Kuidas aidata noorel näha tehnoloogiat ja inseneeriat enda jaoks sobiva tulevikusuunana?

Paljud noored ei jäta tehnoloogiat või inseneeriat kõrvale huvi või võimekuse puudumise tõttu. Sageli jääb valdkond lihtsalt liiga kaugeks, liiga tehniliseks või liiga võõraks. Puudub kokkupuude valdkonnaga. Eriti selgelt tuleb see välja tüdrukute puhul, kelle potentsiaal ei jõua täna veel poistega samal määral tehnoloogia- ja inseneeriavalikuteni. 

See on oluline küsimus nii lapsevanemale kui haridustöötajale. Noore huvi ei kujune ainult sellest, milles ta on hea. Sama palju mõjutab teda see, mida ta enda ümber näeb, kellega kohtub ja millist rada peetakse tema jaoks loomulikuks. 

Harno tellitud 2025. aasta inseneeriahariduse populaarsuse uuring näitab, et 13–23-aastastest noortest on inseneriametist teadlikud vaid 38%. Samal ajal 43% pigem ei tea, mida insener teeb, ja 13% ei ole selle ametiga üldse kursis. Inseneeria tundub väga või pigem huvitav 61% noortele, kuid tüdrukute seas on poistest rohkem neid, kelle jaoks valdkond on ebahuvitav või kelle huvi liigub teiste erialade poole.  

Tüdrukute puhul ei ole küsimus võimekuses 

Tüdrukute tulemused matemaatikas, loodusteadustes ja informaatikas ei viita kuidagi võimekuse puudumisele. Küsimus on pigem selles, kuidas nad valdkonda enda jaoks mõtestavad. Kui tehnoloogia ja inseneeria seostuvad noore jaoks kitsalt programmeerimise või ühe tehnilise oskusega, jääb suur osa sisust varju. Tegelikult tähendavad need valdkonnad ka loovust, probleemide lahendamist, koostööd ja praktiliste lahenduste väljamõtlemist. 

Uuringust tuleb välja, et tüdrukute jaoks on poistest olulisem päriseluline kokkupuude, inseneeria tutvustamine loova ja põnevana ning teadmine, et sellel tööl on päris mõju inimeste elule. See on tähtis vihje ka täiskasvanule: tüdruk ei vaja ainult julgustust, vaid ka arusaadavat pilti sellest, miks see valdkond võiks talle korda minna.  

Noorte hinnangul on inseneeria õppimise suurimad takistused ameti keerukus, reaalainete suur maht ja vähene kursisolek inseneriameti sisuga. Lisaks puudub umbes neljandikul noortest kokkupuude inseneeria valdkonnaga ning sama paljud kahtlevad, kas inseneriks õppides leiab tulevikus kindla töökoha.  

See tähendab, et noor ei pruugi valdkonnast eemalduda huvipuuduse tõttu. Sageli jääb teema lihtsalt liiga kaugeks või ebamääraseks. 

Naiste osakaal tehnikaerialade vastuvõetute ja lõpetajate seas on püsinud aastaid umbes 20% juures ning prioriteetsetel inseneeriaerialadel umbes 11% juures.  

Mida saab täiskasvanu teha juba täna? 

Räägi ametitest päriselu näidete kaudu 

Üldine soovitus “õpi IT-d” või “õpi inseneriks” jääb paljudele noortele liiga kaugeks. Palju rohkem aitab see, kui rääkida konkreetsete näidete kaudu: 

• kes aitab luua haiglates lahendusi, mis teevad ravi kiiremaks ja turvalisemaks;  
• kes mõtleb välja nutikamaid ja keskkonnasäästlikumaid viise, kuidas toota energiat või kasutada vett;  
• kes arendab äppe, teenuseid ja digilahendusi nii, et neid oleks inimestel lihtne ja mugav kasutada;  
• kes aitab muuta linnaruumi, transporti ja hooneid turvalisemaks, ligipääsetavamaks ja targemaks;  
• kes kasutab tehnoloogiat selleks, et lahendada päriselu probleeme – alates kliimast ja tervisest kuni hariduse ja igapäevaelu mugavuseni. 

Noorte vastustest tuleb välja, et huvi kasvatavad just selged näited sellest, mida insenerid päriselt teevad, ja võimalus näha, kuidas nad lahendavad olulisi päriselu probleeme.  

Märka tugevusi, mitte ainult hindeid 

Tehnoloogia ja inseneeria ei vaja ainult tugevaid tulemusi testides. Need valdkonnad vajavad ka loogilist mõtlemist, loovust, süsteemsust, püsivust ja huvi selle vastu, kuidas asju paremaks teha. 

Kui noorele öeldakse ainult, et “sa oled tubli matemaatikas”, jääb mulje justkui oleks see lihtsalt edu ühes aines. Palju olulisem on aidata tal märgata, et sama oskus võib tähendada võimet mõelda süsteemselt, leida lahendusi ja luua midagi, millel on päris mõju inimeste elule. 

Pane tähele, kuidas sa noorega räägid 

Uuringud rõhutavad, et laste STEM-valikuid kujundavad oluliselt täiskasvanud nende lähiümbruses – vanemad loovad koduse „teaduskapitali” ja hoiakute aluse, samas kui õpetajad mõjutavad otseselt klassiruumis kujunevat enesehinnangut ja erialavalikuid, sageli teadvustamata oma soolisi eelarvamusi. Tasub endalt küsida: 

• kas ma julgustan tüdrukut tehnoloogia ja inseneeria poole sama loomulikult kui poissi;  
• kas ma räägin neist valdkondadest kui elulistest ja mitmekesistest võimalustest, mitte ainult kui “keerulistest reaalainetest”;  
• kas ma oskan tuua näiteid inimestest ja töödest, millega noor saab samastuda.  

Näita valdkonda päriselus 

Noorel on lihtsam valikute teha siis, kui ta on seda näinud, proovinud või kogenud. Just seepärast on tähtsad töötoad, konkursid, konverentsid, avatud uste päevad ja kohtumised päris inimestega. 

Milliseid võimalusi tasub nüüd ja kohe kasutada? 

---

---

---