud tõdesid, et uussisserändajate kohanemise toetamisel on olnud prioriteediks praktiline elukorraldus nagu dokumentide korda ajamine või juhatamine, kus arsti juurde või poodi saab ning senisest enam võiks püüda luua võimalusi ka Eesti poliitika ja ühiskonna tutvustamiseks.
Uussisserändajate osaluse raporti tutvustamist jätkas TLÜ vanemteadur Raili Nugin, kes tõi välja et kohanemist võivad takistada keeleruumist kõrvalejäämine ja kohalike kontaktide puudumine. Näitena toodi intervjueeritav, kes ei julgenud vähese informeerituse tõttu osaleda kohalikel valimistel. Osalust võivad mõjutada ka varasemad traumaatilised kogemused, näiteks kardetakse osaleda meeleavaldustel, sest nad on päritolumaal näinud sellistes situatsioonides agressiivselt käituvat politseid või peljatakse, et protestidel osalemise tõttu võib edaspidi probleeme tekkida Eesti elamisloa uuendamisega.
Uussisserändajate intervjuudest tuli välja ka nende üllatus eesti ja venekeelsete kogukondade vähese lõimituse kohta, mis oli fookuses Kats Kivistiku analüüsis erineva kodakondsusega noorte osalusest ja Anastassia Tuuderi ettekandes Narva noorte eestivenelaste identiteedist ja suhtumistest. Selgus, et suuresti identifitseerivad Narva noored ennast vastandumise kaudu ja nii ei tunne nad ennast ei eestlaste ega ka päris venelastena. Üllatuslikult tundsid noored ennast eraldiseisvana ka näiteks Tallinna eestivenelastest. Anastassia tõdes, et riigirahva identiteedi tekkimise protsess ei ole lõppenud ning see mõjutab ka narvakate osalust laiemalt.
Täiesti erineva nurga alt avas noorte osaluse teemat riskinoorte näitel Tartu Ülikooli teadur Anna Markina. Eesti väiksust arvestades on ohuks häbimärgistamine, nooruses tehtud viga võimendatakse ning võib olla keeruline otsast alata. Koolis on ohuks riskinoorteks sildistamine, kus neid kel on õiguskaitsesüsteemiga kokkupuudet olnud karistatakse ka edaspidi rangemalt, mis omakorda võib pärssida ligipääsu seaduskuulekatele valikutele. Lahenduseks on konfliktitsükli murdmine ning edendavate suhete loomine noorte toetamisel. Selle grupi puhul on kardinaalselt erinev ka rääkimine osalusest demokraatlikes protsessides ning peab arvestama, et marginaliseerunud noorte puhul on poliitilise osaluse eeltingimuseks igapäevaeluga toimetulek.
Noorte Ukraina uussisserändajate kohanemisest rääkis Vabaduse kooli kogukonnajuht Darja Levanchuk. Kooli esimesel tegutsemisaastal on olnud põhirõhk eesti keele õppel. Osalust mõtestatakse seal läbi aktiivse kultuuritegevuse ning oma elukeskkonna parandamise, näiteks pürgivad Vabaduse kooli neiud tantsupeole ning õpilastel endal on olnud aktiivne roll koolimaja kaunistamisel ja koduseks muutmisel. Praktikutest tutvustasid noorte osaluse suurendamise võimalusi Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse ning Salto osaluse ja ressursikeskuse eksperdid, mis tekitasid osalejate seas tunnustust ja aktiivseid mõtteid. Eriti tunnustati esile toodud strateegiaid anda noortele autonoomiat aga samal ajal luua ka kuuluvustunnet.
Kokkuvõtvalt tõdeti osaluse temaatika edasise uurimise olulisust ja ka uute teadmiste praktikas rakendamist: “Seminaril oli kuulda, et parteisse või organisatsiooni astumine ei ole noorte seas eriti populaarne. Tasub uurida, milliseid strateegiaid kasutavad poliitilised parteid, et meelitada oma erakonda noori, võib-olla pakutakse midagi, millele ei ole nõudlust ja ei osata leida seda, mis kõnetaks noori.” Eestivene noorte kohta toodi välja, et “Ehkki eesti ja vene kogukondade segregatsioon ei ole uudis, sellest just noorte vaatevinklist kirjutatakse vähe. Võib mõelda sellele, nt millise kogukonnaga ja kuidas liituvad uussisserändajad. Võib juhtuda, et just hiljuti sisserännanud noorte kogemused aitavad protsessidest ja probleemidest paremini aru saada.” Samuti rõhutati, et “Huvitav on noorte osaluse uurimine kõige laiemas tähenduses, alates huvist kuni erakonda kuulumise ja seal edasi aktiivselt osaluseni erakonnas, ning võttes arvesse kõiki aktiivsuse märke nagu vabatahtlik organiseerimine või panus millegi korraldamisse. Ja mõelda, kuidas seda hariduses, noorsootöös ja laiemalt ühiskonnas normina innustada.”
Loe täpsemalt noorte uussisserändajate osalusest siit.
Noorteseire blogi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ raames.