Kuidas suhelda nende rohkem kui 100 miljoni inimesega, kes on olnud sunnitud oma koduriigist välja rändama? Kuidas võtta vastu ja integreerida lapsi koolis, lasteaias, mänguväljakul – meist, õpetajatest, lapsevanematest, täiskasvanutest oleneb, läbi millise filtri vaatavad meie lapsed maailma ja neid, kes on teistsugused. Mitmekesisus rikastab ja selleks, et osata erinevates kultuuriruumidest tulnud inimestega suhelda, on Eesti Pagulasabi välja töötanud ja E-koolikotti pannud materjale lasteaedadele ja koolidele. Mõtteid ja abistavaid materjale jagab Anu Viltrop.
Minu hinnangul toimus meie avalikus mõtteruumis varakevadel suur murrang – kunagi varem pole sisseränne olnud nii tihedalt ja nii toetaval viisil olnud avaliku arvamuse mõtetes ja uudisveergudel. Niivõrd suurel määral šokeeris meid Venemaa agressioon Ukrainas. Tänaseks päevaks on see kaasa toonud suurel hulgal Ukraina lapsi, kellest märkimisväärne osa on jõudnud ka Eesti lasteadadesse ja koolidesse teadmisi omandama.
Vaata, kuidas tahad: me elamegi rändeajastul. Inimesed liiguvad riikide vahel palju ja väga erinevatel põhjustel – küll soovitakse lihtsalt maailma näha, kogeda erinevaid kultuure, võtta vastu ägedaid pakkumisi ning õppida ja töötada mõne aja oma elust välismaal. Sedasi liiguvad terved pered. Ka Eesti on sellise rände sihtriik: juba aastaid tuleb siia elama rohkem inimesi, kui ära läheb . See tähendab ühtlasi, et paljud lasteaiad ja koolid on pidanud läbi mõtlema ja lahendusi otsima, kuidas rändetaustaga last rühmaruumis või klassis vastu võtta, kuidas toetada tema kohanemist ja keeleõpet ning kuidas põimida erinevad kultuurikontekstid üheks tervikuks.
Iga rände taga on oma lugu
Inimesed ei vaheta koduriiki aga alati vabast tahtest. Pahatihti on need põhjused palju traagilisemad ja keerulisemad. UNHCR ränderaporti järgi oli 2021. aasta lõpus ligi 90 miljonit inimest olnud sunnitud oma koduriigist lahkuma. Seoses Vene agrerssiooni laienemisega on see number tänavu kasvanud juba üle 100 miljoni inimese . Need on suured arvud ning mõjutavad paratamatult ka meid.
Ometigi ei ole me Eestis rände- ja pagulastaustaga inimestega suhtlemisel alati kõige osavamad: tundmatu (kultuuritaust) tekitab hirmu, keelebarjäär nõutust või siis tekib hoopiski hirm, et äkki ohustavad uued tulijad meie keelt, meie kultuuri, meie olemist. Tihti juhtub ka, et kõiki sellisel suhtlemisel tekkivaid raskusi ja arusaamatusi põhjendatakse kultuurierinevustega. Kas see siis ka tegelikult nii on?
Eesti Pagulasabi ja Tartu Ülikooli eetikakeskuse loodud lugude mapp rändelood sobib kasutamiseks alg- ja põhikooli astmes ning aitab õpilastega vestelda rände erinevatest põhjustest, et kasvatada mõistmist ja arusaamist sellest, millistel erinevatel põhjustel inimesed rändavad, milliseid mõtteid ja tundeid see rändajale kaasa toob ning kuidas saab sellise inimese kohanemist uues ühiskonnas toetada. Samuti aitab materjal kasvatada empaatiat nende inimeste suhtes, kellel ei ole olnud koduriigi vahetamisel valikut ning õppida märkama ja tunnustama inimesi, kes on valinud oma uueks (ajutiseks) koduriigiks Eesti.
