Liigu sisu juurde
Menu
Haridus- ja Noorteameti blogi
  • Esileht
  • Haridus
    • Haridus
    • Ettevõtlus- ja karjääriõpe
    • Stipendiumid
  • Noored
    • Noorteseire
  • Rajaleidja
  • Diginurk
    • Diginurk
    • Digiõppematerjalid
Haridus- ja Noorteameti blogi
12. apr. 202112. apr. 2021

Noored väärtustavad kõrgelt eneseväljenduslikke eesmärke

Alates 2020 aasta augustist on TÜ Narva Kolledži noorsoo teadustöötajate meeskond tegelenud noortekesksel lähenemisel põhineva kohaliku tasandi noorsootöö korralduse uuendusliku mudeli arendamise ja väljatöötamisega. Kuna varem pole noortekesksust Eesti noortevaldkonnas põhjalikult analüüsitud, siis tegelesime kõigepealt rahvusvahelise teaduskirjanduse põhjal tema olemuse ja tähenduse avamise ning kirjeldamisega. Selles blogipostituses peatun ühel meie poolt välja töötatud noortekeskse lähenemise olulisemal komponendil, milleks on vajadus teadvustada noorte väärtusi.

Selle juures lähtume Amartya Sen’i võimekusepõhise lähenemise käsitlusest, mille kohaselt on noorte heaolu aluseks nende võimekus realiseerida oma väärtushinnangutest ja soovidest lähtuvalt oma valikuvabadust erinevate eluviiside vahel ja valida endale selline eluviis, mida tal on põhjust väärtuslikuks pidada. 

Väärtused kujunevad välja nooruses

Noorte arengus on oluline nende minapildi kujunemine, mis ei peegelda mitte ainult nende unikaalsust, vaid ka kuuluvust teiste hulka. Minapilt kujuneb lisaks teadmistele oma kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse ka sellele kuuluvusele omistatava väärtuse ja emotsionaalse tähenduse põhjal. Identiteedi kujunemist noorukieas põhjalikult uurinud psühholoog James Marcia sõnul soovib selles vanuses inimene soovib elada läbi erinevaid kogemusi ning otsib aktiivselt endale erinevates eluvaldkondades (näiteks suhted teiste inimestega, soorollid, õpingud, töö) olulisi rolle ja väärtusi. 

Esimese suure rahvusvahelise väärtuste uuringu teostaja Geert Hofstede on leidnud, et väärtused kujunevad välja noores eas, kui noor omandab järkjärgult täiskasvanuea rolli ning jäävad edasise elu jooksul küllalt püsivateks. Noorte enesekindluse aluseks on kindla identiteedi ja tugevate väärtuste olemasolu. 

Lähtudes väärtusteuurijate seas domineerivast seisukohast, et väärtushinnangud kujunevad välja noores eas ning jäävad edasises elukäigus suhteliselt püsivaks saame eeldada, et tänaste noorte väärtushinnangute tundmine aitab prognoosida ka tulevikuühiskonnas, kus nad on võtnud vastutuse, domineerivat mõtteviisi. Väärtusteuurija Ronald Ingleharti selgitab ühiskonnas domineerivate väärtuste nihkeid noorte muutuvate elutingimuste abil. Tema poolt tehtud rahvusvahelises aastakümnete pikkusest Maailma Väärtuste uuringust selgus, et Lääne heaoluühiskondades on iga järgnev noortepõlvkond väärtustanud materiaalsest toimetulekust ja turvatundest kõrgemalt eneseväljenduslikke väärtusi, mille tagajärjel on noorte eelistustes leidnud aset nihe eneseväljenduse, subjektiivse heaolu ning elukvaliteedi kõrgema väärtustamise suunas.

Noorte seas annavad tooni eneseväljenduslikud väärtused

Noorte suurem teadlikkus iseenda väärtustest ja võimekus oma väärtusmaailma tasakaalukalt analüüsida ning ümbritsevaga seostada loob eeldused mõtestada, mida on „põhjust väärtuslikuks pidada“ ning mõista oma võimekuste realiseerimise ees seisvaid takistusi.

Kuna Eesti noored on osalenud Maailma Väärtuste uuringus juba alates 1990 aastast, siis saame nende andmete analüüsi põhjal hea ülevaate Eesti noorte väärtushinnangutest ja nende muutumisest. Erinevas vanuses inimeste poolt antud väärtushinnangute lähem analüüs tõi välja, et ka Eesti noored tähtsustavad keskealistest ja vanematest eestlastest kõrgemalt eneseväljenduslikkust ning tähtsustavad vanematest põlvkondadest kõrgemalt noortes iseseisvuse ja loomingulisuse arendamist. Jooniselt 1 näeme, et viimaste aastakümnete jooksul on kuni 26-aastased noored väärtustanud vanematest põlvkondadest kõrgemalt nii sõltumatuse, aga ka kujutlusvõime tähtsustamist laste kasvatamisel (joonis 2).

