Liigu sisu juurde
Menu
Haridus- ja Noorteameti blogi
  • Esileht
  • Haridus
    • Haridus
    • Ettevõtlus- ja karjääriõpe
    • Stipendiumid
    • Õpetajaamet
  • Noored
    • Noorteseire
  • Rajaleidja
  • IT ja inseneeria
    • Diginurk
    • Digiõppematerjalid
Haridus- ja Noorteameti blogi
29. jaan. 202429. jaan. 2024

Inglise keele e-eksamite arendusest

Artikli autor: inglise keele peaspetsialist Liisbet Eero

Inglise keele e-eksamite areng liigub jõudsalt edasi: 27.–20 märtsil 2023 toimus elektroonse põhikooli lõpueksami katsetus (osales 719 õpilast üle Eesti) ning 16.–20. oktoobril e-riigieksami katsetus (1220 õpilast).

Mõlemad katseeksamid olid töömahukad ettevõtmised, mille läbiviimisel tuli ette nii õnnestumisi kui ka kitsaskohti. Täna saab aga öelda, et 2025. aasta kevadel toimuvatele esimestele põhikooli e-lõpueksamitele võib julgelt vastu minna.

Eksami arenduse taust

Inglise keele e-eksamite arendus on olnud pikaajaline ning süsteemne protsess, mis sai alguse 2017. aasta lõpus valminud e-eksami kontseptsioonist. E-eksamite arenduses on tehtud koostööd oma ala ekspertide, õpetajate ning õppejõududega Tartu Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist. Pärast kontseptsiooni valmimist on järk-järgult kokku pandud põhikooli ja riigieksami e-eksamitööde versioonid ning läbi viidud järjest suurema mahulisemad katsetused koolides üle Eesti. E-eksamitega koos on arendatud ka III kooliastme e-tasemetööd, lähtetaseme teste ning ülesannete kogusid. Eri testid on õpetajatele kättesaadavad testide andmekogus (edaspidi: EIS). Selline paralleelne arendus tagab, et õpilane ei sisene EISi esimest korda 9. klassi lõpueksamit sooritades, vaid on juba eelnevalt tuttav EISi keskkonna, digitaalse õppevara ja testidega.

Eksami eesmärk

Kavandades üleminekut pabereksamilt e-eksamile on kõige olulisem olnud see, et vormi muutusega ei muutuks eksami eesmärk. Olenemata, kas õpilane kirjutab oma vastused pastapliiatsiga paberile või klaviatuuriklahve vajutades arvutisse, peab eksam testima ainult tema ainepõhiseid teadmisi. Nii põhikooli lõpueksami kui ka riigieksami puhul jäävad testitavad keeletasemed samaks: B1-keeletase põhikooli lõpus ja B1/B2-keeletase gümnaasiumi lõpus. Õpilase digipädevus ei mõjuta tema aineeksami tulemust.

Nii põhikooli kui ka gümnaasiumi lõpus testitakse õpilase kuulamis-, lugemis-, kirjutamis- ja rääkimisoskust, sealhulgas teksti peamisest mõttest arusaamist, teksti detailset mõistmist, valikulise info leidmist, sõnavara kasutusoskust, õigekirja, grammatilisi teadmisi, teksti loomise oskust, oma arvamuse avaldamist, kogetu kirjeldamist ja veel muidki teadmisi ja oskuseid, mida peab üks B-keeletaset valdav õpilane omama.

Inglise keele e-eksami ülesandetüübid ei erine märgatavalt pabereksami ülesandetüüpidest, kuna mitmed traditsioonilised võõrkeeleoskust testivad ülesanded töötavad hästi nii paberil kui ka digitaalselt. Põhikooli e-lõpueksamis leidub jätkuvalt avatud lüngaga, valikvastustega, sõnamoodustuse, sobitamise, seotud teksti loomise ning suulise eneseväljenduse ülesandeid. E-riigieksami ülesanded on samuti suurel määral sarnased praeguse pabereksami omadega.

Muudatused kuulamise ja rääkimise osas

Praegu algavad nii põhikooli lõpueksam kui ka riigieksam kuulamisosaga, kus eksamikomisjon paneb kõigile ruumis viibivatele eksamindandidele kõlarites mängima helifaili, mis sisaldab kõiki kuulamisülesandeid järjest ettemääratud kiirusel.

E-eksamil on õpilastel kuulamisosas rohkem autonoomiat. Ühe pika, nelja või viite ülesannet sisaldava helifaili asemel on igal ülesandel oma helifail, mida eksaminand saab endale sobival hetkel mängima panna ja seda ise kõrvaklappidest kuulata.

