Alates 2017. aastast toetab riik noorsootööseaduse alusel omavalitsusi täiendavate vahenditega, et suuremal hulgal noortel oleks juurdepääs huviharidusele ja huvitegevustele. Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Haridus- ja Noorteameti roll on olnud kogu selle perioodi vältel toetada kohalikke omavalitsusi toetuse eesmärgipärasel kasutamisel. Omavalitsuste esitatud toetuse kasutamise tulemusi lugedes selgus kitsaskoht, et haridusliku erivajaduse või mistahes eripära olemasolul pole juhendajatel piisavalt teadmisi ja oskusi noori kaasata. Sel puhul tulid appi koolitajad Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžist ning ERILO koolituse koolitajad. Haridus- ja Noorteameti korraldatud hariduslike erivajadustega noorte kaasamise koolitusest sai osa 47 noorsootöötajat ja huvikooli õpetajat.
Kuidas märgata haridusliku erivajadusega noort ja teda edukalt ka huvipõhistesse tegevustesse kaasata, on üha kasvav küsimus lisaks pedagoogidele ka noorsootöötajate ja huvikooli õpetajate jaoks. Koolitustelt saadud mõtteid sel teemal jagas meiega noorsootöötaja Karini Paju.
HEV ehk neuroerinevate noorte kaasamist takistab juhendajate vähene teadlikkus, eakaaslaste suhtumine ja sotsiaalsed väljakutsed
Nagu muud vanusegrupid, puutuvad ka noored kokku erinevate sotsiaalsete probleemidega nagu vaesus, vaimse tervise probleemid, koduvägivald jne. Noorsootöötajad peavad olema valmis nende probleemidega tegelema ja pakkuma noortele vajalikku tuge. Asjakohase haridusega noorsootöötajad on küll koolitatud ennetama ja märkama, aga tuleb ka ette, et kui üritatakse probleemist rääkida lapsevanematega, võib lapsevanema pahameel tema pereellu sekkumise pärast, teha lapse aitamise keerulisemaks.
HEV noor on tihti ka neuroerinev, mis tähendab, et tema aju funktsioneerib teisiti. Inimeste vähene teadlikkus neuroerinevustest mõjutab aga HEV noorte osalemist huvihariduses ja huvitegevustes.
Neuroerinevad noored ei pruugi saada piisavalt kohandatud juurdepääsu huvitegevustele, mis vastaksid nende vajadustele. Kui HEV noored kogevad pidevalt takistusi huvitegevuses osalemisel, võib see vähendada nende eneseusku ja motivatsiooni proovida uusi asju, mis omakorda võib viia eneseisolatsioonini ja vähendada nende soovi üldse huvitegevustes osaleda.
HEV noortel võivad olla aga märkimisväärsed oskused, mille arendamine tuleks noorele suureks kasuks. Selleks aga on juhendajal vaja oskusi.
Ka teiste noorte suhtumine HEV noortesse võib eelarvamuste ja väärarusaamade tõttu olla suur mõjutaja. Mõnikord pole siiski kindel, kas noorte teadlikkuse tõstmine kaaslase erilisusest muudab asja paremaks või hullemaks HEV noore jaoks.
Sotsiaalsed väljakutsed on HEV noorte jaoks samuti aktuaalne teema. Keeruline võib olla sõprussuhete loomine ja sotsiaalsete normide järgimine, aga teiste noorte ja õpetajate toel on võimalik seda külge arendada.
HEV noori aitavad õppimisel protsessi visualiseerimine ning konkreetsed ja selged juhendid
HEV noored vajavad huvihariduses ja huvitegevustest veidi rohkem abi kui neurotüüpilised lapsed. Abiks tuleb kindlasti õpitava protsessi visualiseerimine ning konkreetsed ja selged juhendid. Näiteks piktogrammide, õppekaartide ja visuaalsete juhendite näol. Samuti on oluline mõista, et neuroerinevaid noori on palju ning me peaksime neid märkama, aitama ja ise kohanema.
