Samela Kivilo, Taltechi IKT magistrant läks vahetustudengiks Singapuri riiklikku ülikooli
Otsustasin tulla vahetussemestrile, kuna soovisin laiendada enda silmaringi väljaspool Euroopat. Küllap oled kuulnud fraasi „Aasia on tulevik”. Kas seda just nii must-valgelt saab võtta, aga taoline mõte pani mind just siia kaugele Singapuri tulema. Linnriiki, mis on regiooni finantskeskus ning kus on segunenud mitmed kultuurid. Tegemist on justkui Aasia starter-paketiga: ümberringi kihavad hiina, malaisia, india ja singapuri enda kultuuripärandid, kui nimetada vaid mõned. Kogu see rikkus – nii kultuuri, infrastruktuuri kui ka elulaadi osas – tuleb aga oma hinnaga. Nimelt on Singapur üks maailma kõrgeima elukallidusega riike. Seetõttu ei oleks ma ilma stipendiumi toeta saanud vahetusõpingutel osaleda ning olen väga tänulik, et Eestis selliseid toetusvõimalusi pakutakse. Kogu kandideerimine ning planeerimine oli siiatulekut väärt – isegi kui osad kulud tuleb enda taskust katta, olen kindel, et tegemist on väärt investeeringuga kogu eluks.
Mis üllatas Singapuris?
Üllatas see, kuidas tihedasse linnakeskkonda on loodus nii hästi sisse põimunud. Pilvelõhkujate otsas kasvavad väädid, kiirtee ääristele on samuti ronivad õied kasvama pandud. Ka kesklinna luksushotellide ees võib kuulda kuke kiremist, kuna kõikjal, kus on natukenegi rohkem rohelust, elavad siin saarel nö. metsikud (free-range) kuked ja kanad. Populaarseimal ostutänaval (Orchard Road) on linnulaul õhtuti heas mõttes kõrvulukustav.
Kui suure osa kuludest stipendium kattis?
Kuigi minu õppeperiood pole veel läbi, on kulude jaotus 4 kuu jooksul enamvähem järgnev:
Kui kallis on siis Singapuris elada?
Üldiselt öeldakse, et kõige suurem kuluartikkel Singapuris on elupaiga üür. Minul selles suhtes vedas, et sain koha ülikooli ühiselamusse (ehkki tuba on ilma konditsioneerita, mis tähendab, et pidin õppima elama 27-kraadises soojuses), kus maksan kuus keskmiselt 370 eurot. Muidu algavad väikeste stuudiokorterite üürihinnad alates 1000 eurost kuus.
Kohalikud toidukaubad on odavamad kui Eestis. Küll aga kogu nö. läänemaailma kaup teeb ostukorvi lõpuks kalliks. Nt liiter piima maksab 2,6 eurot. Juust, vein ja šokolaad on sarnase juurdehindlusega. Ühissööklates (hawker centers) on söök üllatavalt odav. Kuna ma liha ei söö, siis mina sain oma tavalise eine (ehk siis riis + 3 erinevat taimset komponenti) 3 Singapuri dollari eest, mis on ligi 2 eurot. Restoranides on hind kallim, aga sellegipoolest – mulle tundub – odavam kui Eestis.
Kui rahvusvahelises seltskonnas õpid?
Üsna rahvusvahelises. Oli õppeaineid, kus kõik minu tiimikaaslased olid kohalikud singapurlased, ning ka aineid, kus leidus võrdlemisi palju teisi vahetusõpilasi (palju Rootsi, Norra ja Saksamaa tudengeid, osad ka USAst ning Mehhikost). Ühiselamus suhtlesin peamiselt vahetusüliõpilastega (suurimad sõbrad olid Horvaatiast ja UKst).
Tekkis huvi? Kristjan Jaagu vahetusõpingute stipendiumi taotlemise tähtaeg on 1. mail. Kui sa ei ole veel taotlust esitanud, siis rohkem informatsiooni alatest taotlemise nõuetest kuni aruandluseni leiad meie kodulehelt https://harno.ee/kristjan-jaagu-stipendium#valisopingud.