Õpilane saab valida, millal ta hakkab ülesande helifaili kuulama ning kui pikk on kahe kuulamiskorra vaheline paus. Jätkuvalt ei saa õpilane faili poole pealt pausile panna ega seda lubatust rohkem (üks või kaks korda) kuulata. Katsetustel osalenud õpilased tõid tagasisides välja, et kõrvaklappidega kuulates on helikvaliteet parem ning väga kasutajasõbralik on võimalus ise valida, kas kuulata ülesannet kohe kaks korda järjest või kasutada teist kuulamiskorda alles eksami lõpus kõiki ülesandeid üle kontrollides.

Pika arendusprotsessi tulemusena on e-eksamil uudne suuline osa, mille eesmärk on tagada objektiivne, täpne ning võrdsetel tingimustel toimuv hindamine. Uue suulise osa puhul saab õpilane tööjuhendid EISist nii kirjalikus vormis kui ka helifailidena. Õpilane salvestab oma vastused otse EISi, kust hindajad saavad hiljem tema vastuseid ülesande kaupa eraldi hinnata. Tegemist on päris suure muutusega võrreldes praeguse stsenaariumiga, kus õpilane on ühes ruumis nii eksami läbiviija kui ka hindajaga, ning nõuab ümber harjumist kõigilt pooltelt.

Uudse vormil on mitu eelist. Esiteks on suuline osa lahti võetud üksikülesanneteks, millel on eraldi hindamisjuhendid vastavalt  konkreetse ülesande väljundile, raskusele ning mahule. Teiseks saavad kõik eksamit tegevad õpilased ühesuguse sisendi, mis ei sõltu läbiviija kogemusest, koostööst õpilasega ega millestki muust subjektiivsest. Seega muutub eksami suulise osa hindamine objektiivsemaks.

Hindamine

Nii põhikooli e-lõpueksami kui ka e-riigieksami puhul toimub kaheosaline hindamine: osa eksamist on automaatselt hinnatav ja osa eksamist hindab inimene. Kuulamis- ja lugemisülesanded hinnatakse EISis automaatselt. Hindamisvõtmed on EISis sisestatud ning arvuti hindab võtme abil vastuseid. Automaatne hindamine välistab inimlikud eksimused, nt vale vastuse õigeks lugemine või valesti kokku loetud punktisumma. Tänu sellele saab põhikooli lõpueksami puhul õpetaja koolis või riigieksami puhul tsentraalne hindaja rohkem süveneda kirjutamis- ja rääkimisülesannete vastustele, mille hindamisel on tema erialateadmisi ja -kogemusi päriselt vaja, sest antud ei ole üks-ühele võtit, vaid hindamisjuhend.

Hindamine toimub EISi keskkonnas. Alguses võib uus keskkond tunduda võõras, aga katsetustel osalenud õpetajate ja hindajate sõnul on see mugav ja pikas perspektiivis säästab ka aega. Kirjutamisülesannete puhul ei pea hindaja halva käekirja puhul silmi rikkuma ega piiripealse pikkusega vastuste puhul sõnu kokku lugema hakkama – trükitud kirja on tunduvalt lihtsam lugeda ja EIS loeb ise õpilase kirjutatud sõnade arvu kokku.

Suulise osa puhul on igal ülesandel oma hindamisjuhend, mis on disainitud vastavalt selle ülesande eesmärgile ning võimalikele vastustele. Hindaja saab kuulata õpilase vastust vajadusel mitu korda, et anda võimalikult täpne ning objektiivne hinnang just selle ülesande piirides. Juhul, kui õpilasel läheb üks ülesanne väga hästi, aga teine halvasti, siis ei pea hindaja pead murdma, kuidas hinnata õpilase sooritust terviklikult, vaid ta hindabki objektiivselt mõlemat vastust eraldi nii, et üks sooritus ei mõjuta teist.

Hindaja saab hindamisperioodi jooksul valida vastuste hindamiseks sobiva aja, koha ja tempo, samuti saab EISi keskkonnas hindamisjuhilt nõu küsida, kui tekib olukordi, kus õpilase vastus ei mahu hindamisjuhendi piiridesse.

Õpilaste tagasiside

Õpilased on e-eksamite suhtes positiivselt meelestatud. 60% kevadisel katsetusel osalenud 9. klassi õpilastest ning 56% sügisesel e-riigieksami katsetusel osalenud õpilastest ütles, et eelistaksid eksamit sooritada arvutis. 22% kevadisel katsetusel osalenud 9. klassi õpilastest ja 25% e-riigieksami katsetusel osalenud õpilastest ütles veel, et neil ei ole vahet, kas sooritada eksam arvutis või paberil. 16% kummalgi katsetusel osalenud õpilastest eelistaksid jätkata pabereksamitega.