Joonis 1. Eesti elanike osakaal, kes peavad eriti oluliseks, et pere kasvataks lastes sõltumatust, %.
Joonis 1. Eesti elanike osakaal, kes peavad eriti oluliseks, et pere kasvataks lastes sõltumatust, %.
Joonis 2. Eesti elanike osakaal, kes peavad eriti oluliseks, et pere kasvataks lastes kujutlusvõimet, %.
Joonis 2. Eesti elanike osakaal, kes peavad eriti oluliseks, et pere kasvataks lastes kujutlusvõimet, %.

Ülaltoodu põhjal võib öelda, et noored püüdlevad üksiksisiku autonoomia ja valikuvabaduste suurendamise ning enda kasvukeskkonnas arenguvõimaluste loomise poole. Noorte väärtuseelistusi ei mõjutanud kuigi oluliselt ühiskondlikud muutused sõltumata sellest, kas andmeid koguti nõukogude aja lõppu jääva laulva revolutsiooni ajal, 1990ndate alguses Eestit raputanud muutustega kohanemise ja majandusraskustest toibumise ajal, pärast liitumist Euroopa Liiduga või tänapäeva piirile jääval 2018 aastal. Seetõttu võib eeldada, et noorte stabiilsed kõrged hinnangud näitavad nende püsivat orienteeritust iseseisvuse ja eneseväljenduse arendamisele mis tuleneb suures osas oma koha otsimisest elus. 

Tänased Eesti noored peavad ennast vanematest põlvkondadest õnnelikumas, on avatuvamad, peavad hinnatõusuga võitlemisest olulisemaks sõnavabaduse kaitset ja on sallivamad vähemuste suhtes.

Noorte väärtuste teadvustamine noorsootöös lihtsustab noortekeskset lähenemist ka teistes ülalmainitud aspektides: noorte aitamist nende tugevuste väljaarendamisel, noorte püüdluste ja eakaaslaste ning täiskasvanutega koostöö toetamist, aga ka lähtumist noorte õigustest.

Kirjandus

Hofstede, G. (2001). Culture’s Consequences: Comparing Values, Behaviors, Institutions and Organizations across Nations. Teine, täiendatud väljaanne. Thousand Oaks, California: Sage.

Inglehart, R. F. (2018). Cultural Evolution: People’s Motivations are Changing, and Reshaping the World. Cambridge, UK; New York, NY: Cambridge University Press.

Marcia, James E. (1966). Development and validation of egoidentity status. Journal of Personality and Social Psychology. 3(5): 551–558.

Sildid

digipädevus digitaalne õppevara digiõppematerjalid digiõppevara disainmõtlemine dora pluss programm e-koolikott EKKAV ettevõtlus- ja karjääriõpe eTwinning EUI haridus Kristjan Jaagu stipendium käitumisprobleemid laagrid lapsed Logopeedia mitteformaalne õpe NEET-staatuses noored noored noored tööturul noorsootöö noorsootöö kättesaadavus noorte hääl noortekeskne lähenemine noorte osalus noorteseire noortevaldkond Rajaleidja riskioludes noored stipendium stipendiumid Study in Estonia Study in Europe suhtlemine targalt internetis taskuhääling tõrjutus ukraina vaimne tervis veebiseminar välismaale õppima õpetajad õppematerjalid õppimine välismaal

Arhiiv

  • mai 2023
  • aprill 2023
  • märts 2023
  • veebruar 2023
  • jaanuar 2023
  • detsember 2022
  • november 2022
  • oktoober 2022
  • september 2022
  • august 2022
  • juuli 2022
  • juuni 2022
  • mai 2022
  • aprill 2022
  • märts 2022
  • veebruar 2022
  • jaanuar 2022
  • detsember 2021
  • november 2021
  • oktoober 2021
  • september 2021
  • august 2021
  • juuli 2021
  • juuni 2021
  • mai 2021
  • aprill 2021
  • märts 2021

Harno sotsiaalmeedias

  • Facebook
  • Twitter
  • Instagram
  • Youtube

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet

harno@harno.ee

Haridus- ja Noorteamet (Harno) on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis tegeleb Eesti riigi haridus- ja noortepoliitika rakendamisega. Meie eesmärk on pakkuda Eesti inimestele kvaliteetseid, kaasaegseid ja kõigile võrdselt kättesaadavaid võimalusi õppimiseks ja enesearenguks. Soovime, et iga inimene saaks luua endale personaalse õpitee kogu elukaareks.

©2023 Haridus- ja Noorteameti blogi | Powered by WordPress and Superb Themes!