N-TELG on innovatiivne teaduspõhine mudel, mis loob võimaluse arendada noortele suunatud teenuste ja tegevuste korraldust ning toetada nende kvaliteeti noortekeskse lähenemise alusel. N-TELG on valminud kaheaastase Tartu Ülikooli Narva kolledži noorsoouurijate teadustöö tulemusena projekti „Noortekesksel lähenemisel põhineva kohaliku tasandi noorsootöö korralduse uuendusliku mudeli arendamine“ raames. Projekti toetajad olid Haridus- ja Teadusministeerium, Haridus- ja Noorteamet ja Euroopa Sotsiaalfond.
N-TELG mudeli lähtealuseks on vajadus suurendada noortele suunatud teenuste ja tegevuste mõjusust Eestis noortekesksuse mõiste selgemini mõtestamise ning sellel põhineva noortekeskset lähenemist praktikas varasemast rohkem rakendada võimaldava mudeli loomise kaudu. Noortekeskse lähenemise eesmärgiks on võimaldada noortel jõuda positiivsete kogemusteni neile osutatvates teenuses ja tegevustes osalusese kaudu kaugema eesmärgiga saavutada võimalikult väärtuslikke tulemusi, millega kaasneksid arenguvõimalused ja positiivseid muutused nende elus ning seeläbi laiemalt ka kogu ühiskonnas.
Mudeli väljatöötamise aluseks oleva teaduskirjanduse analüüsi, mille raames tõime välja noortekesksuse definitsiooni ja noortekeskuse põhikomponendid ja sellest lähtuvate noortevaldkonna uuringute tulemusi, mille alusel jõudsime mudeli väljatöötamiseni oleme tutvustanud varasemates blogipostitustes.
Mudeli olemus
N-TELG mudel on rakendatav praktikas, sisaldab meetmeid ja tegevusi ning nende selgitusi. Mudeli nimetus N-TELG viitab noorele kui teljele, mis on keskmeks kavandades ja pakkudes teenuseid noortele ning samas ka noortevaldkonnale, mille põhiliseks pealiiniks on noore tegelikud vajadused ja huvid. N-TELG mudeli näol on tegu viitava mudeliga, mille sisuks on üksteist toetavad meetmed ja tegevused, mis aitavad suurendada teenuste ja tegevuste noortekesksust ja võimaldab jätkusuutlikult ning süsteemselt arendada organisatsiooni ja teenuste kvaliteeti. Kuigi mudel on töötatud välja noorsootöös kasutamiseks, on ta rakendatav ka teiste noorte- või muude valdkonna teenuste ja tegevuste pakkumisel ning arendamisel. Mudeli viitavusega kaasnev jätkusuutlikkus tähendab, et teda on võimalik kasutada järjepidevalt muutuvat keskkonda arvesse võttes, kuna mudelina on kirjeldatud protsess, mis võimaldab pidevat arengut.
Mudel:
- võimaldab jätkusuutlikult arendada noortele suunatud teenuste kvaliteeti ja suurendada nende mõjusust;
- loob aluse noortele teenuseid ja tegevusi pakkuvate organisatsioonide ning praktikute töö sisu ja korralduse arenguks;
- suurendab noorte ja täiskasvanute vahelise partnerluse põhiste meetodite kasutamist teenuste ja tegevuste pakkumisel;
- loob eeldused noorte (järje)kindlamaks ning sisukamaks osaluseks neile osutatavates teenustes ja tegevustes;
- toetab noorte enesekindluse ja oma elu kõrgemat väärtustamist ning seeläbi noorte taju endist kui oma elu teadlikest suunajatest.
Mudeli ideestik
Noortega töötades tuleb noortevaldkonna spetsialistil peaaegu alati teha järjepidevalt valikuid, mis kujutavad endast läbimõeldud kaalutlusotsuseid. Sageli tuleb neid otsuseid teha ilma toetavate instrumentide või isegi suunisteta olemasolevate teadmiste ja kompetentsuse baasil. Mudeli aluseks on idee luua parem pilt sellest, milliseid kaalutlusotsuseid töös noorega tehakse, mil määral nende otsuste tegemisel arvestatakse noortekeskse lähenemise komponente ning kuidas tõsta nende hinnangute läbimõeldust ja kvaliteeti, mille alusel otsuseid tehakse. Parem arusaamine, millest lähtuvalt otsuseid tehakse, võimaldab mõelda läbi, missugused sammud aitaks vähendada soovimatut müra otsustamisel – st soovimatuid erisusi samalaadsete probleemide lahendamisel hinnangute andmisel. Parimaks kaitseks taolise otsutamimüra vastu on spetsialistide erialane kvalifikatsioon, mis võimaldab teha paremaid, valdkondlikest teadmiste st lähtuvaid, läbimõeldud otsuseid. Parem arusaamine otsustamisprotsessist võimaldab ka mõista, milliseid muutusi on vaja noortekesksuse suurendamiseks ja seeläbi teenuste pakkumisel ja tegevuste elluviimisel suurema mõju saavutamiseks ellu kutsuda. Samuti on oluline jõuda ka selleni, et teenustes ja tegevustes osalevad noored kogeks seda osalemist positiivsena (Joonis 1).
