Alates 2020 aasta augustist on TÜ Narva Kolledži noorsoo teadustöötajate meeskond tegelenud noortekesksel lähenemisel põhineva kohaliku tasandi noorsootöö korralduse uuendusliku mudeli arendamise ja väljatöötamisega. Kuna varem pole noortekesksust Eesti noortevaldkonnas põhjalikult analüüsitud, siis tegelesime kõigepealt rahvusvahelise teaduskirjanduse põhjal tema olemuse ja tähenduse avamise ning kirjeldamisega. Selles blogipostituses peatun ühel meie poolt välja töötatud noortekeskse lähenemise olulisemal komponendil, milleks on vajadus teadvustada noorte väärtusi.
Selle juures lähtume Amartya Sen’i võimekusepõhise lähenemise käsitlusest, mille kohaselt on noorte heaolu aluseks nende võimekus realiseerida oma väärtushinnangutest ja soovidest lähtuvalt oma valikuvabadust erinevate eluviiside vahel ja valida endale selline eluviis, mida tal on põhjust väärtuslikuks pidada.
Väärtused kujunevad välja nooruses
Noorte arengus on oluline nende minapildi kujunemine, mis ei peegelda mitte ainult nende unikaalsust, vaid ka kuuluvust teiste hulka. Minapilt kujuneb lisaks teadmistele oma kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse gruppidesse ka sellele kuuluvusele omistatava väärtuse ja emotsionaalse tähenduse põhjal. Identiteedi kujunemist noorukieas põhjalikult uurinud psühholoog James Marcia sõnul soovib selles vanuses inimene soovib elada läbi erinevaid kogemusi ning otsib aktiivselt endale erinevates eluvaldkondades (näiteks suhted teiste inimestega, soorollid, õpingud, töö) olulisi rolle ja väärtusi.
Esimese suure rahvusvahelise väärtuste uuringu teostaja Geert Hofstede on leidnud, et väärtused kujunevad välja noores eas, kui noor omandab järkjärgult täiskasvanuea rolli ning jäävad edasise elu jooksul küllalt püsivateks. Noorte enesekindluse aluseks on kindla identiteedi ja tugevate väärtuste olemasolu.
Lähtudes väärtusteuurijate seas domineerivast seisukohast, et väärtushinnangud kujunevad välja noores eas ning jäävad edasises elukäigus suhteliselt püsivaks saame eeldada, et tänaste noorte väärtushinnangute tundmine aitab prognoosida ka tulevikuühiskonnas, kus nad on võtnud vastutuse, domineerivat mõtteviisi. Väärtusteuurija Ronald Ingleharti selgitab ühiskonnas domineerivate väärtuste nihkeid noorte muutuvate elutingimuste abil. Tema poolt tehtud rahvusvahelises aastakümnete pikkusest Maailma Väärtuste uuringust selgus, et Lääne heaoluühiskondades on iga järgnev noortepõlvkond väärtustanud materiaalsest toimetulekust ja turvatundest kõrgemalt eneseväljenduslikke väärtusi, mille tagajärjel on noorte eelistustes leidnud aset nihe eneseväljenduse, subjektiivse heaolu ning elukvaliteedi kõrgema väärtustamise suunas.
Noorte seas annavad tooni eneseväljenduslikud väärtused
Noorte suurem teadlikkus iseenda väärtustest ja võimekus oma väärtusmaailma tasakaalukalt analüüsida ning ümbritsevaga seostada loob eeldused mõtestada, mida on „põhjust väärtuslikuks pidada“ ning mõista oma võimekuste realiseerimise ees seisvaid takistusi.
Kuna Eesti noored on osalenud Maailma Väärtuste uuringus juba alates 1990 aastast, siis saame nende andmete analüüsi põhjal hea ülevaate Eesti noorte väärtushinnangutest ja nende muutumisest. Erinevas vanuses inimeste poolt antud väärtushinnangute lähem analüüs tõi välja, et ka Eesti noored tähtsustavad keskealistest ja vanematest eestlastest kõrgemalt eneseväljenduslikkust ning tähtsustavad vanematest põlvkondadest kõrgemalt noortes iseseisvuse ja loomingulisuse arendamist. Jooniselt 1 näeme, et viimaste aastakümnete jooksul on kuni 26-aastased noored väärtustanud vanematest põlvkondadest kõrgemalt nii sõltumatuse, aga ka kujutlusvõime tähtsustamist laste kasvatamisel (joonis 2).
Ülaltoodu põhjal võib öelda, et noored püüdlevad üksiksisiku autonoomia ja valikuvabaduste suurendamise ning enda kasvukeskkonnas arenguvõimaluste loomise poole. Noorte väärtuseelistusi ei mõjutanud kuigi oluliselt ühiskondlikud muutused sõltumata sellest, kas andmeid koguti nõukogude aja lõppu jääva laulva revolutsiooni ajal, 1990ndate alguses Eestit raputanud muutustega kohanemise ja majandusraskustest toibumise ajal, pärast liitumist Euroopa Liiduga või tänapäeva piirile jääval 2018 aastal. Seetõttu võib eeldada, et noorte stabiilsed kõrged hinnangud näitavad nende püsivat orienteeritust iseseisvuse ja eneseväljenduse arendamisele mis tuleneb suures osas oma koha otsimisest elus.
Tänased Eesti noored peavad ennast vanematest põlvkondadest õnnelikumas, on avatuvamad, peavad hinnatõusuga võitlemisest olulisemaks sõnavabaduse kaitset ja on sallivamad vähemuste suhtes.
Noorte väärtuste teadvustamine noorsootöös lihtsustab noortekeskset lähenemist ka teistes ülalmainitud aspektides: noorte aitamist nende tugevuste väljaarendamisel, noorte püüdluste ja eakaaslaste ning täiskasvanutega koostöö toetamist, aga ka lähtumist noorte õigustest.
Kirjandus
Hofstede, G. (2001). Culture’s Consequences: Comparing Values, Behaviors, Institutions and Organizations across Nations. Teine, täiendatud väljaanne. Thousand Oaks, California: Sage.
Inglehart, R. F. (2018). Cultural Evolution: People’s Motivations are Changing, and Reshaping the World. Cambridge, UK; New York, NY: Cambridge University Press.
Marcia, James E. (1966). Development and validation of egoidentity status. Journal of Personality and Social Psychology. 3(5): 551–558.