Koolituse ajel hakkan oma igapäevatöös kindlasti kasutama täiskasvanu vahetu juhendamise osakaalu reguleerimist ehk siis tegevuste läbiviimisel märkan, mis noorele raskusi valmistab. Näiteks tuleks tähele panna, kui noor katkestab järsku tegevuse või jääb teistest oluliselt maha. Samuti veendun enne korralduste andmist, et noor on minuga ja koondan tema tähelepanu konkreetsete juhistega (“Kuula!”, “Vaata!”). Kindlasti on abiks ka ülesannete osadeks jagamine, nii saab noor keskenduda ühele tegevusele korraga.
Vastavalt vajadusele annan suulise või kirjaliku juhise. Kui sellest ei piisa, annan ette näidise. Seejärel näitan ette ja viimasena teeme koos. Selle skeemi kõrval ei unusta kindlasti motiveerimist ja tugevustele rõhumist. Arvan, et selline strateegia aitab mitte ainult HEV noori, vaid ka neurotüüpilisi.
Kaasav haridus annab HEV noortele võimalus olla pärast kooli lõpetamist olla aktiivne ühiskonnaliige
Kaasav haridus on HEV noorte jaoks äärmiselt oluline, sest see võimaldab neile võrdset haridust ja oma potentsiaali täielikku arendamist. See hõlmab õigust osaleda kõigis haridustasemetes ja -vormides, sealhulgas üldhariduses, erihariduses ja huvihariduses.
Kaasav haridus keskendub individuaalsetele vajadustele, pakkudes noortele sobivat toetust ja kohandusi vastavalt nende erivajadustele. See võib hõlmata individuaalse õppekava koostamist, eripedagoogilist tuge, tehnilisi abivahendeid ja muid ressursse, mis aitavad neil edu saavutada. Kaasav haridus loob keskkonna, kus HEV noored tunnevad end aktsepteerituna ja kaasatuna. Positiivne suhtlus eakaaslastega, võimalus osaleda ühisüritustel ja saavutuste tunnustamine aitavad tugevdada nende enesekindlust ja sotsiaalseid oskusi. Selleks, et HEV noor saaks olla pärast kooli lõpetamist olla aktiivne ühiskonnaliige, tuleb arendada nende jaoks eluks vajalikke oskusi ja võimeid, et nad saaksid elada iseseisvat elu ning panustada ühiskonda just nimelt oma tugevuste kaudu.
ERILO koolituse spetsialistid paluvad meeles pidada, et erinevused rikastavad!
Huvihariduses töötavad spetsialistid puutuvad aina sagedamini kokku neuroerinevate lastega. See eeldab neilt suuremat kompetentsi, et toetada edukalt kõiki lapsi. Juhendajate enesekindluse suurendamine on võtmeks, kuidas parimal viisil kaasata neuroerinevaid lapsi. Kõik neuroerinevate lastega kokkupuutuvad osapooled peavad mõistma, et nendel lastel on alati tugevused, millest tuleb lähtuda lapse arendamisel. Selle abil tagame, et lapsed tunnevad tegevustest rõõmu. Meie eesmärk on jagada teadmisi, mis aitaks igal juhendajal noori efektiivselt toetada.
Oluline on meeles pidada järgmist: kui laps vajab täiendavat tuge riikliku õppekava läbimisel koolis, siis suure tõenäosusega vajab ta tuge ka huvihariduses. Kui laps ei saa piisavalt tuge ja teda ei kaasata, siis näeme käitumisraskusi, mis mõjutavad õppetegevust olulisel määral. Tuleb meeles pidada, et ebasobiva käitumise taga on alati PÕHJUS, mida tuleb esmalt selgelt määratleda (kõige keerulisem samm). Seejärel saame luua plaani, mida lapse toetamiseks rakendame.
Kaasamisprotsessi toetamiseks tuleb neuroloogilisest mitmekesisusest rääkida maast-madalast ning erinevates keskkondades. Pea meeles, et erinevused rikastavad!