Pildil: Kärt Lusmägi
Novembri lõpus esietendus Pärnus Endla teatris Laura Jaanholdi lavastus „Kurjus”, mis põhineb rootsi kirjaniku Jan Guillou 1981. aastal ilmunud poolautobiograafilisel noorteromaanil „Kurjus”. Guillou romaani põhjal 2003. aastal valminud linateos kandideeris parima võõrkeelse filmi Oscarile ning teosest loodud teatrilavastusi on suure menuga mängitud nii Rootsis, teistes Põhjamaades kui mujal maailmas. Eestis ilmus „Kurjus” raamatuna 2000. aastal ning jõuab nüüd esmakordselt ka meie teatrilavale.
Detsembri alguses oli huvilistel võimalik pärast etendust Endla Teatri Ärklisaalis osaleda ka toetavas vestlusringis, mille viis läbi meie Rajaleidja Pärnu büroo psühholoog Kärt Lusmägi. Vestlusringis jagati praktilisi teadmisi ja oskusi, kuidas toime tulla oma tugevate tunnetega ning traumadega. Etendusest ja raamatust inspiratsiooni saanuna taas-avaldame Kärdi artikli, mille ta kirjutas kohalikule Lääne-Nigula ajalehele, ajal mil ta töötas veel koolipsühholoogina.
Kes on Teie boss? Teie või Teie tunded? Koolipsühholoogi poole pöörduvad päris tihti lapsed, kellel on raskuseid oma tugevate tunnetega toime tulemisel. Milliste tunnetega? On lapsi, kellel lihtsalt juhtub nii, et nad satuvad teistega millegipärast tihti kaklema. Lapsi, kes ei oska kaotada. On lapsi, kes hakkavad tunnis nutma kui midagi välja ei tule või saavad kehvema hinde kui lootsid (mõne puhul ka 4). Leidub lapsi, kes ei julge hommikul kooli minna. Lapsi, kellel võib keset koolipäeva tulla selline tunne, et ta sureb kohe ära. Süda hakkab kloppima, minestamise tunne, õhku pole. Osad julgevad siis tõusta püsti ja minna koridori. Osad ei julge, sest kardavad, et teised vaatavad. Nad istuvad selle kohutava tundega laua taga ja ei julge liigutadagi. Erinevaid näiteid võiks tooma jäädagi.
Kuidas tunded töötavad? Tunded on nagu lained. Nad tulevad, saavutavad oma haripunkti JA…. alati lähevad üle. Kui tundelaine lööb üle pea kokku, siis juhul kui tegemist on positiivse tundega, on see väga meeldiv. Kui aga tegemist on negatiivse tundega, on selle talumine ülimalt ebameeldiv.
Koolipsühholoogi juurde satuvad ka lapsed, kelle tunded käivad tihti üles-alla, nagu ameerika raudtee. Kõik tunded, mida nad tunnevad, on intensiivsed ja kunagi ei oska ette ennustada, mis saab. Sa võid tunda ennast täiesti normaalselt ja juba järgmisel hetkel läheb tunne nii kehvaks, et ei suuda seda taluda. Viimasel ajal on hakanud sagenema noorukite suitsiidikatsed. Inimesel, kellel on mõtteid surmast (neid on liiga palju), teevad tegusid just siis kui nad on oma emotsioonide raudteel tuhisenud hooga alla. Sinna, kus enesetunne on halb. Kui on kriis.
Kuidas teha nii, et laps tuleks oma tugevate tunnetega toime? Kuidas teha nii, et laps oskaks ise ennast aidata, et tugevad tunded ei teeks kahju? Mõnel juhul, et tugev tunne ei saaks saatuslikuks?
Koolipsühholoogi juures saab laps teadmisi selle kohta, kuidas need tunded meie sees töötavad ja õpivad erinevaid nippe, et ise ennast aidata. Tuleb aga arvestada, et sellega läheb aega. Miks? Eeldan, et kujutate ette, kuidas õpitakse autot juhtima. Kas see toimub nii, et istute rooli taha, õpetaja näitab, kus on sidur, pidur gaas ja ulatab Teile liiklusseaduse ja tunni lõpus autojuhiloa? Õppimine võtab aega ja nõuab harjutamist. Ka oma tugevate tunnetega toimetulekut tuleb õppida ja õppimine võtab aega.
Lastega, kellega need teemad töös on, arutamegi tihti, kuidas läinud on. Kes kohtumise vahepealsel ajal rohkem boss on olnud, tunded või nemad ise. Mõni laps kirjeldab seda kui pidurit. Mõnikord on nii, et pidur töötab hästi, vahetevahel töötab pidur mõnikord ja on ka juhtumeid, kus lapse kirjelduse kohaselt pidur lihtsalt sellel nädalal ei töötanud. Ei töötanud ja kõik.
Kes Teie boss sellel nädalal on olnud. Teie või teie tunded? Mis on märgid, mis näitavad, et pidur ei taha hästi töötada? Hääle tõstmine, tülitsemine, ärritumine, endast välja minemine, enda lähedase peal välja elamine jne. Neid märke on palju. Kas oli hea nädal? Loodetavasti oli. Kui ei olnud, siis proovige järgmisel nädalal uuesti. Alati on võimalus uuesti proovida. Kui pidur hästi ei töötanud ja keegi Teie tunnetele ette sattus, siis aitab vabandamine. Palju edu!
Pärnu Endla etenduse „Kurjus“ kohta vaata infot siit.