„Mis säriseb õppejuhi pannil?“ – sellele küsimusele vastuse otsimisega alustasid kibekiirel kevadisel ajal ühist õpiteed 17 õppejuhti eriilmelistest koolidest üle Eesti. Nimelt sai märtsis alguse Haridus- ja Noorteameti ellukutsutud ja Fontese poolt läbi viidud programm „Õppejuhtide meistriklass“. Võib öelda, et esimesest koolituspäevast alates oli tunda, kuis õpperuum täitus toetava hoiakuga, tulemustele orienteeritud, võimalusi otsivate ja efektiivsete probleemilahendajate ning nüüdisaegsete oskuste ja pidevale arengule suunatud koolijuhtidega. Jah, ka õppejuht on koolijuht!
Nüüd, kui programm on lõppenud, on aeg teha kokkuvõte sellest, mida osalejad kogesid ja õppisid, kus käisid ja mida nägid.
Kaheksa kuud kestev arenguprogramm sisaldas kaht õppevisiiti – üht kodumaal, Tartus, ning teist Hollandis – ning nelja kontaktõppemoodulit, kus fookus oli nüüdisaegse õppejuhi rolli mõtestamisel ja oskustel, kaasava koolikultuuri loomisel ja muudatuste juhtimisel.
Programm andis osalejatele võimaluse arendada oma juhtimisoskusi ning laiendada arusaama õpetamisest ja juhtimisest nüüdisaegsel haridusmaastikul, hõlmates laia valikut teemasid, mis käsitlesid tänapäevase õppejuhi rolli ja väljakutseid.
- Õppejuhi roll organisatsioonis. Uuriti õppejuhi osatähtsust haridusasutuse juhtimises ja seda, kuidas luua visiooni ning tugida meeskonda selle suunas.
- Meeskonnaliikmete arendamine. Keskenduti sellele, kuidas toetada õpetajate ja personali arengut ning luua inspireeriva töökeskkond.
- Muudatuse planeerimine. Saadi vajalikud oskused muudatuste juhtimiseks ja olukordadega kohanemiseks pidevalt muutuval haridusmaastikul.
- Õpetaja arengut toetava koolikeskkonna loomine. Vaadeldi seda, kuidas luua toetav koolikeskkond õpetajate professionaalseks kasvuks ja heaoluks.
- Haridusasutuse juhtimise eripärad. Käsitleti haridusasutuste juhtimise keerukust ja eripärasid, mis on seotud haridusmaastiku muutustega.
- Kommunikatsiooni kavandamine. Õpiti, kuidas tõhusalt suhelda erinevate sihtgruppidega, sealhulgas õpetajate, õpilaste, lastevanemate ja kogukonnaga.
Õppejuhtide meistriklassi üks olulisemaid ja tõenäoliselt ka käegakatsutavaid ülesandeid oli igal õppejuhil ette valmistada oma koolis rakendatav muudatusprojekt, mis rikastaks nii õpetajate kui ka õpilaste füüsilist keskkonda, infovahetust, õppijakeskset õppekorraldust ja koolide juhtimiskultuuri.
Eestisisese õppevisiidi raames külastati kahte Tartu kooli: Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi ja Tartu Forseliuse Kooli, kus tutvuti koolikultuuri, juhtimisstruktuuri ja väljakutsetega.
Olulise osa programmist moodustas õppevisiit Hollandisse, kus nelja päeva jooksul tutvuti riigi haridussüsteemiga, koolijuhtide ühenduse tegevuse ja viie erineva kooliga. Üks peamisi erinevusi võrreldes Eestiga, mis koole külastades silma torkas, oli see, kui palju rohkem ressurssi on seal teadlikult eraldatud koolide juhtimisele, et tagada kvaliteetne ja heaolu hoidev haridussüsteem. Näiteks 770 õpilasega koolis Gymnasium Novum võttis Eesti õppejuhte vastu neli selgelt määratletud valdkonnaga tegelevat õppejuhti, kellele lisaks on koolis ka direktor ja kaks õpilaste koordinaatorit. Viimaste tööülesanded kattuvad Eesti õppejuhi omadega.
