Hiiumaa kõige väiksema kooli, Lauka põhikooli õpetaja Siret Lahemaa on harjunud kasutama digiõppematerjale igapäevatöös ja võtma need appi ka siis, kui on tunda, et täna on see päev, kus õpilased on hajevil ja loenguvormiga ei ole klassis midagi ära teha. Olgu põhjuseks täiskuu või vihm või hoopis vastupidi, ahvatlevalt päikeseline vaade klassi aknast. Sellistel juhtudel võib abiks võtta isegi TikToki.
Ligi 50 õpilasega Lauka põhikoolis tuleb väikekoolile omaselt õpetada Hunt Kriimsilma moel mitmeid aineid, antud juhul keemiat, käsitööd, ühiskonnaõpetust, arvutit, loodusaineid. Sireti sõnul ei peaks digi enam olema ühegi õpetaja jaoks asi iseenesest, vaid loomulik osa koolitööst. „Digimaterjalid on teinud minu maailma ja töö palju huvitavamaks ning mulle on endale alati meeldinud visuaalne pilt ja õppematerjalid. Digi võimaldab ideaalselt illustreerida jutte ja materjale ning sealt saab ka enda jaoks uusi ideid,“ põhjendab Siret digimaterjalide kasutamist.
Õpetajana püüab ta olla avatud ja paindlik ning noorte soovidega arvestada ning oma kogemusest teab, et õpilastele meeldivad eriti online viktoriinid ja võistlused. „Olen teinud loodusõpetuses Kuldvillaku 5. klassile võõrastel teemadel ja üllatuslikult keegi ei stressanud, et ei teadnud vastuseid, vaid pigem saadi eduelamus oma teadmistest. Tunni lõpus hõiskas üks tüdruk: „Ma ei teadnudki, et ma nii palju tean!“ See oligi minu eesmärk, et nad ei oleks krambis sellest, et ei oska. Ka täiskuu ajal, kui lapsed on hajevil, toimivad kuldvillakud ja kahootid paremini kui ühepoolne loeng. Tuleb tunnetada klassiruumis valitsevat õhkkonda ja vajadusel lihtsalt paus teha ning teistmoodi formaat ette võtta. Lapsed ise küsivad kahoote ja kuldvillakuid, sest seostavad neid ilmselt ajupuhkusega. Ka liikumisvideosid küsitakse minult tihti,“ teab Siret õpilaste eelistusi. Videod võimaldavad korduva selgitamise asemel õpilastel kodus teemasse rahulikult süveneda.
Käsitöö ja TikToki noored tänapäeval?
Õpetajana teab ta ka seda, et noored ei taha teha asju, mis ei tule välja, aga välja ei tule see, mida pole õppinud. Ja laste eelistused on erinevad. Väiksel kooli pluss on võimalus erinevustega arvestada – kes sokki ei suuda kududa, teeb midagi muud, kasvõi makramee käevõru. Olulisimaks peab Siret seda, et käed ja pea koostööd teevad. Meisterdatud asju müüakse näiteks laatadel. Hiljuti rääkis ta lastega, et uus popp teema on parandamine ja paikamine. Maailmas on parandamine tõusev trend, aga see ei ole veel lasteni jõudnud. Ükskord toodi taaskasutusest riideid, tüdrukud tegid moedemonstratsiooni, proovisid, viisid asju koju ja kannavad neid.
Sireti jutust selgub, et ka TikTok ei pruugigi alati olla kurjast. Tema käsitöö tundidesse on jõudnud nii mõnigi töö, milleks on inspiratsiooni andnud justnimelt TikTok, näiteks on meisterdatud müts ja kampsun TikToki video pealt valmis. „Vahel võib-olla suudavadki lapsed lastele selgemaid õppevideosid teha,“ mõtiskleb Siret.
Vaja on kolleegilt-kolleegile digiõppematerjale
Siret otsib ise E-koolikotist ja mujalt internetist põnevaid materjale, mis aitavad mõnda teemat visualiseerida või hea näitena esitleda, sest see võimaldab tal ka õpetajana oma rutiinist välja saada ja teise õpetaja materjale vaadates läheb endalgi sageli pirn põlema ja tekib uus mõte või vaatenurk.
Kahjuks tunnetab ta, et õpetajad ei ole väga altid enda loodud materjale jagama. Jagamist takistavad erinevad hirmud, näiteks ebakindlus loodu kvaliteedi osas kui aja ja motivatsioonipuudus. Enam ei ole ka õppematerjalide loomine ja jagamine seotud atesteerimisega, seega tundub, et materjale lisatakse avalikuks kasutamiseks aktiivsemalt ainult konkursside raames.
Käsitööõpetajate Seltsis on Siret kolleegidega jutuks võtnud, millistest digitaalsetest õppematerjalides on puudus ja mida saaksid liikmed ise ära teha, sest käsitöö teemalistest videotest YouTube’is on vähe abi, kui heegelnõel on valesti käes või tehakse midagi valesti. Hea materjal peaks olema tervikpakett: video, tööjuhend, enesekontrolli test, aga abiks on ka konkreetne õppevideo. „Me seltsis proovime tasahaaval materjale tekitada, aga ega see lihtne ei ole,“ nendib Siret.
Ta kutsub õpetajaid julgemalt oma materjale jagama – algul n-ö kvaliteedikontrolli eesmärgil lähimate kolleegidega ja hiljem avalikult E-koolikotis. „Õpetajad, te teete imehäid materjale, avaldage julgemalt. Kui teie avaldate, siis avaldavad ka teised! Kui E-koolikotti materjalid kokku panna, ei pea neid erinevatest kohtadest taga otsima. Teine õpetaja ei pruugigi võtta kasutusele tervet õppematerjali, aga võib saada uue idee, mida omakorda teie saate kasutada. Omavahel lähimate kolleegidega saaksite ka materjale testida ja tagasisidestada enne avaldamist,“ pakub Siret ideid.
Siret Lahemaa soovitab häid digiõppematerjale
Õppematerjalidena soovitaks praegu lihtsa mütsi kudumise õpetust – vaheaeg on tulemas ja tali tundub ka tagasi olevat: Tutimütsi kudumine algajale (e-koolikott.ee)
Saara kirjastusel on väga hea materjal kudumise kohta, mis võiks olla eeskujuks ka teistele tehnikatele: https://kudumine.ee/
Loodusainetes on väga põhjalikke kogumike teinud Vaike Rootsmaa: Otsi (e-koolikott.ee)