Ei maksa arvata, et eTwinningu projekt on üksnes oskuslik digivahendite kasutamine ja suhtlemine partnerkoolidega inglise keeles. eTwinningu projektil võib olla väga otsene mõju koolile, laiemalt kohalikule kogukonnale ja lõpuks – miks mitte – meie elukeskkonnale. Just sellise toimega projekte tutvustas kevadisel veebiseminaril „Kestlik ja kaasav kool. Näiteid veebipõhistest koostööprojektidest“ Pärnu Ühisgümnaasiumi ja Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli projektijuht ja õpetaja Liis Raal-Virks.
Aasta teema: meie kaunis, kestlik ja kaasav tulevik
2022. aasta on eTwinningus tugevalt tulevikku vaatav: aasta teema on „Meie kaunis, kestlik ja kaasav tulevik: koolid ja uus Euroopa Bauhaus. Loova õppekeskkonna kujutlemine rohelise ja kaasava mõtteviisiga haridusasutustes”. Esmapilgul keeruline, kuid samas just tegutsemiseks palju võimalusi pakkuv teema. Liis Raal-Virks koos Pärnu Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilase Kennert Viirmaga tutvustasidki projekte, kus erinevate riikide noored homse elukeskkonna parandamise nimel koostööd teevad ning rääkisid, millised kestlikkuse ja kaasatusega seotud märksõnad noori kõnetavad, kuidas ja millisel teemal tasuks veebipõhiseid projekte teha.
Praegu osaleb eTwinningus 43 riiki. Liis Raal-Virks on eTwinningus teinud koostööd 18 riigiga. Igal juhul on see hea võimalus teha esimese samme õpilaste ja õpetajate rahvusvahelises koostöös. „Pärnu Ühisgümnaasiumis ja Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolis on nii, et aineõpetajad teevad teatud projektiülesandeid oma tunnis, just need, kellele meeldib teha rohkem kui õpik ette näeb. On ka projektitöö valikainena õpilastele. Projektitöö tunnis tehakse eTwinningu projekti ülesandeid,“ selgitas Raal-Virks.
Õpilastele meeldib oma arvamust avaldada
Kennert Viirma on projektitöö valikainet õppinud, sest keskkonnaga seotud projektide teemad huvitasid teda. „See on võimalus oma maailmapilti avardada. Meile kõigile on antud eTwinningus võrdne võimalus avaldada oma arvamust. Väga meeldis, kui vaadati TedTalkist videot The Lottery of Life, ja siis võrdlesime enda elu teiste riikide perede eludega. Sain aru, kui hea on minu elu: olen tänulik selle eest, et ei pea muretsema, kas õhtul süüa saab; et on katus pea kohal. Väga meeldis ka Maailmakoristuspäev, möödunud aastal oli 111 osalejat. Saime kodulinna pisiprügist puhtamaks,“ selgitas Kennert, miks ta eTwinningus osaleb.
Projekt reaalse tulemiga – kas Pärnu saab põhjalikult uuendatud linnapargi?
Liis Raal-Virks tutvustas lähemalt projekti „Our Green Europan Town“ („Meie rohelinn“). See oli Erasmus+ projekt, mille sees oli omakorda eTwinningu projekt, et rohkem noori kaasata. „Lähetusele saab kaasa 3-4 õpilast, raske on anda pärast kõigile teistele täpset ülevaadet toimunust. eTwinningus saab töökeskkonna abil kõiki kogu aeg kursis hoida,“ selgitas Raal-Virks eTwinningu üht paljudest plussidest.
„Our Green Europan Town“ eesmärk oli noorte keskkonnaalaste ja arhitektuurialaste teadmiste tõstmine. Osalesid Eesti, Hispaania, Bulgaaria, Itaalia, Portugali ja Prantsusmaa noored. Projekt kestis kolm aastat. „Oluline oli keskkonnaalase vastutuse propageerimine noorte endi poolt, kuidas muuta linnaruumi rohelisemaks. Sündis Euroopa keskkonnateadlike noorte harta, ainulaadne dokument, kus noored selgitasid, mida oodatakse Euroopa Liidult ning tegid omapoolsed ettepanekud kestlikuks tulevikuks. Projekti alguses mõõdeti kooli ökoloogilist jalajälge ja lõpus ka, ja kooli keskmine oli tõesti vähenenud,“ tõi Raal-Virks selle projekti konkreetse mõju. Lisaks valis iga projektis osalenud kool oma kliimasaadikud, valmistasid infomaterjalid ning tutvustasid teistes oma regiooni koolides, kuidas keskkonda hoida. Kohtuti linna esindajatega ja uuriti mis plaanid on linna rohelisemaks muutmisel, tehti omad ettepanekud. Lõpptulemusena valmis projekti e-raamat, mis kõik nähtavad tulemused kokku koondas. Aga sealt astuti veel samm edasi.
