Noorteseire 2019/2020 aastaraamatu artiklis “Noorte vaimne tervis” kirjutavad loo autorid Merike Sisask ja Karin Streimann, et ligikaudu 10–20% noortest kogeb vaimse tervise muresid. Pikemas perspektiivis mõjutab see lisaks neile endile ka lähedasi, sõpru, kogukonda ning lõpuks kogu ühiskonda laiemalt. Viimase aasta pandeemiaga seonduv olukord maailmas ja ka Eestis on noorte vaimsele heaolule omakorda mõju avaldanud. Kindluse Kooli üldõpetuse õpetaja ja mentor ning Eesti Noorsootöötajate Kogu liige Janet Beketov vaatles teemat analüüsides lähemalt, kuidas noorsootöötaja saab noorte vaimse tervise probleeme märgata.
Noorte vaimse tervise probleemid kasvavad
Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise huvikaitse eestvedaja Birgit Malken on tõdenud, et noorte vaimne tervis on eriolukorras saanud tugeva löögi – organisatsiooni läbi viidud küsitluses osalenud noortest tajusid pooled enda vaimse tervise seisundi halvenemist seoses piirangute ja eriolukorraga. Paljude noorte jaoks oli raske enda mõtetega üksi jääda, sagenesid konfliktid lähedastega ja tihtipeale puudus ka tugi. Lisaks valmistas muret distantsõppega seotud ekraaniaja suurenemine ning huvitegevuse võimaluste vähenemine.
Noorte vaimsest tervisest ülevaate saamiseks vestlesin Keila noortekeskuse noorsootöötaja Moonika Tsilkiga ning uurisin, kuidas tema hinnangul on noorte vaimse tervise mured pandeemia olukorras muutunud. Oma kogemusele toetudes kinnitas ta, et paljud noored on tõesti väga endassetõmbunud, neil ei ole olnud palju võimalusi suhtluseks ning nad ei ole osanud ise abi otsida. Noorsootöötajate tööpõld on noorte vaimse tervise teemade vallas viimase aastaga seega oluliselt kasvanud.
Noorte vaimse tervise riskitegurid
Miks tekivad noortel vaimse tervise mured? Enamasti peetakse noorte vaimse tervise riskiteguriteks keskkonda, sh lähisuhteid. Keskkondlikud riskitegurid koosmõjus individuaalsete riskiteguritega suurendavad aga oluliselt võimalust vaimse tervise murede tekkeks. Keskkonnast tulenevad riskid on peamiselt pärit lähiringkonnast − perekonnast, olgu selleks pereliikme alkoholism, lähedase pikaajaline haigus või töötus, vaesus või ka halvad suhted perekonnas.
Ka koolikeskkonnas võivad kaasneda riskitegurid, mis heaolu mõjutavad, näiteks kehvad suhted ja kiusamine ning sõprade või sisuka ajaveetmisvõimaluste puudumine.
Noorsootöötajad oskavad noorte vaimse tervise muresid märgata
Keila noortekeskuse noorsootöötaja Moonika tõdeb, et vaimse tervise mured võivad alguse saada koolis ja sageli just kiusamise tagajärjel. Samas esineb ka perekondlikke põhjusi, näiteks elavad noored raskelt üle perekonnas toimuvat – vanemate lahutust või lähedase kaotust. Tihtipeale algavad probleemid aga just kodust, näiteks vanemate nõudmistest ja ootustest, mida omakorda mõjutab üldine ühiskonna suhtumine – ootused noortele on väga kõrged.
Moonika sõnul on ta noortes märganud stressi, ärevust, erinevaid hirme ning vahel ka kahjuks depressiooni sümptomeid.
Noorsootöötaja sõnul on noorte vaimse tervise murede märkamine keeruline ja delikaatne teema, kuid esmased märgid, et noorel võib olla mure on näiteks noore endassetõmbumine ning apaatsus. Vahel viitab vaimse tervise probleemile ka hoopis vastupidine käitumine: agressiivsus, väljakutsuv käitumine, rahutus.
