Autor: Reelika Ivenkova
Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse magistrant
Noorte osalus tundub arusaadav siht ning võib arvata, et kõik noorsootöötajad liiguvad selles suunas ja see on lihtne, kuid kas see on siiski nii?
Siin kirjutatu tugineb Tanja Dibou ja Ilona-Evelyn Rannala artiklil “Noorsootöötajate vaatepunkt: kuidas toetada noorte osalust?”, mis omakorda põhineb neljal läbiviidud fookusgrupi intervjuul noorsootöötajatega noortekeskustest, koolide huvijuhtidega ning kohaliku omavalitsuse noorsootöö spetsialistidega. Intervjuudes uuriti, kuidas noorsootöötajad mõistavad noorte osalust ning kuidas selle teemaga tegeletakse, sh milliseid rolle võtavad noorsootöötajad noorte osaluse protsessis ja milliseid pädevusi on neil enda hinnangul vaja. Lisaks uuriti takistuste ja väljakutsete kohta noorte osaluse toetamisel.
Osalus on protsess, mille käigus noored õpivad
Enne uuringutulemuste tutvustamist on oluline rääkida noorte osalusest ja noorsootöö seostest. Noorte osalust võib näha erinevalt. Noorte osalust võib näha kaasamisena, mis ideaalis viib otsusteni, mis noori mõjutavad. Osalust võib näha ka tegevusena, mis toimub kitsamalt demokraatlikes protsessides, näiteks valimistel. Mõlemal juhul noor saab õppida ja areneda, kui see on toetatud ja mõtestatud. Varasemalt on selgunud, et noorsootöötajad ei tunne end liiga kindlalt osalusvõimaluste tutvustamisel või noorte motiveerimisel ühiskonnaelus osalemisel. Samas pole teadmist, kuidas noorsootöötajad mõistavad noorte osalust ja mis neid toetaks noorte toetamisel. Noorsootöötaja peab arvestama ühiskondliku ootusega, et noored rohkem osaleksid ning samal ajal arvestama noorte endi huvidega, kus osalemist ja kaasatust võibolla soovitakse teistel ja uutel viisidel. Noorte osaluse toetamine on noorsootöös üks olulisemaid osi, kuid kuidas seda teha ja selle kõige juures kindlaks jääda noorsootöö põhimõtele, selles on küsimus.
Noorte osaluse toetamist rõhutatakse erinevates strateegilistes dokumentides, ka noorsootöötaja kutsestandardis on välja toodud noorte osaluse toetamiseks vajalikud pädevused. Noorsootöötaja jaoks võibolla keeruline olukord, kui noorte osalus muutub kohustuseks ning kui rahastajad ootavad numbrilisi tulemusi, ka osaluse puhul, mis on pigem kindlatel põhimõtetel tuginev protsess. Numbritest lähtumine võib tagaplaanile lükata noorte huvid ja vajadused, mis noorsootöös peavad aga alati olema esiplaanil.
Dibou ja Rannala uuringust tuli välja noorsootöötajate ühine põhimõte – noorte osaluse mõtestamisel on kõige olulisem lähtuda noortest. Oluline on see, et noortel oleks võimalus otsustes kaasa rääkida ja ennast puudutavaid otsuseid kujundada ja mõjutada.
Noorsootöötajad rõhutasid lisaks noorsootöö põhimõtteid nagu avatus, hinnanguvaba käitumine, ausus ja usaldus. Noorsootöötajate sõnul toetavad just sellised väärtused ja lähenemine noortes julgust osaleda. Lisaks öeldi, et oluline on olla noorte jaoks olemas, kuid märkamatult, sest niimoodi saab neid julgustada oma arvamust väljendama, surumata peale oma arvamust või maailmapilti.
Huvitav mõte, mis uuringust veel selgus: noorsootöötajad peavad noorte osaluseks näiteks ka sotsiaalmeedias arvamuse avaldamist, tänavakunsti, meeme ja protestidel osalemist, kuid ainult juhul, kui noor väljendab seal oma teadlikku veendumust ja vaadet ning soovib näha konkreetseid muutusi. Piiri tõmbamist, mida mõtestada osalusena ja mida mitte, peavad noorsootöötajad keeruliseks ja öeldakse, et tuleb usaldada noori ja noored peavad osalemist enese jaoks ise mõtestama.
Noorsootöötajad oskavad noori kaasata, kuid tunnevad end üksi
Noorsootöötajana näen ise, et poliitilisest osalusest sageli ei räägita ning see on keeruline teema noorsootöötajatele, sest seda saab käsitleda niivõrd erinevalt. Intervjuude käigus tekkis ka noorsootöötajatel küsimusi ja mõtteid, millest võib järeldada, et siin vajaksid nad rohkem võimalusi aruteludeks ja mõtestamiseks.
Ühes olid uuringus osalenud noorsootöötajad ühel meelel: noorte osaluseks on oluline nende kaasamine, selleks on vaja tekitada sobivad tingimused ning tekitada noortes huvi. Noorte kaasamises peavad noorsootöötajad end üpriski heaks. Selle juures peeti oluliseks ka refleksioonioskust, praktilisi meetodeid, kogemustevahetust spetsialistide vahel. Huvijuhid tõid ka välja, et oluline on kaasata vähemate võimalustega noori, kuid selleks napib pädevusi.
Lõpetuseks – oluline on ühiskonna laiem toetus noorte osaluses. Mainiti, et tihtipeale on noorte osalus näiline: noorte ideid ei võeta kuulda ja täiskasvanud kipuvad noori kontrollima. Kui me võtame noori ja lapsi kui kogenematuid, siis ei saa me oodata neilt päriselt osalemist ja häid ideid. Oluline on näidata, et noorte arvamus on päriselt oluline ning me kuulame neid. Igaühel meist on see võimalus olla noorte jaoks olemas ning nende ideid kuulata ja neid ka kuulda võtta. Noorsootöötajad üksinda seda teha ei suuda, see tunne tuli uuringus välja. Oluline on teha koostööd noorte osaluse toetamisel – nii peredega kui ka koolidega.
Blogipostituse ja taskuhäälingu aluseks on Acta Politica Estica erinumbri 13 (2022) artikkel “Noorsootöötajate vaatepunkt: kuidas toetada noorte osalust”, autorid Tanja Dibou ja Ilona-Evelyn Rannala.
Tegevused viidi läbi Tallinna Ülikooli „Noorte osaluse suurendamine“ projektis. Projekti toetajad ja partnerid on Haridus- ja Teadusministeerium, Haridus- ja Noorteamet ning Euroopa Sotsiaalfond programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ vahenditest.
Sel teemal on võimalik podcaste kuulata Noorte Heaks Spotify kanalilt.