„Tahtsime, et õpilased saaksid kogemuse, kuidas reaalselt linnaruumi ümber kujundada. Otse Pärnu Ühisgümnaasiumi ees on õnnetus seisus Siinmaa park, kui teeks sellest mõnusa roheala, kuhu inimesed tahaksid tulla. Arhitektuuriõpetaja abiga toimus linnaruumi kujundamise töötuba ja pargist tehti ka 3D mudeleid. N-ö jätkuprojektina koondasime kokku koolid-projektipartnerid, kus on kas arhitektuuriõpe või keskkonnaõpe, ühesõnaga – jätkasime linnaruumi kujundamise temaatikaga. Tahtsime anda Pärnu linnavalitsusele täpsemaid ettepanekuid, kuidas parki uuendada. Maaülikooli esindaja pidas õpilastele loenguid maastikuarhitektuurist. Noored õppisid, kuidas konkreetset visandit teha, kuidas linnavalitsusele näidata, mida nad täpselt soovivad. 2019 toimuski Pärnu linna raamatukogus Siinmaa pargi parendusettepanekute tutvustus. Väga tore üritus, meedia oli kohal, projektipartnerid olid kohal, linnavalitsus oli kohal. 2021. aasta eelarvesse arvestas linnavalitsus sisse Siinmaa pargi projekteerimise ja noorte ettepanekute põhjal sündiski pargi projekt,“ rääkis Liis Raal-Virks.
Veel huvitavaid keskkonnahoiuga seotud teemasid
Väga huvitav oli ka projekt YES – Young Europeans for Sustainability ehk noored eurooplased jätkusuutlikkuse eest. „Mõned partnerid olid samad kes eelmisteski projektides. Tegelesime süvitsi kestliku arengu 17 eesmärgiga, vaatlesime iga eesmärki eraldi,“ meenutas Raal-Virks. Esimesed kaks aastat toimetati projektiga koroonaolukorras, ainult eTwinningus, nüüd on lisandunud Erasmus+ raames ka külaskäigud partnerriikidesse. „Iga eesmärgi puhul tegid noored ettekanne oma riigi olukorrast (näit toidupuudus, veekogude olukord), ja alati kaasnes sellega noortele meelepärane praktiline tegevus. Näiteks tegime taimetoidu kokaraamatu (väiksem ökoloogiline jalajälg) või näitasime, kuidas prügist teha kasulikke asju – kasvõi vanast hapukurgipurgist pliiatsitops. Väga meeldis ülesanne, kus tuli käia taaskasutuspoodides riideid valimas ja pildistamas ning tuli kokku arvestada, mis see maksma läheks võrreldes uute riietega,“ selgitas Liis Raal-Virks.
Veel räägiti projektist A Journey in to the Future („Reis tulevikku“), kus osalesid Hispaania, Eesti, Moldova ja Ukraina noored. Mida peaksid noored muutma täna, et tulevik oleks jätkusuutlik? 10 meeskonda tegid tulevikulinna brošüüri, milline näeb välja tulevikulinn. Ühine arvamus oli, et tulevikus muutub tarbimine, rohkem on taaskasutust, hakatakse rohkem sööma taimset toitu, samas silmast-silma kohtumisi on tulevikus vähem.
Kuninga tänava Põhikoolis projekt Drops of Awareness („Teadlikkuse piisad“) keskendus veehoiule. Lapsed said teadmisi, miks peab veekogusid hoidma ja kaitsma, käsitleti veetarbimisega seotud sotsiaalseid teemasid, näiteks T-särgi tootmisega seotud veekulu. Iga kool tegi uudistesaate oma riigi ühe suure veekogu olukorrast.
Vaata ka kevadist eTwinningu veebiseminari “Kestlik ja kaasav kool – eTwinningu projektinäited”, kus Pärnu Ühisgümnaasiumi ja Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli projektijuht Liis Raal-Virks koos oma õpilasega tutvustavad projekte, kus erinevate riikide noored homse elukeskkonna parandamise nimel koostööd teevad. Veebiseminaril toome näiteid erinevatest veebivahenditest, mida õpiprojektides kasutada. Pakume ideid, millised kestlikkuse ja kaasatusega seotud märksõnad noori kõnetavad, kuidas ja millisel teemal tasuks veebipõhiseid projekte teha.
Rohkem infot eTwinningu aasta teema kohta saab lugeda Harno koduleheküljelt.
Liitu eTwinningu Facebooki grupiga ning hakka eTwinningEestis Instagrami konto jälgijaks, et olla kursis kõige värskemate uudistega rahvusvahelise koostöö maailmast!
Artikli autor: Madli Leikop