Sügisel e-riigieksamit katsetanud õpilased tõid välja, et neile meeldis arvutis teha kirjutamisülesandeid, sest nad ei pidanud oma käekirja pärast muretsema, mustandi toimetamine ja täiendamine oli mugav ning kuulamisülesandeid oli individuaalselt parem teha. Õpilased tõid välja ka e-eksami puudujääke, nagu näiteks ekraanist tingitud silmade väsimine ning ühel katsetusel tekkinud helifailide probleem, mis nüüdseks on lahendatud. Samuti märkisid õpilased, et oma õpetajast intervjueerijaga suulise osa tegemine tundus turvalisem, sest uudne vorm eeldab kohanemist.

Kuidas edasi?

2024. aastal toimub samuti kaks inglise keele e-katseeksamit. 4.–7. märtsil toimuval viimasel põhikooli e-lõpueksami katsetusel ootame osalema kõiki Eesti koole, kus on 9. klass. See on koolidel viimane võimalus läbi mängida põhikooli e-lõpueksam täies mahus enne esimest põhikooli e-lõpueksamit 2025. aasta kevadel. Katsetusel osalemine on suur ettevõtmine, kuid see aitab igal koolil uued e-eksami protseduurid üle vaadata ja oma valmisolekut testida. Nii saab kool pakkuda 2025. aastal lõpetavatele 9. klassi õpilastele võimalikult pingevaba eksamikogemust. Infot põhikooli e-katseeksamite kohta leiab SIIT.

2024. aasta sügisel toimub ka uus e-riigieksami katsetus, osalema kutsume kõiki gümnaasiumiastmega koole, et ka nemad saaksid e-eksami korraldusliku poolega juba varakult tutvuda.

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Sildid

digioskused digipädevus digitaalne õppevara digiõppematerjalid digiõppevara dora pluss programm e-koolikott EKKAV ettevõtlus- ja karjääriõpe eTwinning etwinningeesti haridus huviharidus Kristjan Jaagu stipendium käitumisprobleemid laagrid lapsed mitteformaalne õpe NEET-staatuses noored noored noore õpetlase stipendium noorsootöö noorsootöötaja noorte heaks noorte hääl noortekeskne lähenemine noortelaagrid noorte osalus noorteseire noortevaldkond ProgeTiigri programm rahvusvaheline Rajaleidja riskioludes noored stipendium stipendiumid Study in Estonia targalt internetis taskuhääling teeviit tõrjutus vaimne tervis õpetajad õppematerjalid õppimine välismaal

Arhiiv

  • juuli 2025
  • juuni 2025
  • mai 2025
  • aprill 2025
  • märts 2025
  • veebruar 2025
  • jaanuar 2025
  • detsember 2024
  • november 2024
  • oktoober 2024
  • september 2024
  • august 2024
  • juuli 2024
  • juuni 2024
  • mai 2024
  • aprill 2024
  • märts 2024
  • veebruar 2024
  • jaanuar 2024
  • detsember 2023
  • november 2023
  • oktoober 2023
  • september 2023
  • august 2023
  • juuli 2023
  • juuni 2023
  • mai 2023
  • aprill 2023
  • märts 2023
  • veebruar 2023
  • jaanuar 2023
  • detsember 2022
  • november 2022
  • oktoober 2022
  • september 2022
  • august 2022
  • juuli 2022
  • juuni 2022
  • mai 2022
  • aprill 2022
  • märts 2022
  • veebruar 2022
  • jaanuar 2022
  • detsember 2021
  • november 2021
  • oktoober 2021
  • september 2021
  • august 2021
  • juuli 2021
  • juuni 2021
  • mai 2021
  • aprill 2021
  • märts 2021

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet
harno@harno.ee

Harno sotsiaalmeedias

  • Facebook
  • Twitter
  • Instagram
  • Youtube

Kontakt

Haridus- ja Noorteamet

harno@harno.ee

Haridus- ja Noorteamet (Harno) on Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusala valitsusasutus, mis tegeleb Eesti riigi haridus- ja noortepoliitika rakendamisega. Meie eesmärk on pakkuda Eesti inimestele kvaliteetseid, kaasaegseid ja kõigile võrdselt kättesaadavaid võimalusi õppimiseks ja enesearenguks. Soovime, et iga inimene saaks luua endale personaalse õpitee kogu elukaareks.

©2025 Haridus- ja Noorteameti blogi | Powered by WordPress and Superb Themes!