Liigu sisu juurde
Menu
Harno blogi
  • Esileht
  • Haridus
    • Haridus
    • Ettevõtlus- ja karjääriõpe
    • Stipendiumid
  • Noored
    • Noorteseire
  • Rajaleidja
  • Diginurk
    • Diginurk
    • Digiõppematerjalid
Harno blogi
koolilaps emaga
11. juuli 202111. juuli 2021

Kui iseseisev peaks olema 1. klassi minev laps?

Vahel ootame lastelt natuke rohkem, kui eakohane on. Üsna sageli arvame, et kui laps lõpetab lasteaia ja läheb sügisel kooli, peaks ta olema valmis iseseisvalt hakkama saama. Tegelikult see nii pole. Ükski laps ei saa pärast lasteaia lõpupidu üleöö suureks, kirjutab Eva Ots, Rajaleidja Rapla keskuse psühholoog.

Seitsmene on ikka veel väike laps, kes vajab iga päev tuge ja abi. Lähedastest eemalolek ja oma vanematest ilmajäämine on laste üks suuremaid hirme, mis põhjustab ärevust.

Mõni laps on kohe pärast lasteaia lõppu valmis mõned tunnid üksi kodus olema, kuid paljud vajavad selle harjutamiseks pikemat perioodi. Mõni võib tõesti olla valmis koolieelikuna suvelaagrisse minema, kuid paljud ei ole. See on normaalne ega tähenda, et laps ei tuleks koolis toime.

Kooliks valmistame last pikalt ette. Terve koolieelse aasta kuuleb ta nii lasteaias kui ka kodus, mis kool on ja mida seal tehakse. Lastel on seal eeskujusid – tuttavaid lapsi, kes juba käivad koolis. Tihti läheb mõni lasteaiasõber samasse kooli. Enamasti kohtub laps koolimaja ja uue õpetajaga juba enne septembrit. Esialgu on koolipäevad lühikesed, vaid kolm-neli tundi päevas. Paljud lapsed ei jää veel esimeses klassis pärast koolipäeva õhtuni üksi.

Kooli ei saa seega võrrelda ei suvelaagriga, milleks laps ei ole saanud pikemalt valmistuda ja kus kõik on võõrad, ega ka päevaks üksi koju jäämisega. Koolieelne suvi on väga hea aeg lapse iseseisvust arendada, kuid seda tuleks teha järk-järgult.

Valmista ta ette

Kas laps saab ühes või teises keskkonnas iseseisvalt hakkama, sõltub kolmest asjast: lapse mõtetest, oskustest ja kogemustest.

Siit mõned nõuanded:

Kui saadad lapse laagrisse, rääkige aegsasti, mis teda seal ees ootab: millised on laagri reeglid ja päevaplaan ning mida seal veel tehakse. Kes seal on ja kuidas käituda, kui ta jääb hätta või kurvad mõtted võimust võtavad. Küsi alati lapse arvamust.

Alati räägi eesootavast muutusest, olgu laagrisse või kooli minekust või üksi koju jäämisest, positiivselt. Maanda ta ärevust sellega, et oled ise rahulik.

Toeta lapse enesekindlust: räägi talle, et usud temasse ja ta saab üksi hakkama, aga kui ta vajab abi või jääb hätta, oled tema jaoks alati olemas. Last aitab, kui ta teab täpselt, millal ja kuidas ta saab sinuga rääkida, näiteks teete telefonikõne iga tunni aja tagant.

Tihti aitab last, kui ta saab taskus hoida emme või issi käest saadud turvaeset.

Kui väljendad lapse kuuldes oma kahtlusi ja muret: “Mida sa ometi kardad?”, “No kuidas sa ei julge? Kuidas sa sedasi koolis hakkama saad…”, siis süvendad probleemi. Peale võõras keskkonnas toimetuleku ja vanematest eemaloleku muretseb laps siis ka selle pärast, et ta ei vasta vanemate ootustele. See on väikesele inimesele suur koorem.

Mängige kõik läbi

Teiseks mõjutavad lapse iseseisvust ta oskused. Näiteks selleks, et lapsel oleks turvaline üksi koju jääda, peaks ta oskama ust lukku ja lukust lahti keerata, endale võileiba teha, mure korral sulle helistada jne. Kõik oskused arenevad harjutades – algul teeb laps uut asja sinu abiga, siis sinu järelevalve all ise ja lõpuks üksi.

Et laps oleks valmis kooli minema, harjutage koos koolitee käimist, koduukse avamist, söögitegu, saapapaelte sidumist, kellaaja jälgimist, et jõuda õigeks ajaks huviringi jm. Väga oluline on tähelepanu pöörata ka sotsiaalsetele oskustele ja tunnete juhtimisele. Õpeta laps vajaduse korral abi küsima.

