Aprillis käivitus Tallinna Ülikooli, Haridus- ja Noorteameti ja Startup Estonia teine koosloomeprogramm, mis toob kokku Eesti koolid ja hariduslahendusi arendavad ettevõtted. Programmis töötavad koolid ja haridusinnovatsiooni algatused ühiselt selle nimel, et luua Eesti koolidele innovaatilisi digilahendusi.
Kuus haridusvaldkonna algatust EduLog, Koodikool, Kolm Põrsakest, Noorte Vabamu, Taut ja TEMU ning 12 Eesti kooli on tänaseks meeskonnad moodustanud ning ühiste eesmärkide nimel tööle asunud. Palusime meeskondadel oma koostööst lähemalt rääkida ning kogemusi jagada. Esimesena avaldame EduLogi kogemusloo.
Õppijate kaasatus, kellele ja miks?
EduLog meeskond
EduLog tuleb sõnadest ‘edu’ ja ‘logi’ ja sümboliseerib võimalust dokumenteerida hariduslikke edulugusid (ing. keeles ‘educational logging’). EduLogi eestvedajaks on Merike Saar, Tallinna Prantsuse Lütseumi inglise keele õpetaja ja Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi doktorant. Merikese kindel soov, plaan ja unistus on luua mugav digitaalne tööriist õpetajale, mis võimaldaks küsida õppijatelt tagasisidet nende endi kaasatuse kohta tunni erinevates tegevustes. Selleks on Merike tööle pannud tublid informaatika eriala tudengid, kes arendaks sellise tööriista, mis toimib nii nutiseadmetel kui ka tavalises arvutis. Tööriist ei ole veel tunnis kasutamiseks valmis, aga seda on võimalik juba testida ja proovida. Selleks, et EduLogi ideed õpetajatega katsetada ja edasi arendada, osaleb Merike koosloomeprogrammis haridustehnoloogilise innovatsiooni loomiseks. Hetkel panustavad kiirendis kolm kooli: Aruküla kool (haridustehnoloog Cristina Kaska); Põltsamaa Gümnaasium (klassiõpetaja Margit Tõnisson); Kiviõli I Keskkool (inglise keele õpetaja Valentina Anger) ja Tallinna Ülikooli poolt mentorina Varbola kooli informaatika õpetaja Elyna Heinmäe.
Õpilaste aktiivne kaasatus õppeprotsessi aitab neil materjali paremini omandada ja mõtestada. Samas näitavad uuringud, et 25% õpilastest Eestis tunneb ennast koolis halvasti (TLÜ 2020. aasta kooliuuring) ja uuringutega on maailmas tuvastatud, et 23% õpilastest ainult teeskleb kaasa töötamist/mõtlemist (Fuller jt. 2020). Eriti keeruliseks on õppijate kaasatuse hindamine muutunud distantsõppe ajal, kus käitumuslik kaasatus (tunnis osalemine) on niigi piiratud. Emotsionaalse (huvi) ja kognitiivse kaasatuse (omandamine) hindamiseks on parim viis seda küsida otse õpilastelt (eriti, kui vastuseid saab hiljem võrrelda ja vastamine ei võta üle poole minuti aega).
Digitehnoloogia kasutamine nii õppe diferentseerimisel kui individualiseerimisel, arvestades õppijate õpivajadusi ja eesmärke, on oluline oskus. Samuti on õpetajate digipädevusmudelis võtmepädevusena välja toodud õppijate võimestamine ja hindamine. EduLog paneb kokku võimaluse küsida valideeritud küsimuste abil õppijatelt tagasisidet tunni tegevuste kohta ja pakub võimalust kogutud tulemusi analüüsida nii õppijast, klassist kui ka õpitegevustest lähtuvalt. See annab õpilastele võimaluse õpitegevuste valikus kaasa rääkida ning selle kaudu võimestab õpilasi. Samuti tekib võimalus suunata õpilased ise oma tunnitegevustes osalemist analüüsima.
Õpilaste kaasamine tunnis – kas õpetaja kõhutunne või tõenduspõhine analüüs?
2021. aasta mais viisime läbi intervjuud (n=10) tegevõpetajatega ning selgus, et õpetajad peavad kaasatuse küsimist õpilastelt oluliseks, aga pigem on see suusõnaline ja sellest ei jää mingit andmestikku maha, mille põhjal sisulisi järeldusi ja muudatusi teha. Enamasti saadakse õppijatelt tunni tegevuste kohta tagasisidet just õppijat vaadeldes, tema kehakeelest, nägudest, kas tegevused tunnis on haaravad ja huvitavad. Õppija käitumise järgi õpetaja jooksvalt ka muudab oma õpetamismeetodeid, sest õpetaja sõnul näitavad tunni tegevused ilusti ära, kas asi läks igavaks või on õppijal huvitav. Samas õpetajad rõhutavad, et kaasatuse küsimine õppijalt on ikkagi oluline ja igat tundi planeerides õpetaja sellele mõtleb. Just “kõhutundelt” otsustamine oli õpetajatega vesteldes läbiv meetod, mida nad õppijate kaasatuse hindamisel aluseks võtavad. Distantsõpe on õpetajate sõnul nende suhtumist kaasatuse küsimise ja kogumise kohta tuntavalt muutnud ning digilahendusi õpetajad siinkohal ei pelga. Pigem ongi ootus, et loodav rakendus oleks mugav, lihtne ja kiire ning seotud juba olemasolevate infosüsteemidega, mis koolis kasutusel.
