Vestlus toimub Ülemiste City kohvikus Mona. Education Estonia projektijuht Eva Toome ütleb sissejuhatuseks, et maailma huvi Eesti hariduse vastu kogu aeg kasvab. Väga palju delegatsioone käib meie haridusega tutvumas Saksamaalt, Austriast, Hollandist, aga ka Lõuna-Koreast, Mongooliast, Jaapanist jm. Lisaks õpetajatele ja koolijuhtidele käivad parlamentide ja valitsuste liikmed ja ministrid.
Education Estonia projektijuht Kai Koort toob välja, et välissuhtlus annab väga palju ka koolidele: eelkõige võimaluse kõrvalseisja pilguga oma tööd hinnata, kuid ka välissuhtluse kogemuse nii õpetajatele kui õpilastele.
Südalinna kool (videos alates 4. minutist)
Tallinna Südalinna Kooli kogemustest räägib õppealajuhataja Kerttu Mölder-Jevdokimov. Südalinna kooli on külastanud Hollandi, Belgia, Lõuna-Korea, Jaapani jt maade õpetajad, koolijuhid, haridusametnikud, teadlased, ajakirjanikud, aga ka tööstusettevõtete juhid jt.
Hollandi delegatsioonid on väga põhjalikud, toob Mölder-Jevdokimov välja. Nad saadavad ette ligi 50 küsimust selle kohta, mis neid Südalinna koolis huvitab. Kuid Südalinna kool esitab ka välisdelegatsioonidele palju küsimusi, et saada teada nende edulugusid ja probleeme. Üks ühine ülemaailmne probleem paistab olevat õpetajate vähene järelkasv.
Kuna külalisi käib palju, on Südalinna kool välja töötanud külastuste paketid, kus delegatsioonidele pakutakse koolikülastuseks teemasid, mille seast saab sobiva välja valida.
Mölder-Jevdokimov meenutab, et algul andsid neil õpetajad väliskülalistele spetsiaalselt ettevalmistatud tunde, kuid praegu jätkavad külaliste silme all lihtsalt oma tavalist tööd. Õpetajad ja ka õpilased on juba harjunud, et väliskülalised ootamatult klassi tulevad ja tunni käiku jälgivad, pildistavad jne. Et väliskülalistelt tagasisidet saada, annab Südalinna kool neile tundi kaasa tunnivaatluse töölehed. Kui delegatsioonis on 30 inimest ja igaüks neist külastab kolme tundi, saab kool oma töö kohta väga palju tagasisidet, ja seda ruttu.
Väliskülaliste arvates on Eesti lapsed väga distsiplineeritud, märgib Mölder-Jevdokimova. Lisaks rääkivat Eesti õpetajad vaikse häälega, kuid lapsed kuulavad neid. Ka rühmatöö ajal lapsed õpivad, mitte ei lobise niisama. Õpetajad kasutavad palju õppemeetodeid, palju elevust tekitavad meie õpetajate kasutatavad liikumispausid.
Tihti üllatab välisdelegatsioone, et Eesti lapsed oskavad juba nooremates klassides inglise keelt. Eriti imestavad need grupid, kus õpetajad ise inglise keelt ei oska ja on võtnud tõlgi kaasa.
Külalistele on keeruline selgitada, et Eestis võib õpetaja valida endale ise õpiku, mille järgi õpetab, või õpetada hoopis õpikuta, sest on koostanud endale õppematerjalid ise. Paljudele külalistele on uudis, et Eesti koolis on tugiteenuste osutajad koolimajas kohapeal ja saavad vajadusel kohe abi anda.
Tallinna Saksa Gümnaasium (videos alates 9. minutist)
Tallinna Saksa Gümnaasiumi direktor Maive Merkulova nendib, et nendelgi tutvustavad väliskülalistele koolimaja õpilased, vahel inglise, vahel saksa keeles. Saksa gümnaasiumi väliskülalised avaldavad imestust, kui sõbralik on koolis õhkkond, õpetajad on rahulikud, õpilastele meeldib koolis käia. Külalisi üllatab, et vahetunnis pole korrapidajaid, korra eest vahetunnis vastutavad kõik – nii õpilased kui ka täiskasvanud. Imestatakse, et õpilased võivad minna klassist välja koridori oma ülesannet ette valmistama: kust te teate, et nad koridoris tõesti töötavad? Tihti küsitakse, kuidas meie õpetajad nii heatujulised on. Ollakse üllatunud, et lapsed kohe pärast tunde koju ei taha minna.
Tartu Erakool (videos alates 18. minutist)
Tartu Erakooli juhatuse liige Urmo Uiboleht ütleb, et lätlased, leedulased ja soomlased on hakanud nende kooli vastu elavat huvi tundma, kuid külas käiakse ka Aasia riikidest, kus ollakse huvitatud haridustehnoloogiast. Vietnamlased on käinud. Väliskülalisi huvitab teadus- ja tõenduspõhine kool ja sellega seoses Tartu Erakooli koostöö Tartu Ülikooliga. Külalised imestavad, et Eestis kasutavad juba algklassiõpilased õppides digivahendeid. Samuti huvitab välismaalasi programm „Liikuma kutsuv kool“ ja see, kuidas õpilaste vaimse tervise probleemidega tegeldakse. Tartu Erakooli kooliastmed asuvad eraldi majades, ka sellise õppekorralduse vastu tuntakse huvi. Leedulasi huvitab progümnaasiumi kogemus ja see, kuidas Eestis koole juhitakse.
Aasiast tullakse uurima, kuidas Eesti lapsed PISA testiks valmistuvad. Neid šokeerib, et Eesti koolis ei treenitagi ainult PISA õppeaineid, vaid tunniplaanis on ka kunst, koorilaul, käsitöö, kokandus jms.
Tartu Erakoolis tutvustavad väliskülalistele kooli õpetajate kõrval ka õpilased.
Gustav Adolfi Gümnaasium (videos alates 28. minutist)
GAG-i direktor Henrik Salum toob välja, et osa välismaalasi ei taha uskuda, et Eesti õpilased on päriselt ka korralikud. Näiteks küsis üks Hollandi haridustegelane temalt, kui kaua aega õpilased ette teadsid, et Hollandi delegatsioon tuleb nende tundi vaatama. Kui Salum vastas, et nad said sellest teada samal päeval, siis seda hästi ei usuta. Arvatakse, et õpetajad räägivad õpilastele külaliste tulekust vähemalt kaks nädalat varem, et lapsed teaksid korralikult käituda.
Salum lisab, et GAG-is teevad samuti õpilased väliskülalistele töötubasid ja on ise sellest vaimustuses. Näiteks on 6. klassi õpilane viinud töötoa läbi välisriikide koolijuhtide delegatsioonile.
Paljusid GAG-i külastanud koolijuhte üllatab, et Eestis saab direktor endale ise õpetajaid valida ja tööle võtta, sest neile määratakse õpetajad kõrgemalt poolt. Imestatakse ka selle üle, et meie koolid on nii puhtad.
Video lõpuosas arutletakse, kas koolis peaks olema eraldi inimene, kes väliskülaliste vastuvõtmist korraldab, kas koolid võiksid küsida külalistelt nende vastuvõtmise eest raha, kas koolid peaksid kasutama Education Estonia kodulehe materjale ja kas selliseid materjale on vaja juurde teha.
Artikkel ilmus esmakordselt Õpetajate Lehes.