Seni ühtse tervikuna käsitletud tegevuste vaatlemisel väiksemate osadena tekib rohkem võimalusi märgata arendamist vajavaid kohti ning võtta ette sobivate muudatuste tegemine. Näiteks räägitakse sageli ühe või teise noorele suunatud tegevuse kvaliteedist tervikuna nii avatud noorsootöö, huvihariduse või laagritegevuse tasandil. Suure üldistuse juures ei saa taolise lähenemise korral noortekeskset lähenemist piisavalt detailselt analüüsida. Nii võib tunduda, et suures plaanis on kõik, mis näiteks huvikoolis või noortekeskuses toimub ka pea automaatselt noortekeskne – lähtub noortest, seab noored keskmesse, kaasab, arvestab jne. Arenduskohti on raske märgata ja välja valida. Vaadates aga teenust või tegevust konkreetse spetsialisti kaalutlusotsuste jadana, ilmnevad need kohad, kus saab ühe või teise noortekeskse lähenemise komponendi tähtsust suurendada. Samuti tuleb välja ka see, milliseid muutusi saab spetsialist oma tasandil ise ette võtta, milliseid professionaalse arengu võimalusi kasutada, aga ka millist tuge ta organisatsioonilt vajab ja kuidas organisatsioon tervikuna saab spetsialistide tööd arendades muutuda noortekesksema tegevuse korraldajaks.
Andmetepõhise lähenemise edendamine
Suuremate tegevuste analüüs väiksemate osadena võimaldab ka teadlikumalt läheneda andmete kasutamisele kaalutlusotsuste tegemisel. Laiapõhjalisel teadmusel põhinemine on defineeritud lähtekohana poliitikameetmete ja teenuste arendamisel noortele – tsiteerides noortevaldkonna arengukava 21-35: „Otsuste tegemisel tuleb lähtuda parimast asjakohasest ja ajakohasest teadmusest.“[1] N-TELG mudel võimaldab läbi otsuste kaardistamise ja analüüsi paremini mõista, mille põhjal otsuseid tehakse. See omakorda võimaldab ka hinnata, millised andmed on olemas ja millised on puudu selleks, et teha otsuseid teadmuspõhiselt ehk lähtuda otsustamisel muuhulgas asjakohaste andmete analüüsist. Samuti tekib mudeli rakendamisel võimalus spetsialistidel, organisatsioonidel, tegevuse korraldajatel ja rahastajatel luua süsteemne alus andmehaldusele, sealhulgas ka koordineeritud andmekorjele ja analüüsile. Mudeli rakendamisel on kasusaajateks nii spetsilist, organisatsioon (või asutus) ja teenuse korraldaja (Joonis 2), kuna liikumine noortekeskse lähenemise poole toob kaasa arengud, mis viivad edasi nii spetsialisti enesearengut, organisatsiooni tööd kui teenuse korraldaja mõjusust.
Andmepõhise lähenemise juures on oluline andmete asjakohasus ja kvaliteet. Teadlikkus otsustusprotsessi andmepõhisuse väärtustamine loob aluse andmepõhise uuenduste edendamiseks otsustamise toetamisel.
N-TELG mudel koosneb erinevatest meetmetest ja tegevustest (Joonis 3), mis moodustavad protsessi, mille najal saab spetsialisti tasandil arendada noortekesksel lähenemisel põhinevat praktikat ning luua organisatsiooni ja/või teenuse korraldaja tasandil seda toetav ja arendav võimalusteruum.
Täpsem ülevaade mudelist on kättesaadav noortekeskse lähenemise rakendamise mudeli veebilehel NTELG (ut.ee)
Selle blogipostituse aluseks on Tartu Ülikooli Narva kolledži noorsootöö õppejõudude meeskonna (Andu Rämmer, Anne Kivimäe, Maria Žuravljova, Kaur Kötsi ) poolt Euroopa Sotsiaalfondi toel noortekesksel lähenemisel põhineva kohaliku tasandi noorsootöö korralduse uuendusliku mudeli väljaarendamiseks tehtav uurimistöö.
[1] Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 https://www.hm.ee/sites/default/files/noortevaldkonna_arengukava_2021-2035_kinnitatud_12.08.2035.pdf