Noorteseire aastaraamat 2019–2020 neljas peatükk keskendub veebiriskidele Eesti noorte internetikasutuses ja nendega toimetulekule. Artikkel toob välja, et Eesti noortest on 97% igapäevased internetikasutajad ning rahvusvahelisi võrdlusi appi võttes on nad ka eriti riskialtid. Kuigi mitmes kategoorias on veebiriskid aastate jooksul langenud, siis küberkiusamine, mis on üks tõsisemaid riske, on mõneti sagenenud. Tallinna Ülikooli noorsootöö eriala üliõpilane ja Eesti Noorsootöötajate Kogu liige Mai Pitsner analüüsis teemat lähemalt noorsootöö praktiku vaatest ja pakkus lahendusi nii kiusamise ennetamiseks kui ka lahendamiseks.
Turvalise keskkonna loomine noortele
Kui aasta tagasi võis tekkida veel küsimus, et kuidas internetiriskid noorsootöötaja igapäevatöösse puutuvad, siis tänases pandeemiaolukorras, kus meie tegevused on suuresti või pea täiel määral veebikeskkondadesse üle kolinud, võiks vastus iseenesestmõistetav olla. Lühidalt selgitades on noorsootöötaja üks ülesannetest füüsilise ja psühhosotsiaalse turvalise keskkonna tagamine noortele, praeguses olukorras aga eriti just virtuaalses keskkonnas.
Olukorras, kus 2018. aastal koges küberkiusamist Eestis 11–16-aastaste noorte seas 18% vastanutest ning 11–17-aastastest noortest 40% on näinud kedagi veebis kiusatavat või solvatavat (EU Kids Online uuring), on iga noorsootöötaja kohus võtta ette reaalseid samme, et küberkiusamise probleemi aidata lahendada.
Meil on võimalus valida kas või eestikeelsete materjalide seast just enda noortele sobivaid tegevusi, mida igapäevases noorsootöös kasutusele võtta. Alustada saab näiteks veebilehtedest Targalt internetis ja Suurim julgus. Neid tegevusi pidevalt igapäevasuhtlusesse integreerides aitame suurendada noorte teadlikkust ning varustame neid selliselt ka vajalike vahenditega, et noored oskaksid ka ise internetiriske vähendada.
Kiusamine jätab jälje
Kiusamine võib tekitada pikaajalisi negatiivseid mõjusid – ärevust, üksildust, kurbust ning teeb noore inimese igapäevaelu raskeks nii kodus, koolis kui ka noorsootöös. Vaid 63% noori teab, kuidas käituda olukorras, kui kedagi kiusatakse, kuid kogunisti 39% kiusatavatest noortest ei ole probleemist kellelegi rääkinud.
EU Kids Online uuring näitas ka, et mida vanemad on noored, seda väiksema tõenäosusega nad kiusamisest kellelegi rääkima lähevad. Internetis on aga suuremas tõrjutusohus pigem haavatavamate sihtrühmade noored.
Mida saame siinjuures teha noorsootöötajatena?
Noorsootöötajatena on meie ülesandeks luua noortega usalduslik suhe ning just nii saame julgustada noori kiusamise teemast ka avameelselt rääkima. Keeruliste vestluste algatamises saab appi tulla noorteinfo portaal Teeviit erinevate artiklitega, kus leiab vajalikku tuge ning nõu.
Noorsootöötajatena saame seega aidata küberkiusamise probleemi nii ennetada kui ka lahendada. Alustame sellest, et:
Me ei pea hakkama leiutama uusi lahendusi, kõik teadmised on meie sees tegelikult olemas. Nii nagu füüsilises keskkonnas, kus toetame noore mitmekülgset arengut ja aitame parandada nende sotsiaalseid oskusi, samamoodi teeme seda igapäevaselt ka virtuaalmaailmas.
Kui tunneme ennast ebakindlalt, siis saame külla kutsuda näiteks veebikonstaablid ja veebiturvalisuse koolitaja.
See artikkel ja taskuhääling on inspireeritud Veronika Kalmuse, Kadri Soo ja Andra Siibaki „Noorteseire aastaraamatus 2019/2020“ ilmunud artiklist „Eesti noorte veebiriskid ja nendega toimetulek“ ning ilmunud Eesti Noorsootöötajate Kogu ja Haridus- ja Noorteameti noortevaldkonna teadmusringluse suurendamise partnerluse raames.