Noorteseire aastaraamatu peatükis “Eesti noorte keskkonnateadlikkus antropotseeni ajastul: head teadmised, kuid väike mure?” on vaatluse all Eesti noorte keskkonnateadlikkus, hinnang enda keskkonnateadlikkusele ning võrdlus teiste riikide noortega. Analüüsist saame teada, et Eesti noorte keskkonnaalased teadmised on küll kõrged, aga usk üksikisikute keskkonnasäästlike käitumisvalikute tõhususse on madal.
Milline on Eesti noorte keskkonnateadlikkus võrreldes teiste riikide noortega?
Eesti noorte loodusteaduslikud teadmised on väga head, nad on kursis taimede ja loomade väljasuremise, õhusaaste, veepuuduse ning metsade hävimise temaatikaga. Vähem ollakse teadlikud keerulisematest, abstraktsetest teemadest, nagu kasvuhoonegaaside liigne õhkupaiskamine.
Kui palju on Eesti noortes muret või optimismi kliimateemade suhtes?
Eesti õpilaste hinnangul läheb olukord senisest halvemaks õhusaaste, metsade hävitamise ja kasvuhoonegaaside hulga suurenemise poolest. Kui võrrelda riikide keskmisi tulemusi, on meie õpilased optimistlikumad. Eesti ühiskonnas on mure keskkonna pärast üleüldse vähem levinud. Meil puudub kliimakultuur, mis tagaks rahva ühtlased teadmised globaalsete keskkonnaprobleemide omavahelisest seotusest.
Süsihappegaasist, püüdlusest süsinikuneutraalsuse poole, süsinikukvootidest, kliimasoojenemisest ja lihtsalt murest CO2 pärast kirjutatakse ajakirjanduses palju, aga kui suur osa täiskasvanutestki saavad aru, et kõik need märksõnad tähendavad kasvuhoonegaaside hulga suurenemist atmosfääris?
Kliimaoptimism ja -mure on tugevalt seotud keskkonnateadlikkusega, st mida keskkonnateadlikumana noored ennast tajuvad, seda pessimistlikumad nad on, ja vastupidi. Eesti noored ise hindavad oma keskkonnaalast teadlikkust kehvaks, ja tõesti, nende mure keskkonna pärast ei ole nii suur, et tekitaks vajaduse oma käitumist muuta. Analüüsis järeldatakse, et Eesti noorte keskkonnateadlikkust tuleb veelgi tõsta. Kuid selleks, et oma käitumist ja elustiili keskkonnasäästlikumaks muuta, on peale keskkonnateadlikkuse vaja veel usku, et su tegudel on kaal – seda nimetatakse usuks enesetõhususse. Keskmiselt 87% eurooplastest usub, et nad on suutelised oma käitumise abil keskkonda kaitsma, aga eestlastest arvab nii vaid 77%. Seega võiksime pigem järeldada, tõsta on vaja eeskätt kodanike enesetõhusust.
Milline on Eesti noorte keskkonnateadlikkus võrreldes teiste eagruppidega?
Nooremad inimesed on keskkonnasõbralikumad nii hoiakute kui ka käitumise poolest, aga vanemad käituvad noortega võrreldes keskkonna suhtes vastutustundlikumalt ja on loodusega suuremas kontaktis. Vanem põlvkond on majanduslikult kokkuhoidlikum ja mõtteviisilt vähem linnastunud. Samuti mäletavad vanemad inimesed fosforiidisõda ja looduskaitse rolli Eesti vabaks saamisel. Loodetavasti loovad praeguste noorte sagenevad kliimastreigid ja Greta Thunbergi eeskuju ka praeguste noorte jaoks keskkonnakaitsele sümboolse ja oma põlvkonna jaoks olulise tähenduse.
Mida vanemaks inimene saab, seda paremaks hakkab ta pidama oma teadmisi ning seda suuremaks muutub ta usk enesetõhususse – mis on loogiline, sest iseseisev elu eeldab ise otsustamist ning oma otsuste eest vastutuse võtmist. Keskkonnasäästlikku eluviisi hakatakse hindama pereloomiseas, kui ollakse ise otsustajad ning samas mõeldakse ka juba järgmise põlvkonna elukvaliteedi peale. Just seda saab ka noorsootöö valdkonnas noortega töötamisel aidata kujundada.
Noored osalevad rohkem aktsioonides nagu „Teeme ära“, maailmakoristuspäev ja autovaba päev. Samuti ostavad noored ja keskealised rohkem öko-, mahe- või ausa kaubanduse märgisega kaupu.
Suurimaks eagruppidevaheliseks erinevuseks on noorema põlvkonna usk Eesti keskkonnamõju globaalsuse olulisusesse. See näitab, et noored on rohkem üleilmselt mõtlevad ja tunnetavad Eestit globaalse ökosüsteemi osana ning saavad aru inimkonna ühisest vastutusest Maa säilimise ees. See on loogiline, kuna noored on rahvusvahelises infoväljas ja valivad oma meediakanalid ise.
Kõige suurem on keskkonnateadlikkus laste seas. Vanemaks saades väheneb emotsionaalne suhe loodusesse, aga tõenäoliselt ka usk enesetõhususse – märgatakse, et ainult ühe inimese tegudel on vähe kaalu.
Eesti noorte kliimateadlikkus
… on hea. 93% noortest nõustusid väitega, et kliima on muutumas ja 91% vastasid, et seda on põhjustanud vähemalt osaliselt inimtegevus. Alates 2019. aasta märtsist toimuvad ka Eestis Fridays for Future kliimastreigid, mis on lisaks keskkonnateadlikkusele juhtinud üldsuse tähelepanu kliimateadlikkuse olulisusele.
Samas on Eestis üldiselt madal mure kliimamuutuste pärast – vaid 58% elanikest ja 67% noortest peab kliimamuutusi oluliseks mureallikaks. See näitaja on väga palju madalam kui mujal Euroopas ja tuleneb sellest, et kuna Eestis otseselt kliimamuutustest tingitud kahjustusi märkimisväärselt pole, jääb probleem meile veel tunnetuslikult kaugeks. Pigem on meil praegu üsna suur nende inimeste osakaal, kes rõõmustavad lõpuks ometi saabunud sooja suve üle.
Võrreldes teiste riikide noortega tunnevad Eesti noored vähem isiklikku vastutust kliimamuutuse ees ja hindavad oma enesetõhusust kehvemini, sarnaselt tunnevad ka teiste Ida-Euroopa riikide noored. Järelikult on Nõukogude Liidu jäljed kandunud edasi järgmistesse põlvkondadesse ja riiki kui süsteemi ei tajuta niipalju enda omana ehk mõjutatavana. Noored ei taju, et nende panus ühiskonna arengusse on oodatud. Siin saabki noorsootöö oma olulise panuse anda, et noorte endi osalemist ning kodanikuaktiivsust veelgi toetada.
Kõige aktiivsem noortepoolne sekkumine on kliimastreigid, samuti kaebasid Fridays for Future Eesti aktivistid riigi kohtusse põlevkivitehase ehitamise peatamiseks. Muu keskkonnaalane tegevus jääb petitsioonide allkirjastamiste, loomingu ja sotsiaalmeedia valda ning seda kõigis eagruppides.
Piret Räni
Päästame Eesti Metsad
See artikkel ja taskuhääling on inspireeritud Bianka Plüschke-Altofi, Piret Vachti ja Helen Sooväli-Seppingu „Noorteseire aastaraamatus 2019/2020“ ilmunud artiklist „Eesti noorte keskkonnateadlikkus antropotseeni ajastul: head teadmised, kuid väike mure?“ ning ilmunud Eesti Noorsootöötajate Kogu ja Haridus- ja Noorteameti noortevaldkonna teadmusringluse suurendamise partnerluse raames.
Kasutatud allikad:
“Eesti noorte keskkonnateadlikkus antropotseeni ajastul: head teadmised, kuid väike mure?”, Bianka Plüschke-Altof Piret Vacht Helen Sooväli-Sepping, Noorteseire 2019/2020 aastaraamat