Nimi: Anna Milena Linder
Gümnaasium: Gustav Adolfi Gümnaasium
Sihtriik: Ameerika Ühendriigid
Väliskõrgkool: Harvard University
Eriala: Environmental Science and Engineering
Stipendiumi saamise aasta: 2023
Õpin esimesel kursusel Harvardi ülikoolis. Mõtlesin välismaale õppima minemise peale vähemalt alates üheksandast klassist. Kõige rohkem huvitas võimalus minna õppima Ameerika Ühendriikidesse, sest seal/siin ei olnud ma veel käinud. Ilmselt meeldis mõte USAsse minna, sest olin Ameerika kultuuriga meedia kaudu palju kokku puutunud. Üks kindel argument Ameerika kasuks oli, et kogu riik toimib inglise keeles. Tänu sellele teadsin, et uut keelt õppimata saan juba algusest sukelduda kohalikku ellu ja keskenduda õppimisele.
Samuti suunas mind Ühendriikidesse see, et Ameerikas on ülikoolidesse kandideerimisele ehitatud üles terve majandusharu ning internetis on palju infot, kuidas kandideerimine käib. Võrreldes Eestiga on USA süsteem oluliselt mahukam ja igasugused selgitavad materjalid kulusid marjaks ära. Lõpuks kandideerisin paarikümnesse USA tippülikooli, millest enamik asuvad Ühendriikide kirdeosas: kaheksa Ivy League’i ülikooli, MIT, Amherst ja teised ning mõned lõunapoolsemad, näiteks Stanford ja Duke.
Enne kui ülikoolide vastused käes olid, ei kujutanudki ma ette, mis on USA eri piirkondade eripärad või kuidas oleks ühes või teises piirkonnas elada. Selle kuu jooksul, mis ülikoolide otsuste teatamise ja valiku langetamise tähtaja vahele jäi, võtsin ühendust vilistlastega ja vaatasin ülikoolide korraldatud veebiseminare. Seminaride kaudu sai hea taju koolide õhkkonnast, mis on iga ülikooli prioriteedid ja kuidas neil õppetegevus on struktureeritud. Infokogumisest oli palju abi ning lõpuks, siiski poolenisti kõhutunde pealt, valisin Harvardi.
Asukoht ja ülikooli korraldus vastavad kõrgetele ootustele ning olen oma valikuga väga rahul. Mäletan, et üks eestlane ütles, et Cambridge on nagu Tartu, mis oleks Tallinna ehk siis Bostoni eeslinn. Tabavalt öeldud. Bostoni kant on euroopaliku olemisega ja väga hea ülikoolis käimiseks. Õppekoormus ülikoolis on korralik, kuid ettevalimistus gümnaasiumist oli täiesti piisav ja enda arengu kiiruse nägemine on väga innustav.
Üks oluliseks osutunud tahk Ameerika ülikoolisüsteemis on bakalaureuseprogrammi nelja-aastane kestus. Vähemalt Harvardis on see nii, et eriala ei pea valima kuni teise aasta sügiseni ning ka sealt edasi on võimalik seda muuta, kui lõpetamise ajaks vajalikud kursused läbid. Esmalt tulin ülikooli mõttega õppida keskkonnainseneeriat. Mu huvialad ei olegi palju muutunud nende kuudega, kuid erialade sisuline pool on paremini selgeks saanud ja nüüd olen valimas hoopis rakendusmatemaatika, statistika ja veel paari eriala vahel.
Lisaks on Bostonis tore hoida Bostoni Eesti Seltsi kaudu kodukultuuriga sidet. Vabariigi aastapäeva tähistamisel rääkisin Ukraina toetamise olulisusest ning sain taas kuulda elavat Eesti muusikat. Samuti käisin Balti Filmifestivalil vaatamas dokumentaali “The Paradox of Seabrook Farms”, mis jutustab Eesti põgenikest Ameerikas. Eesti sündmustel osaleda on alati suur rõõm.
Harvardis tuleb aeg-ajalt ette huvitavaid olukordi, kui mainin, et olen Eestist. Paljud ei tea, kus Eesti täpselt asub. Kuid on ka neid, kes vastavad küsimusega Isamaa partei käekäigu kohta pärast Mart Laari juhikohalt taandumist või paluvad oma ä-tähe hääldust sõnas “läheb” korrigeerida. Need olukorrad jäävad eredalt meelde ning panevad küsima, kas tegu oli erakordselt laia silmaringiga inimestega (seda kindlasti) või on Eestil õnnestunud saada suuremaks, kui oleks pindala ja rahvaarvu poolest loota.
Hea abiturient! Oled keskkooli lõpetamas ja unistad välisülikoolis õppimisest? Sul on olemas plaan, kuidas teha järgmine elumuutev samm, aga finantsid teevad muret? Lahendus on Noore Õpetlase stipendium, mis garanteerib Sulle 5000 eurot stardiraha, et saaksid sujuvalt oma järgmise eluetapiga teises riigis alustada!