Hollandi koole külastades sai selgeks, et iga inimese heaolu on väärtus ja seda tuleb hoida. Mitmed koolitöötajad on valinud teadlikult osalise koormuse, kuna töö koolis on intensiivne. Kõikjal mainiti teadlikku töö- ja eraelu tasakaalus hoidmist.
Hollandi koolide külastamisest nähtus, et seal on õpetajate ja koolijuhtide toetamise süsteem juba tööletuleku hetkest kooli, kohaliku omavalitsuse ja riigi tasanditel selgelt välja töötatud. Koostöine juhtimine on korraldatud asutuse sees väiksemates gruppides, mis võimaldab iga töötajat paremini toetada ja väärtustada. Märkasime õpetajate omavahelist tihedat koostööd, mille jaoks on planeeritud regulaarne ühine tööaeg. Normaalsus on see, et õpetaja ülesanne ei ole ainult tunni andmine, vaid sinna juurde käib ka organisatsiooni arengusse panustamine. Igal õpetajal on koolis oma roll, mis sobitub tema oskuste ja talendiga. Tähelepanu juhitakse pidevale eneseanalüüsile, eesmärkide seadmisele, suhtlusele vahetu juhiga ja tagasisidestamisele.
Hollandi haridussüsteemis peetakse oluliseks:
Kaasav haridus: koolikeskkond peab toetama kõiki õpilasi, olenemata nende erivajadustest. See eeldab ka õpetajate vastavat koolitamist.
Tehnoloogia integreerimine: tehnoloogia kasutamine õppetöös muudab õpetamise ja õppimise tõhusamaks ning nüüdisaegsemaks. Koolidel peaks olema rohkem ressursse, et investeerida tehnoloogilistesse lahendustesse ja koolitada õpetajaid neid lahendusi kasutama.
Õpetajate koolitus ja areng: õpetajate pidev koolitus ja areng on kvaliteetse hariduse pakkumiseks olulised. Koolid peaksid korraldama õpetajatele täiendkoolitusi ja seeläbi toetama nende professionaalset arengut.
Tervise ja heaolu edendamine: on oluline, et koolid toetaksid nii õpilaste kui ka koolitöötajate füüsilise ja vaimse tervise edendamist, aidates kaasa tervislike eluviiside järgimisel ning pakkudes nõustamisteenuseid.
Vanemate ja kogukonna kaasamine: vanemaid ja kogukonda kaasatakse aktiivselt kooli tegemistesse. Tänu sellele on kooli ja kogukonna vahel head ja koostööised suhted.
Turvalisus koolis: koolid peavad tagama õpilaste ja koolitöötajate turvalisuse. See hõlmab nii füüsilist turvalisust kui ka kiusamisvastaseid programme ja käitumisreeglite järgimist.
Kokkuvõtteks oli “Õppejuhtide meistriklass” õppejuhtide endi hinnangul edukas programm, mis andis osalejatele võimaluse arendada oma juhtimisoskusi ja omandada väärtuslikke teadmisi, oskusi ja perspektiive, et paremini vastata 21. sajandi hariduse väljakutsetele ning luua toetavam ja jätkusuutlikum koolikeskkond. Näiteks mõisteti paremini säilenõtkete, kiirelt reageerivate, ennastjuhtivate ja kirglike meeskonnaliikmete olulisust ning seda, kuidas õppejuhtidena neid kollektiivis ära tunda ja toetada. Toodi ka välja, et tekkis parem arusaam õppejuhi rollist eestvedamises ning sellest, et selleks tuleb enda töökoormust tasakaalus hoida ja oma ajakasutust efektiivsemaks muuta. Õppevisiit Hollandi koolidesse näitas osalejatele, et õpetajate ja koolijuhtide toetamise süsteem peab olema kooli, kohaliku omavalitsuse ja riigi tasanditel selgelt välja töötatud ja rakendatud juba tööletuleku hetkest.