Kuidas aitab EduLog õpetajat?
EduLog aitab õpetajal:
1) õpilasi võimestada – anda õpilastele võimalus õpetamismeetodite valikus kaasa rääkida;
2) suunata õpilased oma tunnitegevustes osalemise üle reflekteerima – kas ma ISE ikka panustasin piisavalt?
3) saada kiire ülevaade tunnitegevustest, mis selle konkreetse õpilaste rühma puhul parima tulemuseni viiks (rahulolu + tulemused).
4) näidata õpilastele eeskuju – ka õpetaja õpib ja uurib oma õpetamist, et seda veelgi paremaks muuta;
5) tutvustada õpetajatele (ja aidata kasutusele võtta) tõenduspõhist eneseanalüüsi (et saada uurivaks õpetajaks).
Seega, õpetaja saab tõenduspõhise ülevaate oma töö efektiivsusest (ei pea ‘kõhutunde’ järgi otsustama) ning pidev tagasiside küsimine innustab õpetajat oma tunnitegevusi veelgi paremini planeerima (soov on saada ju hea tagasiside).
Kuidas aitab EduLog õpilast?
Õpilastelt kaasatuse kohta tagasiside küsimine:
- kasvatab õpilaste arusaama erinevate tunnitegevuste kasutegurist nende endi õppimisele;
- kui õpilane tajub, et eneserefleksioon on õpetaja igapäevatöö osa, aitab see kujundada koolikultuuri, kus ka õpilaste eneserefleksioon on nende igapäevatöö osa;
- võimestab õpilasi (nad on kaasatud oma õppetegevuste valikusse);
- inspireerib õppijaid oma tööd (tõenduspõhisemalt) analüüsima.
Mida oleme tänaseks teinud ja kuidas?
Meie meeskond katsetas võimalust küsida õpilaste endi arvamust oma kaasatuse kohta tunni erinevates tegevustes. Selleks kasutasime valideeritud küsimusi õppija emotsionaalse, käitumusliku ja kognitiivse kaasatuse väljaselgitamiseks. Tunni ajal (pärast konkreetset tegevust) said õpilased oma telefone kasutades vastata kiiresti kuuele küsimusele Likerti skaalal. Kuna meie esimene prototüüp on alles valmimas, siis tegime katseid Menti.com keskkonnas. Mentimenter.com lahendust on hästi mugav kiiresti kasutada (nii küsimuste kopeerimiseks kui tulemuste näitamiseks ja arutamiseks õpilastega). Kahjuks ei võimalda see keskkond tulemuste põhjalikumat analüüsi ja seda auku loodav EduLog täidabki.
Oleme tänaseks katsetanud kaasatuse kohta tagasiside küsimist nii gümnaasiumi, põhikooli kui esimese kooliastme õpilaste tundides.
Tegevus tunnis: videod õppetöös
Näide skaalast, mida 3. ja 4. klassi õpilased täitsid:
Kuidas õppija kaasatust mõista?
Üks oluline asi on õppijatelt kaasatuse kohta küsida, teine ja veelgi olulisem asi on saadud tulemusi analüüsida ning nendest aru saada ja nende põhjal oma õpetamises muudatusi teha. Siinkohal väike näide, kuidas õpetaja on õpilaste kaasatuse kohta kogutud tagasisidet analüüsinud. Allpool on tabel tulemustega ja õpetaja järeldused.
| Tegevus | Emotsionaalne kaasatus | Kognitiivne kaasatus | Käitumuslik kaasatus | Keskmine |
| Video vaatamine (uus info) ja osalemine diskussioonis | 5.2 | 4.95 | 5 | 4.8 |
| Õpetaja kuulamine (uue info esitamine lõbusa plakati abil) Õpetaja kuulamine (uue info esitamine PowerPoint esitluse abil) | 4.5 4.35 | 4.5 3.9 | 4.25 4.25 | 4.42 4.16 |
| Kaaslaste kuulamine (katkendite lugemine) | 4.4 | 4.3 | 4.4 | 4.36 |
| Grupis lugemine ja vastuste leidmine (koostöö) | 4.3 | 4.95 | 4.95 | 4.73 |
| Grupitöö (äraarvamismäng) (sõbralik võistlus) | kõrge* |
Õpetaja tõlgendus: emotsionaalne kaasatus tundub olevat kõrgeim kui tegevus on üles ehitatud mingi huvitava näite ümber (naljakas poster, video, õpilaste endi joonistatud illustratsioon) ja madalaim kui õpilased töötavad individuaalselt (kuulavad, loevad); käitumuslik kaasatus ei saagi olla kõrge õpetaja poolt juhitud tegevuste puhul ning kasvab märgatavalt kui õpilased saavad osaleda arutelus või rühmatöös; kõrgeima kognitiivse tulemuse andsid tegevused, kus õpilastel oli vaja leida uut infot (aruteluks või küsimustele vastamiseks) ning PowerPoint esitlus kaasab õpilasi kõige vähem. Edaspidi võiks…. (selle põhjal saab nüüd õpetaja oma tunnitegevusi edaspidiseks teadlikumalt planeerida).
Millal EduLogi kasutada saab ja mis selleks vaja teha on?
Õpetajate ootus on, et EduLog toimiks juba olemasolevate süsteemide (nt Ekool, Stuudium jne) osadena, aga ka eraldi nutiseadme rakendusena. Tunni tegevused ja õppekorraldus ei vaja EduLog äpi kasutamisel suuri muudatusi. Pigem õpetaja teadlikkuse kasvu. Meie senised katsed on näidanud, et I kooliaste saab kuuele kaasatuse küsimusele vastamisega väga edukalt hakkama. Tuleb anda aega nii õppijale kui ka õpetajale endale, harjuda tagasiside küsimise ja andmisega (kui seda varasemalt tehtud pole).
Näeme, et mitte digipädevused ei ole need takistused, mis kaasatuse kohta tagasiside küsimisel tulla võivad, vaid pigem õpetajate soovimatus/kartus oma tundide kohta tagasisidet küsida. Ülekoormatud õpetajad ei ole emotsionaalselt valmis lisategevusteks ega soovi saada kinnitust neile aspektidele oma õpetamise juures, mida nad ise ka nõrgaks peavad. Seetõttu on EduLog mõeldud esialgu eelkõige nendele õpetajatele, kes on ise ka huvitatud professionaalsest arengust ja tõenduspõhisest tunnianalüüsist (õpilaste kaasatuse kohta).
Tänaseks teame ja oleme veendunud:
- Meie katsetes osalenud õpetajad mõistavad, millist abi nad õpilaste tagasisidest oma tundide ettevalmistamiseks võivad saada ning innustuvad võimalusest õpilasi õppeprotsessi kujundamisse kaasata (koostöö).
- Oma tundide tõenduspõhine analüüs annab õpetajale lisapõhjuse oma tunde veelgi mitmekesisemaks ja mõjuvamaks planeerida.
- Õpilaste kaasamine õppeprotsessi kujundamisse tõstab õpimotivatsiooni ja õpilaste kaasatust ning võimestab õpilasi, samuti suunab neid oma õppetegevust analüüsima ja hindama.
- Õpilased on valmis oma kaasatust koos õpetajaga analüüsima ja arutlema, nad soovivad oma õppimises kaasa rääkida.
Allikad:
TLÜ 2020. aasta kooliuuring. https://www.tlu.ee/kooliuuring#kooliuuring-2020
Fuller, K. A., Karunaratne, N. S., Naidu, S., Exintaris, B., Short, J. L., Wolcott, M. D., … & White, P. J. (2018). Development of a self-report instrument for measuring in-class student engagement reveals that pretending to engage is a significant unrecognized problem. PloS one, 13(10), e0205828.
Koosloomeprogramm käivitus aprillis projektipartnerite kohtumistega, ülikooli mentorluse ja konsultatsioonidega ning töötubadega. Programm lõppeb oktoobris avaliku üritusega kõikidele haridusest huvitujatele, kus jagatakse kolmepoolse koostöö kogemust, edusamme ja väljakutseid uute innovaatiliste lahenduste loomisel.
Haridus- ja Noorteamet on toeks programmis osalevatele haridusasutustele, Startup Estonia iduettevõtetele ning Tallinna Ülikool pakub osapooltele metoodilist ja didaktilist tuge. Koosloome programmi aitavad ellu viia Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
„Koosloome hariduses“ põhineb Soomes välja töötatud ja Espoos juurutatud mudelil KYKY Living Lab ning Inglismaal University College London (UCL) hariduse instituudi loodud programmil EDUCATE. Eestis eelmisel aastal kokku kutsutud programmis osalesid koos koolide ja lasteaedadega ettevõtted ALPA Kids, CogniSpot, Futuclass, Jututuba, Mastery ja Proovikivi.