Lapse suhtluspüüdlused saavad alguse sünnimomendist ja beebid õpivad suhtlema esimestest hetkedest alates. Haridus- ja noorteameti logopeedia peaspetsialist Saima Salomon jagab nippe, kuidas erinevas vanuses laste suhtlemisoskuse arengule kaasa aidata.
Kõige olulisem eeldus õppimiseks on turvalise keskkonna olemasolu ja positiivne emotsionaalne kontakt (sh kehakontakt) lapsega.
BEEBIGA KONTAKTI LOOMISEKS
- Täiskasvanu nägu võiks beebiga suheldes olla sõnumeid kandev. See tagab, et laps saaks pilkkontakti kaudu sõnumid vastu võtta.
- Kõnes võiks pidada pause – kuigi laps verbaalse kõnega ei vasta, peab lapsel jääma aega sõnumi, st hääletooni, pilgu ja miimika, mõistmiseks.
VÄIKELAPSEGA KONTAKTI LOOMISEKS
- ole lapsega näost- näkku tasandil
- ole kannatlik, oota, anna lapsele võimalus suhelda, st et vaikus ei ole halb.
- kuula/ tõlgenda, mida laps proovib sulle öelda
- jälgi, mis motiveerib last suhtlema
LAPSEGA SUHELDES TASUB SILMAS PIDADA
- mida väiksem on laps, seda efektiivsem on üks-ühele suhtlemine. Esimestel eluaastatel on lapse jaoks oluline ühiselt tegutsemine ja suhtlemine täiskasvanuga. Täiskasvanu on lapsele eeskujuks käitumise ja keelekasutuse poolest.
- mida väiksem on laps, seda enam ta toetub kõne mõistmiseks ja kõnelemiseks vahetult tajutavale, st sellele, mida laps näeb, katsub, kuuleb või maitseb
- räägi lapsega tegevustest, asjadest ja nähtustest, mis on lapse tähelepanu keskpunktis
- lase lapsel rääkida tegevustest, mida ta parasjagu teeb või tegema hakkab
- loo olukordi, kus lapsel tuleb suhelda (nt laps peab küsima mõnda eset)
- Lapsega suhtlemisel kasuta ka liisusalme. Salmide lugemisel on lapse keha haaratud tegevusse, lapse ja täiskasvanu vahel on emotsionaalne kontakt ja laps kuuleb kõnet ning tajub kordusi ja kõnerütmi.
Lapse kõne arendamise kohta loe lisa SIIT
Küsimustega saad alati pöörduda Rajaleidja logopeedide poole.