Nii nagu kooliminek nõuab uusi oskusi, tuleb ka laagriks aegsasti valmistuda. Harjutage tükk aega varem kõike, mida lapsel võib seal vaja minna. Arvesta ka, et kodust ehk turvakeskkonnast eemal ei pruugi muidu selged toimingud nii hästi välja tulla. Seega tuleks oskusi harjutada tasemeni, kus laps suudab neid rakendada ka võõras olukorras.

Toeta lapse iseseisvust iga päev ja julgusta teda ise toimetama. Abista, kui ta seda vajab, aga lase alati kõigepealt tal endal proovida.

Üksi kodus

Iseseisva toimetuleku kolmas tähtis tegur on kogemus. Kui lapsel on kodust eemalolekust varem negatiivsed kogemused, mõjutab see ka tulevasi kogemusi. Näiteks võib juhtuda, et vastumeelselt laagrisse saadetud laps ei julge sügisel kooli minna. Või ei julge ta koolist koju tulla, sest on varem vastu tahtmist ja hirmuga üksi koju jäetud.

Kui laps on seni veetnud päevad tuttavas lasteaias ja pole kunagi üksi kodus olnud, pole ta valmis kohe pärast lasteaia lõppu kogu päevaks üksi jääma. Harjuta teda sellega samm-haaval. Kõigepealt jäta ta koju pooleks tunniks. Kui see läheb hästi, siis tunniks. Kui seegi läheb hästi, siis paariks tunniks.

Palju abi on, kui laps saab üksi kodus olekut harjutades emale-isale helistada. Et laps liiga palju ei helistaks, võite leppida kokku kindlad ajad. Nii harjub laps iseseisvusega tasapisi ja see seostub talle heade, mitte halbade kogemustega.

Vahel tuleb ette, et laps pole veel valmis üksi kodus olema, aga vanemad peavad tööl käima. Siis lähene asjale loominguliselt: näiteks proovib laps paar tundi üksi olla ja paar tundi on sinu töö juures, äkki puhkate kaasaga sel aastal eri ajal, võib-olla saavad aidata vanavanemad või teised lähedased. Kui laps vajab hoidmist, võiks tema vastu tahtmist laagrisse saatmise asemel küsida lasteaiast, kas ta saaks seal valverühmas olla.

Mõnikord juhtub, et ka pärast pikka valmistumist, mõtete, oskuste ja kogemuste kujundamist ei saa seitsmene veel päris hästi iseseisvalt hakkama ning tal tekivad raskused kas koolis käimise või pärast kooli kodus toimetulekuga. Et leida olukorrale lahendus, pöördu julgelt kooli tugispetsialistide poole.

Nõuanne ilmus ajakirjas Pere ja Kodu juulis 2020.

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Sildid

aasta noorsootöötaja digipädevus digitaalne õppevara digiõppematerjalid digiõppevara disainmõtlemine e-koolikott EKKAV ettevõtlus- ja karjääriõpe eTwinning harno blogi inspiratsioonilugu Kaugteraapia kooliküpsus koosloome Kristjan Jaagu stipendium käitumisprobleemid lapsed Logopeedia magistriõpe Maret Vandel mitteformaalne õpe NEET-staatuses noored noored noorsootöö noorte hääl noortekeskne lähenemine noorte osalus noorteseire psühholoog Rajaleidja riskioludes noored stipendiumid Study in Estonia Study in Europe suhtlemine taskuhääling tõrjutus ukraina vaimne tervis veebiseminar välismaale õppima õiguskantsleri kantselei õppematerjalid õppimine välismaal

Arhiiv

  • august 2022
  • juuli 2022
  • juuni 2022
  • mai 2022
  • aprill 2022
  • märts 2022
  • veebruar 2022
  • jaanuar 2022
  • detsember 2021
  • november 2021
  • oktoober 2021
  • september 2021
  • august 2021
  • juuli 2021
  • juuni 2021
  • mai 2021
  • aprill 2021
  • märts 2021

Harno sotsiaalmeedias

  • Facebook
  • Twitter
  • Instagram
  • Youtube

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet

harno@harno.ee

Haridus- ja Noorteamet (Harno) on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis tegeleb Eesti riigi haridus- ja noortepoliitika rakendamisega. Meie eesmärk on pakkuda Eesti inimestele kvaliteetseid, kaasaegseid ja kõigile võrdselt kättesaadavaid võimalusi õppimiseks ja enesearenguks. Soovime, et iga inimene saaks luua endale personaalse õpitee kogu elukaareks.

©2022 Harno blogi | Powered by WordPress and Superb Themes!