Programmis osalenud õppejuhtide sõnul muutis arenguprogrammis osalemine nende arusaama nii enda osatähtsusest koolis kui ka üldisemalt kaasaegse juhi rollist ja oskustest. Lisaks andis see neile tööriistad koostöise ja kaasava koolikultuuri loomiseks ning vajalike muudatuste juhtimiseks. Õppejuhid mõistsid kogetu põhjal paremini, kuidas liikuda meie õpetajate ja koolimeeskondade tööõnne ja heaolu suunas. Nüüdisaegse koolijuhtimise märksõnad on koostöö, süsteemsus ja juhtimisselgus. Toodi ka välja, et praegune koolijuhtimise struktuur on ajale jalgu jäänud ja vajab suuremat (riiklikku) muudatust.
„Õppejuhtidena mõistame kogetu põhjal paremini, kuidas liikuda meie õpetajate ja koolimeeskondade tööõnne ja heaolu suunas. Vajalikud on koostöö, süsteemsus ja juhtimisselgus. Õppejuhtide parimad koostööpartnerid koolis on õpetajad.“
Ootused juhtimisele on igas valdkonnas muutnud, ka Eesti õppejuht peab nende muutunud ootustega kaasas käima. Juhtimine on väärtuste loomine. McKinsey (2022) järgi aitavad juhid grupil inimestel teha asju, mida igaüks eraldi ei suudaks.
Lõpetuseks üks programmi viimasel päeval valminud meeleolukas räpilugu õppejuhtide meistriklassi kulgemisest kevadest sügisesse.
Õppejuhtide meistriklassi 2023 räpp
Pühendatud kõikidele kaasosalistele
Autor: Õnne Kronberg, Võru Kesklinna Kooli õppejuht
Kui nüüd kokku võtan kogu selle meistriklassi loo
ja õpitust siin ülevaate teieni ma toon,
siis tahan öelda, teada saanud oleme me palju
ja vahelduseks tõsisele visanud ka nalju.
Kuis viia läbi vestlust, luua kommunikatsiooni,
et iga meie sõna kannaks mõjukamat tooni.
Koosolekut kui korraldame, coachingut kui veame
ja tagasisidet andes eri meetodeid nüüd teame.
On talendikas meil igaüks, kuis juhtida küll neid?
Ka selles osas meistriklassis koolitati meid.
On edukuse võtmeks kas siis mudel või strateegia,
kuid vahel lihtsalt mõtlema peab oma väikse peaga.
Ning tihti tuleb läbi viia meil pulsikontrolli
või muidu muutustes ADKAR ei mängi õiget rolli.
Kui kõike seda rakendad, on rahulolu suur,
nii tekib koolis kaasav ja koostöinegi kultuur.
Meil loengutele lisaks sadas õpisõber sülle,
sai minu omaks selleks korraks väga tore Ülle.
Koos läbi tehtud said meil mitmed koduülesanded
ja läbi arutatud juhi oskused ja anded.
Me teada saime erinevaid juhtimise stiile
ja Hollandisse minnes tuli juurde lennumiile.
Seal koolisüsteem erinev ja suhtumine teine,
kuid üle kanda paljutki sealt annab ju ka meile.
Meil enne seda reisi loeti ranged sõnad pääle,
et välismaal ei keegi satuks libedale jääle.
Oh üllatust, ei miskit olnd, kõik oli tip ja top,
jäi meie poolest väisamata sealne coffee shop.
Nüüd õppejuhi kompetents meil tõusnud täie hooga,
sest omandatud sai meil palju praktikat-teooriat.
Ja lisandväärtus oli head kolleegid mitmest koolist.
No öelge, kes meist edasi üksteisest küll ei hooliks?
Jäid hinge kosutama ühisvestlused meil helged,
kus teemad oli erinevad – segased ja selged.
Siit kaasa võtta on meil palju kogemusi häid
ning kasutada õpitut kus oled või kus käid.