Korea popbänd BTS annetas 5. juunil 2020 tervelt miljon dollarit rassismivastasele liikumisele Black Lives Matter. Sellest inspireerituna algatas nende fänniklubi sotsiaalmeedias kampaania teemaviitega #MatchAMillion. Väidetavalt õnnestus neil summa kokku saada vaid 25 tunniga!
Me mäletame eelmise kevade dramaatilisi sündmusi, millega Black Lives Matter jõudis kõigi telerite, arvutiekraanide või telefonideni. Pole ka üllatus, et Korea pop ja selle lipulaev BTS on jõudsasti kogunud fänne üle maailma, sealhulgas Eesti noorte hulgas. Ent see lugu pole pelgalt popmuusikast, vaid ühtlasi hea näide, mis toob esile mitu olulist tahku nüüdisaegsest noorte osalusest.
Muusikafännist maailmaparandajaks
Valdav osa noori ei ole organisatsioonide või mässude eestvedajad ega täiesti apaatsed, vaid nad toovad oma seisukoha esile siis, kui nad usuvad, et see on oluline, neid kutsutakse või teema neid puudutab. ’Valvekodanikud’ läksid sel juhul fänniklubi algatusega kaasa, kas annetades või kaasa rääkides. #MatchAMillion’i rambivalguses toimusid ka arutelud ja kogemuste jagamised rassistlikest suhtumistest.
Kogu tegevus pulbitses sotsiaalmeedias. Kampaania korraldamine ja kiire edu muutusid võimalikuks tänu eestvedajate digitaalsele kirjaoskusele, mille nad olid muusikafännina omandanud. Olulisel kohal oli ka võrgustik, mida võimendavad sadade tuhandete jälgijatega Twitteri kontod, mis on loodud BTSiga seotud teabe ja trendide koondamiseks ning lüürika tõlkimiseks. Nii muutus ühisel muusikaarmastusel põhinev kogukond taimelavaks, mis aitas noortel oma seisukohta kujundada ja suhtumist väljendada.
Lisaks aegajalise osaluse põimitusele noortekultuuride ja sotsiaalmeediaga osutab sama näide piirideülesele inforuumile. Pühendunud aktivistid suhtlevad intensiivselt ja üleilmselt, samuti levivad nõnda ideed. Peale BTSi fännide teadvustasid paljud teisedki noored, ka Eestis, eelmise kevade proteste isiklikumalt tänu videotele TikTokis või Instagramis. Näiteks ka Harry Potteri raamatutest ja üleilmsest fänniklubist inspireerituna on loodud Eestiski sarnaseid ettevõtmisi. Hermione haldjate päästmise klubi võib ajendada ühiste huvidega noori organiseerima kohalikku heategevust.
Laiendatud lähenemine osalusele
Tallinna Ülikooli ja Harno ühisprojektis ’Noorte osaluse suurendamine’ otsime me värskemaid lahendusi noorte kaasamiseks. Noorte jaoks loodud organisatsioonid, mis peaksid sillutama teed formaalsete otsustusprotsesside mõjutamiseks, tõmbavad ligi peamiselt neid, kes on niigi aktiivsed. Ka teised noorsootöö pakutud võimalused ei sobi alati kõigile. Mitmel rindel osalevad üliaktiivsed noored – nagu ka ’vihakõnelejad’ või tõsiste takistuste tõttu täiesti eemale jäänud noored – on vähemuses. Enamus, mainitud ‘valvekodanikud’, võiksid soovida argisemal tasandil ühiskonda mõjutada ja oma häält kuuldavaks teha. Me proovime leida viise neid kõnetada ja noorte omaalgatuslikku tegevust arvestada.
Algatuseks oleme kirjutanud osaluse mõtestamise viisidest. Oluline on siinjuures, et uute lähenemiste valguses loetakse poliitiliseks osaluseks tegevusi, mida noored ise või nendega töötavad täiskasvanud alati nii ei teadvusta. Valdavalt ei oska noorsootöötajad mõtestada raju muusikaga pidu kodanikuaktiivsusena, õpetajad väärtustada koos meemide üle itsitamist poliitilistel teemadel kaasamõtlemisena või poliitikakujundajad kahtlustada, et diivanil lösutades ja telefoni näppides tegeleb keegi maailmaparandamisega. Me soovime olemasolevaid osalusviise paremini teadvustada.
Noored on oma kogemustest ja huvidest lähtuvalt vägagi erinevad ning neid mõjutavad keskkond ja täiskasvanud, kellega nad suhtlevad. Me oleme varem uuritu ja kirjapandu abil esile toonud, kuidas mõjutavad noori nende elukoht ja kodukeel, millised on noorsootöötajate võimalused noorte osalust võimestada ning milline roll on koolil ja kodanikuharidusel. Digitaliseerumisega seonduvad teemad jooksevad niidina läbi kõigi raportite, aga noorte osalusele sotsiaalmeedias on pühendatud ka eraldi ülevaade.
Me analüüsime huvi ja osalust – põimituna sotsiaalmeediakasutusega – neil noortel, kes kes võiks rohkem panustada kui nad täna seda teevad. Maailmavaate kujunemist, võimalikku huvi poliitika ja ühiskonna vastu, takistusi tõsisemaks osaluseks ja teisi teemasid käsitledes toetume vestlustele nii eesti- kui vene emakeelega noortega Eesti eri piirkondadest ning koolidest. Me arutame kõike ka täiskasvanutega, kes võiksid noori osalusel toetada, tuues kokku teemaga juba tegelevate õpetajate, noorsootöötajate ja organisatsioonide vaatenurgad. Plaanis on kasutada ka sotsiaalseid eksperimente, mis võiksid lihtsustada osapoolte suhtlemist ja üksteisemõistmist ning aidata leida parimaid lahendusi.
Vaata intervjuud Airi-Alina Allastega seotud teemadel siit:
Täpsemalt saab erinevate osalusviiside mõtestamisest lugeda ülevaateraportist: