Anneli Mõtsmehe nime E-koolikoti otsingusse sisse toksides rullub lahti aukartustäratav list erinevatest põnevatest digitaalsetest materjalidest, mida Anneli on lahkelt avalikuks kasutamiseks jaganud. Lohkva lasteaias on ta enda südameasjaks võtnud digipädevuse arendamise, eriti robootika ja digiteadlikkuse tõstmise, sest kuigi nii väikeste puhul on vastakad arvamused digimaailma kasutamise õigustatusest, siis Anneli on seda meelt, et tehnoloogia on meie igapäevaelu ning varasem digipädevuse ja teadlikkuse arendamine aitavad pigem probleeme ära hoida.
Anneli on õppejuht väikeses Lohkva lasteaias Tartumaal. Tööle asumisest alates 2014. aastal on tema üheks suureks eesmärgiks liikuda koos õpetajatega kaasaegse ja innovaatilise õpikeskkonna ja meetodite kasutamise poole. “Tänaseks päevaks võin julgelt väita, et oleme selle eesmärgi saavutanud,” tunnistab Anneli rahulolevalt. “Minu isiklik kirg on tehnoloogia laiemas mõistes. Ma naudin seda, kuidas tehnoloogia saab inimest aidata, tema tegevust lihtsustada või siis ka kaitsta. Seetõttu tegelen oma töö kõrvalt ka aktiivselt mitmel suunal – olen robootikaringide juhendaja, MTÜ Alushariduse Haridustehnoloogia Innovaatorite (AHI) üks asutaja ja eestvedaja, koolitaja, nõustaja. Mul on olnud õnn ja au esindada ja jagada oma töö ning lasteaia kogemust nii Jaapanis kui Taanis,” tutvustab ta enda tegevusi. Lisaks on Anneli olnud kolm aastat üheks digiõppevara eksperdiks E-koolikotis ning koos Linda Helene Sillatiga üle vaadanud kõik alushariduse all olevad õppematerjalid ja hinnanud nende kvaliteeti. Anneli jagab oma mõtteid ja kogemusi seoses digiõppevara kasutamisega lasteaias ja häid õppematerjale, mida võib E-koolikotist leida.
Digiõppevara ja lasteaialapsed – kuidas need kaks kokku sobivad?
Digiõppevara on tänases päevas samasugune õppevahend nagu raamat või mäng. Ma olen väga palju kokku puutunud hoiakuga, et peab siis see digi igale poole ronima, lasteaias võiks ikka paberi ja pliiatsi juurde jääda. Sellistel puhkudel aga palun, et me korraks mõtleks ja analüüsiks, millises maailmas me elame. Me ei saa eitada, et tehnoloogial on meie elus väga suur roll ning seetõttu peame ka lasteaias paralleelselt paberi ja pliiatsiga kasutama ka kaasaegseid materjale, sest läbi selle valmistame oma lapsi ette tehnoloogiarikkaks eluks.
Palun jagage enda materjalide näiteid.
Olen kokku pannud digimaterjale, mis on välja kasvanud näiteks “Progetiigri” projektist või siis on olnud vajadus luua midagi seoses rahvusvahelise projektitegevusega. Meie lasteaia viimane panus E-koolikotti on olnud pigem juhend õpetajale, näitlikustamaks, kuidas me kasutame tehnoloogiat lapse arengu hindamise protsessis. Kuna olen õppejuht ja lastega otseseid tegevusi teen vaid robootikaringis, siis suurt vajadust uusi õppematerjale lastele luua pole olnud. Küll aga olen leidund E-koolikotis mitmeid väga huvitavad õppematerjale, mille kvaliteet on kõrge ja vastavad kõigile digitaalsete õppematerjalide nõuetele. Hindan kõrgelt neid materjale, mis on kohe kasutamiseks valmis ja tehtud digitaalsel õppematerjali platvormil. Näiteks Õppematerjal “Metsloomade memoriin” või Digitaalne tööleht “Kelle jäljed valgel lumel“.