Olen kuulnud paljudelt rändetaustaga inimestelt kiidusõnu Eesti koolide ja lasteaedade kohta. Silma torkavad ilusad ruumid, kõrge haridustase ning soe koolitoit. Tihti tuntakse rõõmu sellest, et meie koolides pööratakse üsna palju tähelepanu eneseteadlikkusele ning vaimsele tervisele.
Meie jaoks tundub see Eestis normaalsusena. Me ootame haridusastustelt ka laste ja noorte sotsiaalse küpsuse arendamist ja kasvatamist. Ka kultuuritundlikkus on üldpädevus, millele võiks ja peaks tänapäevases maailmas tähelepanu pöörama ning lähtuda tuleks põhimõttest, mida varem, seda parem. Lapsed märkavad erinevusi, nad on uudishimulikud ja avatud, miks siis mitte alustadagi juba lasteaiast?
Kahtlematult on õpetajal laste väärtusruumi kasvatamisel oluline roll: õpetaja mõjutab last ja noort oma väärtuste, hoiakute, uskumuste ja käitumisega. Lisaks sellele võtab iga laps ja noor lasteaia- ja koolipäevast kaasa selle, kuidas õpetaja temasse ja teistesse kaaslastesse suhtus. Kultuuritundlik õpetaja tunneb oma väärtushinnanguid ning mõistab, läbi millise filtri ta maailma vaatab. See annab talle paremad eeldused erinevatest kultuuritaustadest tulenevate olukordade lahendamiseks.
Ka lastel on vaja teiste mõistmiseks tunda iseennast. Seetõttu on oluline, et lapsed õpiksid tundma ka oma kultuuri, kuid samamoodi on neil oluline teada saada, et me ei ole kõik ühesugused. See on veel eriti oluline laste puhul, kes elavad monokultuurilises kogukonnas. Kui meie rühmaruumis või klassis on ka rände- ja pagulastaustaga lapsi, peaksime mõtlema sellelegi, kuidas nende „oma“ oleks ühises keskkonnas märgatud ja väärtustatud.
Küll aga ei kasva kultuuritundlikkus ilmtingimata lihtsalt niisama. Ehk siis kokkupuude ja suhtlemine erineva kultuurilise kuuluvusega inimestega ei tähenda ega taga ilmtingimata kultuuridevahelist õpet ning kultuuritundlikkuse kasvu. Peaksime seda lasteaias ja koolis omalt poolt teadlikult arendama.
Õppematerjale lasteaedadele ja koolidele
Lasteaiaõpetajatele on Eesti Pagulasabi koostöös Tartu Ülikooli eetikakeskusega töötanud välja metoodilise materjali, mis koosneb käsiraamatust ja õppevideotest. Materjali abil soovime parandada Eesti lasteaedade valmisolekut rändetaustaga laste vastuvõtmiseks ning keeleliselt ja kultuuriliselt mitmekesise ning salliva õpikeskonna toetamiseks. Lisaks käsiraamatule pakub Eesti Pagulasabi sel teemal ka koolitamist ja nõustamist.
Täiendavaid tegevusi on meil plaanis veelgi. Sel sügisel käivitasime Aktiivsete Kodanike Fondi toel projekti, mille eesmärk on kasvatada Eesti kooliõpilaste teadlikkust (sund)rände põhjustest ning väljakutsetest, mida pagulane ja rändetaustaga inimene uues riigis kohanedes ja lõimudes kogeb. Seda teeme tänavu kevadel pagulas- ja rändetaustaga inimeste endi välja töötatud lauamängu „Teemantsaar“ abil. Peagi saab oma klassi anda üles mängu testima. Saadud kogemuse põhjal töötame välja metoodilise juhendi, mille koos väljaprinditava lauamänguga loodetavasti juba uuel aastal e-koolikotist leida võib.
Viited
¹https://www.emn.ee/wp-content/uploads/2012/02/randestatistika-2021.pdf
²https://www.unhcr.org/globaltrends.html
³https://www.unhcr.org/refugee-statistics/insights/explainers/100-million-forcibly-displaced.html