Meenus üks kiusamist puudutava lugu Tallinna Ülikooli noorsootöö tudengina oma praktikaajast (noore anonüümsuse tagamiseks on olukorra kirjeldust kohandatud, nimed, aeg jm äratundmist võimaldav on välja jäetud):
See on 14-aastase noore kogemus, mida praktikal oleva noorsootöö eriala üliõpilase ja maleva rühmajuhina jagan tagasivaatavalt. Esimene hetk, mil panin tähele, et midagi võib olla korrast ära, oli see, kui kuulsin, kuidas noor endast mittelugupidavalt rääkis ning koos teistega ise ka selle üle naeris. Hiljem kuulsin, kuidas paar poissi tüdrukuga alandavalt rääkisid ning tema samuti üle naersid. Vaatlesin olukorda ning otsustasin noorega vestelda, et mõista situatsiooni tagamaid. Vestlusest tüdrukuga selgus, et poisid on teda juba kogu eelneva õppeaasta kiusanud, kuid ta vanemad arvasid, et tegu on lihtsalt naljaga ja tüdruk võiks õppida ka iseenda üle nalja tegema. Märkasin, et tüdruku käed on katki, justkui oleks ta tahtlikult endale haiget teinud. Rääkisin temaga ja püüdsin mõista ning selgitasin, et ta ei pea aktsepteerima sellist käitumist. Tütarlaps oli alguses üsna kinnine, kuid mida pikemalt me rääkisime, seda avatumaks ta muutus ning lõpuks andis nõusoleku, et ma võin rääkida tema vanematega ja selgitada, et olukord kiusamises on läinud nii kaugele, et tüdruk on hakanud endale tahtlikult haiget tegema ning enda elu mõttes kahtlema. Vestlesin vanematega telefoni teel ning selle vestluse ajal jõudis nendeni ilmselt esimest korda arusaam, millises olukorras nende tütar terve kooliaasta on olnud. Selgitasin, et kujunenud olukorras on oluline leida tütrele abi, soovitasin neil otsida kontakte www.peaasi.ee lehelt ning pöörduda ka kooli poole. Lubasin poistega ise rääkida, mida ma maleva järgmisel päeval ka tegin. Vestlesin lisaks kogu malevarühmaga kiusamise ning kiusamise mõjude teemal. Paar kuud hiljem sain telefonikõne tüdruku vanematelt ning nad tänasid mind, rääkisid, kuidas olukord on läinud palju paremaks, tüdrukul on tekkinud uusi sõpru, ta on avatum ning uuel õppeaastal oskavad nad juba jälgida ohumärke, mis võivad viidata kiusamisele.
Noorsootöötaja tööriistakohver vaimse tervise teemade käsitlemisel
Noorsootöötaja rolli noorte vaimse tervise murede märkajana ei saa seega kuidagi alahinnata. Mida teha aga olukorras, kus noored end üksi tunnevad? Noorsootöötaja saab usaldusväärse täiskasvanuna olla esmalt noore jaoks olemas ja kuulata ta ära. Märkamine, usalduse loomine ning vestlus on noorsootöötaja esimesed ja kõige tähtsamad töövõtted.
Seejärel on mitmeid võimalusi nii individuaalseks kui ka grupitööks, mis eespool kirjeldatud kogemusloost ka välja tulid. Selleks saab korraldada vestlusringe, jagada noortele kontrollitud tõepärast informatsiooni, suunata teda edasi spetsialisti juurde, teha koostööd kohaliku võrgustikuga või harjutada läbi mitmesuguste meetodite (näiteks simulatsioon, foorumteater vm) teistsugust käitumist, mis looks heaolu noore enese ja ka teiste jaoks.
Delikaatsetest teemadest rääkimisel on väga oluline hooliva ja turvalise keskkonna (sh virtuaalse) loomine kõigile noortele. Noorsootöötajat toetavad tema tegevustes ka teiste loodud võimalused, näiteks Vaikuseminutite ja Peaasi.ee lehel mitmekesised materjalid, testid ja rakendused. Samuti on Eesti Noorsootöötajate Kogu kokku kutsunud noorte vaimse tervise ja heaolu töörühma, millega teemast huvitatud noorsootöötajad saavad ka liituda.
Noorsootöö on seega paindlik ja reageerib kiirelt ühiskonnas toimuvatele muutustele. Selleks tuleb ühiskonnas toimuvate arengutega ning neid kirjeldavate uuringutega kursis olla ning nendest õppida. Noorsootöö saab valdkonnana noortele vaimse tervise vallas olla tõhus partner, kust lahendusi otsida. Eelkõige just seetõttu, et noorsootöötajal on lihtne olla noore jaoks kohal ning luua temaga usalduslik suhe, sealjuures noore enda vajadustest lähtudes.
See artikkel ja taskuhääling on inspireeritud Merike Sisaski ja Karin Streimanni „Noorteseire aastaraamatus 2019/2020“ ilmunud artiklist „Noorte vaimne tervis“ ning ilmunud Eesti Noorsootöötajate Kogu ja Haridus- ja Noorteameti noortevaldkonna teadmusringluse suurendamise partnerluse raames.
Kasutatud allikad:
“Noorte vaimne tervis”, Merike Sisask, Karin Streimann, Noorteseire 2019/2020 aastaraamat
“Sotsiaalkaitseminister: noorte vaimne tervis vajab eritähelepanu”, https://www.sm.ee/et/uudised/sotsiaalkaitseminister-noorte-vaimne-tervis-vajab-eritahelepanu