Siinkohal tahaksin panna lasteaiaõpetajatele südamele, et palun viige ennast kurssi mõistega digitaalne õppevara – mida see peab sisaldama, milline funktsionaalsus peab sellel olema. Digitaalne õppevara on interaktiivne, koheselt kasutatav, sisaldab erinevaid funktsioone, mida laps saab kas tahvelarvutis või suurel puutetahvlil kohe lahendada. Digitaalne õppematerjal ei ole Wordi või PDF dokument, kus on näiteks foto lauamängu kohta ja kirjeldus. Enne kui selliseid töölehti E-koolikotti laadida ja teistele jagada, tuleks analüüsida, et kui mina leian sellise materjali, kas ma saan seda hakata digitaalselt kasutama? Kui ei, siis see ei ole digiõppematerjal, vaid lihtsalt mingi tegevuse metoodiline juhend. Materjale võiks teha digitaalseks.
Kuidas lasteaialastele digiõppevara meeldib?
Üldiselt lastele meeldib väga digimaterjale kasutada. Nende jaoks on põnev mänguline tegevus ja tihtipeale nad ise ei saa arugi, et mõne mängu või materjali kasutamine on ka millegi uue omandamine. On lapsi, kes on ebakindlad või kardavad näiteks nutiseadmes midagi teha, kuid kui neid julgustada ja nad saavad oma esimese eduelamuse kätte, siis on ka nendel lustimist palju. Oleme oma kolleegidega märganud, et digitaalsed õppematerjalid ja -vahendid aitavad hästi kaasa ka erivajadusega laste arengule. Nii mõnigi kord oleme märganud, et näiteks mingi rakendus nutiseadmes on justkui lapse avajaks.
Kuidas lasteaias digipädevust arendada?
Üha enam ja enam on vaja tegeleda just laste teadlikkuse tõstmisega. Seadme kasutamine on vaid väike osa digipädevusest ja seda oskavad lapsed pärsi hästi. Rohkem on vaja lastega rääkida turvalisusest, digikäitumisest, teistega arvestamisest. Me ju kõik teame, et lapsed matkivad täiskasvanuid. Tänapäeva laste jaoks on näiteks pildistamine juba sünnist alates loomulik osa elust, sest nad näevad, et vanemad teevad seda kogu aeg. Seega arvab ka laps, et ta võib pildistada või filmida kõike, mida soovib. Ja siin tulebki meil, õpetajatel, hakata selgitama, et tegelikult on vaja enne nõusolekut küsida, on vaja teada, mida ma selle pildiga hiljem teha võin jne. Ehk siis üha rohkem peame lastega rääkima digikäitumisest.
Kuidas digiõppevara ja E-koolikott rikastavad õppimist ning õpetajate tööd?
E-koolikotis on palju loodusteemalisi materjale, matemaatikat või keele ja kõne materjale. Ja see on täiest loomulik, sest need valdkonnad on õpetajate igapäevatöö. Teine suur hulk materjale on erinevate robootiliste vahenditega seotud juhendmaterjalid või tegevuskavad. Minu hinnangul aitab õpetajat kõige paremine selline materjal, mida ta saab kohe lastega kasutama hakata. Näiteks on loodud mäng või video, mille õpetaja saab kohe E-koolikotist avada ja lastega koos kasutada või lapsed tegutsema panna. Kuid loomulikult on ka vahel õpetajal ideid vaja otsida ning selleks sobivad jällegi näidistegevuskavad suurepäraselt.
Suvi on käes, kas digiõppevara sobib ka õuesõppeks?
Digiõppevara kasutamine on võimalik nii toas kui õues. Selleks on vaja leida õige materjal ja õiged vahendid. Minu arvamus on, et õuesõppes kasutatav tehnoloogia peab eeskätt andma lapsele kogemuse, et tehnoloogia aitab mul midagi paremini uurida, avastada või dokumenteerida, analüüsida. Näiteks uurin digimikroskoobiga midagi, mõõdan anduritega midagi, avastan läbi QR koodi mingi objekti kohta uut infot või jäädvustan õues nähtut, kuuldut, avastatut, mida hiljem toas saan kokku panna, arutleda, inspiratsiooni ammutada.
E-koolikotis olevaid Lohkva lasteaia lisatud materjale näeb siit.